Praktika 2013 7
- 2. • See töö võtab kokku meie kolme väljasõidu käigus tehtud praktilised tööd ja seletab lahti nende taga oleva teooria.
- 5. Veepuhastusjaama tsüklid • Vesi pumbatakse puuraukudest ja suunatakse veepuhastusfiltritesse ning sundventileeritakse, et eemaldada Fe ioonid. Edasi liigub vesi kompressoritesse ning peale seda reservuaaridesse.
- 7. Reoveejaam • Reoveejaamas oli meil ülesanne teada saada kust tuleb reovesi, kuidas seda puhastatakse ning kuhu puhastatud vesi suunatakse. • See oli meie rühmale kõige tähtsam praktika, sest see oli veega ja selle kasutusega otseselt seotud.
- 8. Puhastusprotsess : füüsikaline • 1. Reovesi sõelutakse suurematest kehadest nagu WC-paberi rullid ja toidujäägid. • 2. Filtreeritakse suuruselt järgmised osad nagu virsiku kivid ja paberi/pappi tükid. • 3. Liivaeraldis õhutatakse filtreeritud roevett, et eraldada liivaosakesi. • 4. Eelsetiti suuremate biojäätmete likviteerimiseks. • Edasine puhastamines on ainult keemiline.
- 9. Puhastusprotsess: keemiline • 1. Aktiivmuda kasutatakse bakterita ja mikroorganismide eemaldamiseks veest. Kasutatud aktiivmuda kasutatakse väetiseks. • 2. Järelkäsitlus ja desinfitseerimine. • 3. Vajadusel või masinate rikkel on võimalik vett klooritada, et hoida ära saastunud vee sattumist vee ringesse.
- 10. Kunda tsemenditehas ja Kunda karjäär
- 11. Kunda tehase ajalugu Tsementi hakati Kundas tootma 1870. aastal kuna seal oli olemas kõik vajalik: paekivi ehk lubjakivi, savi ja kohalik kütus ehk põlevkivi. Rekonstrueerimistööde tulemusena on aastatel 1992-1996 AS Kunda Nordic Tsement seadmetest atmosfääri lendunud tolmukogused oluliselt vähenenud - pöörahjudest ja põlevkiviveskitest 6 korda ning tsemendiveskitest 200 korda
- 12. Toorained ja nende ettevalmistus Lubjakivi saadakse paekivikarjääris ning transporditakse otse tsemenditehasesse. Tehases lubjakivi peenestatakse lubjatolmuks. Savi saadakse teisest karjäärist ning peenestatakse samamoodi kui lubjakivi. Kütteks on kivisüsi, kasutatud õli, olmeprügi autokummid. Peenestamisastmed olid lõugpurusti- haamerpurusti-peenestamine-jahvatamine. Lõppsaaduse suurus on umbes 0,1mm diameetris.
- 13. Tootmisprotsess • Peenestatud ained segatakse veega ning saadakse lobrid. Lobrid segatakse kokku vahekorras 5-10% savilobri ja 90-95% lubjalobri. Edasi liigub segu pöördahjudesse kus kõrgetel temperatuuridel tekkivad tsemendi jaoks vajalikud silikaadid. Kuna kasutatakse märgtehnoloogiat, kulub silikaatide valmistamiseks 3 korda rohkem energiat kui muidu. Pöördahjust väljatulevat ainet nimetatakse klinkeriks.
- 14. Erinevad tooted • Klinker-Suurem osa klinkerit müüakse ära, sest tsementi on raskem transportida. • Tsement
- 15. Probleemülesanne, Kunda tehas ja karjäär, füüsikalised nähtused • Lõhkamine- kasutatakse lõhkainet, et lõhata astanguid. • Põhjaveetaseme langus – Karjääri kaevandamisel valgus ümbritsevatelt aladelt põhjavesi karjääri ning see pumbati karjäärist välja. • Kuivamine- päikese kiired kuivatavad maapinda.
- 16. • Põletamine- tehases kuumutati lobri, et saada klinkerit. • Märgamine- tehases olid teed väga tolmused ja tolmupilvede ärahoidmiseks tuli neid kasta veega. • Segamine- tehases pidi märga lobri pidevalt segama, et see ei kivistuks.
- 17. • Hõõrdumine – bussiga sõitmisel rattad hõõrdusid vastu teepinda ning buss liikus edasi. • Gravitatsioon – kivid kukkusid konveierlindilt. • Tihedus – tihedamad gaasid hõljusid kõrgemale kui hõredamad. • Tsentrifugaaljõud – tsemendisegajale mõjub tsentrifugaaljõud kui see lobri segab.
- 20. Määrata õhu temperatuur Õhu temperatuuri mõõtsin Vernier andmekogujaga. Kõigepealt määrasin temperatuuri päikese käes, milleks oli 29,1°C, siis määrasin varjus, mis oli 24°C. Siis mõõtsin õhutemperatuuri maapinnast 1m kõrgusel, milleks oli 23°C. Seda tegin esimese järve ääres.
- 21. Määrata vee temperatuur Seda mõõtsime Vernier andmekogujaga. Seda sai tehtud kahe järvega, kõigepealt esimese ääres mõõtsime järve pinnal, milleks saime 25,2°C. Siis teise järve pinnal saime 23,8°C. Seejärel mõõtsime esimeses järves sügavamalt, umbes 1,5m sügavuselt, milleks saime 23°C.
- 22. Vee aurumise uurimine Selleks võtsime kaks salvrätiku tükki, tilgutasime mõlemale ühe tilga ja võrdlesime nende kuivamisaega varjus ja päikese käes kuluva aja poolest. Saime selle käigus teada, et varjus kulus 1m 50sek ja päikese käes 1m 35sek. Kuna metsa vahel tuult ei olnud jäi meil see katse tegemata.
- 23. Voolukiiruse mõõtmine Katses kasutasime puukoore juppe ja stopperit. Me viskasime puukoore jupid vette hulpima ja võtsime stopperiga aega, kui kaua läheb puukoorel 1m läbimiseks. Tulemuseks saime, et voolukiirus on väga aeglane, 2m/min.
- 24. Teised tulemused • Elektrijuhtivus = 95μA/cm3 esimeses ja 190μA/cm3 teises • NO3 - ioone = 3 mg/l esimeses ja 1mg/l teises • NH4 - ioone = 2,1mg/l mõlemas • PO4 - ioone oli vaevumärgatav kogus • Ph tasemed = 7,8 esimeses ja 6,7 teises
- 25. Probleemülesanne Neerutis, ämbri tiirutamine • Vee hulk - 10l mõlemas katses • 1. Vertikaalse ringi diameeter=1,58m r=0,79m • 2. Horisontaalse ringi diameeter=1,8m r=0,9m • f=sagedus(Hz) • 1. f=1,2Hz 2. f=1,5Hz • ῳ=2πf • 1. =2πῳ x1,2Hz=7,54 2. =2πῳ x1,5Hz=9,4
- 26. • P(ring)=2πr • 1. P=2πx0,79m 2. P=2π0,9m • 1. (joonkiirus)=6m/s 2. =8,55m/sⱷ ⱷ • 1. ak(kesktõmbejõud)=45m/s 2. ak=80m/s
- 27. „Õppekäik loodusesse“ • Kas selle veekogu vesi on piisavalt puhas… • Joomiseks? Ei ole. Enne vee omaduste uurimist oli palja silmaga näha orgaanilist hõljumit ja kõdu. Uurimise käigus kinnitasime hõljumi olemasolu. Mikroorganismide olemasolu me otseselt ei uurinud, kuid antud järv oli perfektsete oludega mikroorganismidele.
- 28. • Ujumiseks? On küll. Katsete käigus ei avaldanud inimesele otseselt kahjulike allikaid. Ph tase oli neutraalsuse piirides ning teisi reostusallikaid ei leidnud.
- 29. • Kalapüügiks? • On küll, sest antud Ph taseme juures suudavad kõik, isegi tundlikud kalaliigid ellu jääda.
- 30. Meie grupp
- 31. Kasutatud kirjandus • Wikipedia.org • Füüsika 9.klassile B. Buhhovtsev • Füüsika 10.klassile Indrek Peil