3. Aru karjäär
ï‚› Tooraine koht killustiku ja tsemendi
tootmiseks
ï‚› Asub 4 hektarilise maa peal
ï‚› Leidub erinevaid fossiile
 Hetkel töös 2 kopplaadurit
 Kivide purustamine lõhkamismeetodil
ï‚› Huvitavad emotsioonid!
6. Toorained ja nende
ettevalmistus
 Tsemendi valmistamine Kundas toimub märjal
meetodil. Tooraineteks on lubjakivi ja savi.
ï‚› Savi kaevandatakse 2 km kaugusel asuvas
mereäärses savikarjääris, millest kasutatakse
lontova horisondi mahu ja keila kihti.
ï‚› Lubjakivi kaevandatakse 6 km kaugusel
asuvas Aru karjääris. Toorainena kasutatakse
Lasnamäe alumist ja ülemist ning uhaku kihti.
Mäemass lõhatakse ja transporditakse
tehasesse.
7. Erinevad tooted, nende
kirjeldus
 Tsemente võib kasutada maapealsetes,
maa- ja veealustes betoon- ja
raudbetoonkonstruktsioonides,
ehitusmörtides koos lubja savi või teiste
plastifitseerivate täitematerjalidega.
8. Tootmisprotsessi jäätmed ja
nende kasutamine
 Tsemenditootmisel tootmisjääk klinkritolm
 Kasutatakse happeliste põldude
lupjamiseks ja väetisena
 Sisaldab väetisainena kuni 5% kaaliumi, 3%
väävlit ja 2% magneesiumi
ï‚› Aastas ca 80 000 tonni tolmu
9. Neeruti
Lindude, loomade, putukate
liikumine
 Linnud liiguvad vastutuult kahel põhjusel
ï‚› Lendavad putukad ja nende tiivad
ï‚› Maismaal liikumine seoses lihaste ja
energiaga
ï‚› Liikumine vees : ujumine
10. Linnusulgede märgumine
(katse)
ï‚› Tilgutades sulele vett voolab see sule pealt
maha
 Kastes sule õlisse muutus see kleepuvaks ja
takuliseks
ï‚› Lisades seebivett imas sulg vee sisse
ï‚› Naftareostus on lindudele fataalne, lindude
kehasoojus kaob, paljastades neid
surmavatele ilmastikutingimustele
ï‚› Saastatud vetes ujuvad linnud on
uppumisohus
11. Kiirgused (katse teoga)
 Reaktsioon elektriväljaga: segaduses, enda
ümber tiire
 Reaktsioon magnetväljaga: S-kurvidega
suundub magnetitest välja. Tundub
agressiivne
 Laserkiirgus (uus tigu): ei mõjuta, tavapärane
käitumine
ï‚› Ultravioletne kiirgus: algul vaikne, kuid siis
koheselt instinktiivne sissetõmbumine, keha
hakkas ‘’lainetama’’
15. Teo lima (katse)
 Kogusime lima ja määrisime käele, mis oli
hiljem tunduvalt pehmem ja siledam.
 Mõõtsime lima pH paberiga ning saime,
et pH on 8, ehk kuna lima on aluseline
tarbib tigu aluselist toitu.
16. Teo reaktsioonikiirus(katse)
 Puudutades tõmbas pea kotta
 Koputades kojale 4 korda sekundis üritas
ta oksale ronida
 Käitumist põhjendab väga aeglane
reaktsioonikiirus, ta ei erista koputuste
vahelisi intervalle ja arvab, et on leidnud
tahke objekti
17. Mikro mullaorganismide
mitmekesisus (katse)
 Võtsime mulda, mida puistasime korgiga
katseklaasi. Seejärel lisasime samapalju
vett, loksutasime ning jätsime mõneks
minutiks seisma, et setted põhja langeks
ï‚› Keetsime piima, mille jahutasime maha
ning seejärel panime keedetud ning
jahutatud piima võrdselt nelja katseklaasi
18.  Lisasime 1. katseklaasi 2 tilka mullatõmmist,
2. katseklaasi 6 tilka mullatõmmist, 3.
katseklaasi 10 mullatõmmist ning 4.
katseklaasi ei lisanud midagi.
ï‚› Panime vatikorgid katseklaaside peale
ning jätsime toatemperatuurile seisma
 Poole tunni pärast oli katseklaasis
vahustatud piima taoline segu, mis kergelt
hapnema hakkas
ï‚› Peale katset uurisime mulla koostist
mikroskoobiga
20. Muti käigud
 Tavaliselt 2-5 cm sügavusel. Avamaal
sügavamad, umbes 10-15 cm sügavusel
ï‚› Kui pinnas sobiv, maapealseid kuhilaid ei
tee, seega käigud võivad minna väga
pikaks
 Sügavamal ei jõua kuhilaid eemale
loopida, seega peabki üleliigse mulla
pinnale kergitama. Nii tekivad
mutimullahunnikud
