際際滷

際際滷Share a Scribd company logo

Praktika 2013 6

L
lekk
1 of 30
LOODUSAINET E PRAKTIKA Aliis Allandi, Martin Flink, Taavi Kilki, Kaari Muldma
Praktika 2013 6
P探levkivi karj辰辰r Maailma suurim p探levkivikarj辰辰r on rajatud 1970. aastal. Algselt kaevandati kivi 探li tootmiseks. Karj辰辰ri suurus on 16 000ha (45km otsast otsa). P探levkivi tuuakse maa alt v辰lja erinevate kihtide kaupa, mida kobestatakse v探imsa buldooser- kobestiga. Vahekihid viiakse puistangusse ehk p探levkivist 端lej辰辰vate ainete lasusse. P探levkivi viiakse aga kalluritega vahelattu.
Karj辰辰r asub p探hjaveetasemest allpool, seega tuleb vett pidevalt v辰lja pumbata P探levkivi kvaliteedi s辰ilitamiseks juhitakse kaevandisse kogunenud vesi kuni 7 m s端gavusel asuvate suletud veekraavide kaudu pumbajaama, kust see edasi settetiiki juhitakse. Teid, kus toimub aktiivne p探levkivi vedu, niisutatakse kastmisautodega.
Karj辰辰ris tegutsevad masinad Vanimad masinad kuni 46 aastased. Kallurile mahub 55 tonni p探levkivi. Ekskavaator kaalub 1500 tonni, noole pikkus on 90 m, ohutsoon oli 180 m, 旦旦p辰evas liigub 400 m
Kallurite kastid tuli k探rgemaks ehitada selle t探ttu, et need olid algselt m探eldud rauamaagi vedamiseks, mis on suurema tihedusega ehk raskem kui p探levkivi. Seega 55 tonni p探levkivi on mahult tunduvalt suurem kui 55 tonni rauamaaki. P探levkivi = 1500 kg/m続 V=36,7 Paekivi =2000 kg/m続 V=27,5 Rauamaak =7800 kg/m続 V=7,05 Kalluri kasti pikkus ning laius olid umbes 6 m Kasti k探rgused: Paekivi 0,76m P探levkivi 1,02m Rauamaak 0,20m
P探levkivi l探hkamine Tavalisel l探hkamisel kasutatakse 65 tonni l探hkeainet, L探hkeaine mass ulatub tihti enam kui 100 tonnini. 2 tundi peab l探hkeaine puuraugus seisma, et l探hkeaine omadusi saada. Kohale toimetatakse l探hkeaine komponentidena, mis segatakse kokku kompuutri juhtimisel m旦ksiks, et suurendada ohutust.
Karj辰辰ri tulevik Arvatakse, et p探levkivi j辰tkub veel 20 aastaks. Aastas liigutakse kaevandamisega 80m. Eeldatavalt kaevandamise l探pul, kui p探hjavee v辰ljapumpamine l探petatakse, siis p探hjaveetase taastub kiirelt ning tekib suur j辰rv. Kuigi p探levkivi j辰tkuks kauemaks, paneb kaevandamisele piiri ette looduskaitseala. Kaevandamise l探petamisel tehakse taastust旦id looduse korrastamiseks
P探levkivi uurimine V探tsime karj辰辰rist kaasa p探levkivi ja uurisime: k探vadust: v探rdlemisi lihtne deformeerida vees lahustuvust: ei lahustu p探levust: raskesti s端ttiv, vajab pidevat soojust, tekib palju tahma ja haisu
Praktika 2013 6
Balti elektrijaam Suuruselt teine p探levkivil t旦旦tav soojuselektrijaam Eestis. Elektrit toodetakse elektriblokkide abil. Jaamas on 4 blokki, praegu t旦旦tab 1. Hetkel v探imelised elektrit tootma 2 blokki. Igas blokis on kaks katelt, nendes kuumutatakse vesi auruks. Aur l辰heb kolmeastmelisse turbiini, kus temperatuur esimesel astmel on 500 kraadi, teisel
Kondensaatoris kondenseeritakse tagasi veeks. Vesi l辰heb tagasi katlasse.
Elektritootmise skeem
Ajalugu Alustati ehitust 1956. aastal. 30. detsember 1959. aastal k辰ivitati esimene turbiin ja katel. 1962. aastal alustati p探levkivituha m端端ki tarbijatele. 1966. aastal alustati Narva linna varustamist soojusenergiaga.
Ehitamine Elektrijaama ehitati kokku neljas ehitusj辰rgus: Esimeses kuni kolmandas ehitusj辰rgus paigaldati 18 katelagregaati aurutootlikkusega 53 kg/s, kaheksa 100MW turbogeneraatorit ja kaks 12 MW vastur探huturbiini. Neljandas ehitusj辰rgus paigaldati neli energiaplokki, mille katelde aurutootlikkus on 78 kg/s ja turbogeneraatorite v探imsus 200 MW.
Renoveerimine Ajavahemikus 1. aprill 2002 kuni 9. mai 2005 toimus Balti Elektrijaamas 11. energiaploki renoveerimine, mille k辰igus paigaldati 2 uut p探levkivi keevkihttehnoloogial t旦旦tavat katelt, moderniseeriti turbiin ja generaator, paigaldati lisaseadmed ja uuendati juhtimiss端steemi. Energiaploki tootmisv探imsus kasvas 200 MW-lt 215 MW-ni. Uued seadmed v探eti k辰iku 30. mail.
Juhtimispuldid Kasutusel oli uut ning vana t端端pi juhtimispuldid Uut t端端pi juhtimispulti opereeritakse arvutitel
Praktika 2013 6
O Ebavere Graanul Puidupelletite ehk k端ttegraanulite tootja aastast 1999. Puidupelletid on keskkonnas探bralik biok端tus, mis on kokku pressitud puhtast saepurust ja h旦旦vlilaastust ilma lisandeid kasutamata. Kliendiks on tarbija, kes kasutab pelleteid soojusenergia ja/v探i elektri tootmiseks.
Pelletite tootmine Esmaselt kooritakse puudelt koor. Siis purustatakse kooritud puu. Saadud saepuru pressitakse kokku.
Pellet
Praktika 2013 6
ntu valgej辰rv M辰辰rasime okaspuude seisundit Vaatlesime kahte okaspuud, 端ks oli kaotanud ohtralt okkaid ja teine oli pealtn辰ha terve. Korjasime tervelt kuuselt 100 okkast, nendest 15 olid kahjustatud vahakihiga, 9 olid pruunid Kahjustatud kuusel oli m辰rgata hirmuv探rseid, erakordselt l端hikesi okkaid ei olnud.
M辰辰rasime asukoha koordinaadid Laius: 59,06008 E Pikkus: 26,23950 N hur探huks m探探tsime 991 hPa
Uurisime ja m探探tsime radiatsiooni M探探tsime radiatsiooni j辰rve 辰辰res ning metsas J辰rve 辰辰res Metsas Metsas oli radiatsiooni n辰itaja madalam
Variatsioonik探vera koostamine
Eeterlikud 探lid ja estrid L探hn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda. Taimede l探hnad kaovad, sest taimes lakkavad toimumast keemilised protsessid. Apelsinikoort p探letileegi juures pigistades tekkisid s辰demed, leek suurenes. Aroomiteraapia on eeterlike 探lide ja teiste taimse p辰ritoluga l探hnaainete kasutamine inimese meeleolu v探i tervise m探jutamiseks. Seda peetakse 端heks alternatiivmeditsiini meetodiks.
Valmistasime estri etanoolist ja butaanhappest. Katal端saatoriks oli v辰辰velhape. Kuumutasime keemiseni ning valasime NaCl k端llastunud lahusesse. Tekkis meeldiva l探hnaga ester. CH3CH2OH + C4H8O2 -> CH3CH2COOC4H8
Tegime destillaltsiooniseadme, et koguda apelsinis olevaid eeterlikke 探lisid. Esimesed piisad eraldusid 97 kraadi juures. Tunda oli apelsinile omast l探hna, kuid ka veidi k辰rsahaisu.
AITH KUULAMAST!

More Related Content

Praktika 2013 6

  • 1. LOODUSAINET E PRAKTIKA Aliis Allandi, Martin Flink, Taavi Kilki, Kaari Muldma
  • 3. P探levkivi karj辰辰r Maailma suurim p探levkivikarj辰辰r on rajatud 1970. aastal. Algselt kaevandati kivi 探li tootmiseks. Karj辰辰ri suurus on 16 000ha (45km otsast otsa). P探levkivi tuuakse maa alt v辰lja erinevate kihtide kaupa, mida kobestatakse v探imsa buldooser- kobestiga. Vahekihid viiakse puistangusse ehk p探levkivist 端lej辰辰vate ainete lasusse. P探levkivi viiakse aga kalluritega vahelattu.
  • 4. Karj辰辰r asub p探hjaveetasemest allpool, seega tuleb vett pidevalt v辰lja pumbata P探levkivi kvaliteedi s辰ilitamiseks juhitakse kaevandisse kogunenud vesi kuni 7 m s端gavusel asuvate suletud veekraavide kaudu pumbajaama, kust see edasi settetiiki juhitakse. Teid, kus toimub aktiivne p探levkivi vedu, niisutatakse kastmisautodega.
  • 5. Karj辰辰ris tegutsevad masinad Vanimad masinad kuni 46 aastased. Kallurile mahub 55 tonni p探levkivi. Ekskavaator kaalub 1500 tonni, noole pikkus on 90 m, ohutsoon oli 180 m, 旦旦p辰evas liigub 400 m
  • 6. Kallurite kastid tuli k探rgemaks ehitada selle t探ttu, et need olid algselt m探eldud rauamaagi vedamiseks, mis on suurema tihedusega ehk raskem kui p探levkivi. Seega 55 tonni p探levkivi on mahult tunduvalt suurem kui 55 tonni rauamaaki. P探levkivi = 1500 kg/m続 V=36,7 Paekivi =2000 kg/m続 V=27,5 Rauamaak =7800 kg/m続 V=7,05 Kalluri kasti pikkus ning laius olid umbes 6 m Kasti k探rgused: Paekivi 0,76m P探levkivi 1,02m Rauamaak 0,20m
  • 7. P探levkivi l探hkamine Tavalisel l探hkamisel kasutatakse 65 tonni l探hkeainet, L探hkeaine mass ulatub tihti enam kui 100 tonnini. 2 tundi peab l探hkeaine puuraugus seisma, et l探hkeaine omadusi saada. Kohale toimetatakse l探hkeaine komponentidena, mis segatakse kokku kompuutri juhtimisel m旦ksiks, et suurendada ohutust.
  • 8. Karj辰辰ri tulevik Arvatakse, et p探levkivi j辰tkub veel 20 aastaks. Aastas liigutakse kaevandamisega 80m. Eeldatavalt kaevandamise l探pul, kui p探hjavee v辰ljapumpamine l探petatakse, siis p探hjaveetase taastub kiirelt ning tekib suur j辰rv. Kuigi p探levkivi j辰tkuks kauemaks, paneb kaevandamisele piiri ette looduskaitseala. Kaevandamise l探petamisel tehakse taastust旦id looduse korrastamiseks
  • 9. P探levkivi uurimine V探tsime karj辰辰rist kaasa p探levkivi ja uurisime: k探vadust: v探rdlemisi lihtne deformeerida vees lahustuvust: ei lahustu p探levust: raskesti s端ttiv, vajab pidevat soojust, tekib palju tahma ja haisu
  • 11. Balti elektrijaam Suuruselt teine p探levkivil t旦旦tav soojuselektrijaam Eestis. Elektrit toodetakse elektriblokkide abil. Jaamas on 4 blokki, praegu t旦旦tab 1. Hetkel v探imelised elektrit tootma 2 blokki. Igas blokis on kaks katelt, nendes kuumutatakse vesi auruks. Aur l辰heb kolmeastmelisse turbiini, kus temperatuur esimesel astmel on 500 kraadi, teisel
  • 12. Kondensaatoris kondenseeritakse tagasi veeks. Vesi l辰heb tagasi katlasse.
  • 14. Ajalugu Alustati ehitust 1956. aastal. 30. detsember 1959. aastal k辰ivitati esimene turbiin ja katel. 1962. aastal alustati p探levkivituha m端端ki tarbijatele. 1966. aastal alustati Narva linna varustamist soojusenergiaga.
  • 15. Ehitamine Elektrijaama ehitati kokku neljas ehitusj辰rgus: Esimeses kuni kolmandas ehitusj辰rgus paigaldati 18 katelagregaati aurutootlikkusega 53 kg/s, kaheksa 100MW turbogeneraatorit ja kaks 12 MW vastur探huturbiini. Neljandas ehitusj辰rgus paigaldati neli energiaplokki, mille katelde aurutootlikkus on 78 kg/s ja turbogeneraatorite v探imsus 200 MW.
  • 16. Renoveerimine Ajavahemikus 1. aprill 2002 kuni 9. mai 2005 toimus Balti Elektrijaamas 11. energiaploki renoveerimine, mille k辰igus paigaldati 2 uut p探levkivi keevkihttehnoloogial t旦旦tavat katelt, moderniseeriti turbiin ja generaator, paigaldati lisaseadmed ja uuendati juhtimiss端steemi. Energiaploki tootmisv探imsus kasvas 200 MW-lt 215 MW-ni. Uued seadmed v探eti k辰iku 30. mail.
  • 17. Juhtimispuldid Kasutusel oli uut ning vana t端端pi juhtimispuldid Uut t端端pi juhtimispulti opereeritakse arvutitel
  • 19. O Ebavere Graanul Puidupelletite ehk k端ttegraanulite tootja aastast 1999. Puidupelletid on keskkonnas探bralik biok端tus, mis on kokku pressitud puhtast saepurust ja h旦旦vlilaastust ilma lisandeid kasutamata. Kliendiks on tarbija, kes kasutab pelleteid soojusenergia ja/v探i elektri tootmiseks.
  • 20. Pelletite tootmine Esmaselt kooritakse puudelt koor. Siis purustatakse kooritud puu. Saadud saepuru pressitakse kokku.
  • 23. ntu valgej辰rv M辰辰rasime okaspuude seisundit Vaatlesime kahte okaspuud, 端ks oli kaotanud ohtralt okkaid ja teine oli pealtn辰ha terve. Korjasime tervelt kuuselt 100 okkast, nendest 15 olid kahjustatud vahakihiga, 9 olid pruunid Kahjustatud kuusel oli m辰rgata hirmuv探rseid, erakordselt l端hikesi okkaid ei olnud.
  • 24. M辰辰rasime asukoha koordinaadid Laius: 59,06008 E Pikkus: 26,23950 N hur探huks m探探tsime 991 hPa
  • 25. Uurisime ja m探探tsime radiatsiooni M探探tsime radiatsiooni j辰rve 辰辰res ning metsas J辰rve 辰辰res Metsas Metsas oli radiatsiooni n辰itaja madalam
  • 27. Eeterlikud 探lid ja estrid L探hn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda. Taimede l探hnad kaovad, sest taimes lakkavad toimumast keemilised protsessid. Apelsinikoort p探letileegi juures pigistades tekkisid s辰demed, leek suurenes. Aroomiteraapia on eeterlike 探lide ja teiste taimse p辰ritoluga l探hnaainete kasutamine inimese meeleolu v探i tervise m探jutamiseks. Seda peetakse 端heks alternatiivmeditsiini meetodiks.
  • 28. Valmistasime estri etanoolist ja butaanhappest. Katal端saatoriks oli v辰辰velhape. Kuumutasime keemiseni ning valasime NaCl k端llastunud lahusesse. Tekkis meeldiva l探hnaga ester. CH3CH2OH + C4H8O2 -> CH3CH2COOC4H8
  • 29. Tegime destillaltsiooniseadme, et koguda apelsinis olevaid eeterlikke 探lisid. Esimesed piisad eraldusid 97 kraadi juures. Tunda oli apelsinile omast l探hna, kuid ka veidi k辰rsahaisu.