�ݺ�ߣ

RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKIMINE Koostas Elle Hein 2008 TTHK

- 16. SAJ eestikeelne kiriklik kirjandus 1525 - e simene eestikeelne raamat. Pole säilinud. 1535 - esimene eestikeelne o saliselt säilinud r aamat - W anradti ja Koelli katekismus

PIIBEL 1739 - täielik eestikeelne piibel usu teadmiste ilukirjanduse allikas Tõlkimise eesti keelde algatas Anton Thor Helle. Sellest sai võimust põhjaeesti keel, mis kujunes eesti kirjakeele aluseks.

ESIMESED EESTI PÄRITOLU AUTORID FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANNI müüditöötlused “ K oit ja H ämarik", “ K eelte keetmine" eesmärk - tõestada eestlaste kultuurisuutlikkust rahvusvaheliselt F riedrich R einhold K reutzwaldi “ K ilplaste isevärklikud jutud ja teud" eesmärk - rahvavalgustus, vaimupimeduse kritiseerimine

VARASE EESTI KIRJANDUSE BESTSELLERID (MENUTEOSED) tõlkelised või mugandatud rahvaraamatud robinsonaadid - voorust ülistavad ja põneva sisuga raamatud üksikule saarele sattunud kannatajatest jenovevad - sentimentaalsed kannatuslood (“ W agga J enowewa ajalik elloaeg") , milles peategelast asjatult truudusetuses süüdistatakse laulikud - õhkavad õnnetu armastuse järele . Lemmikteemad – armastuses haiget saanud isik satub kloostrisse, vanglasse, saab surma või kaotab mõistuse ja sooritab külmaverelise mõrtsukatöö. Varane ilmalik kirjandus oli õpetliku ja hariva sisuga.

RAHVUSLIK ÄRKAMINE - SÜNDMUSED 1860 – 1880 – rahvusliku eneseteadvuse teke tänu tollastele sündmustele ja väljapaistvate isiksuste tegevusele SÜNDMUSED: 1862 – eepose “Kalevipoeg” rahvaväljaanne (F. R. Kreutzwald) 1857 – 1863 – ajaleht Postimees (J. V. Jannsen) 1865 – laulu- ja mänguselts Vanemuine – rahvusliku liikumise keskus 1869 – esimene eesti üldlaulupidu Rahvaluule kogumine Eesti Kirjameeste Seltsi ja Jakob Hurda eestvedamisel Ajakohaste kooliõpikute loomine (C. R. Jakobson) Võitlus emakeelse keskkooli asutamise eest ( Eesti Aleksandrikool )

RAHVUSLIK ÄRKAMINE - TEGELASED RAHVUSLIKU LIIKUMISE TÄHTSAIMAD TEGELASED OLID: J. V. Jannsen – Postipapa, ajalehe Pärnu Postimees asutaja, laulupeo eestvedaja L. Koidula – rahvusliku näitekirjanduse looja, isamaalaulik, laulupeo juhtfiguur C. R. Jakobson – isamaaliste kõnede pidaja, põllumeeste organisaator, ajalehe Sakala asutaja, kooliõpikute autor J. Hurt – rahvaluule koguja

Kirjanduse areng rahvusliku ärkamise perioodil Rahvusromantism luules – Rahvaluule ja mütoloogia motiivid Muistse priiuseaja ja orjuse vastandamine Uuestisünni ja parema tuleviku ootus Autorid - Rahvuskirjanduse rajaja Kreutzwald Lydia Koidula – patriootiline luule, näite- ja jutukirjandus Mihkel Veske, Friedrich Kuhlbars – romantilis-patriootiline luule Jakob Pärn – algupärane proosa (“Must kuub”, “Oma tuba, oma luba”)

Rahvusliku liikumise hääbumine 1880. aastatel venestamislaine – 1888 avati Aleksandrikool venekeelsena, õppe- ja ametiasutuste ametlik keel vene keel. 1882 – Jakobsoni surm 1884 – sinimustvalge lipu sisseõnnistamine Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt KIRJANDUSES kandus peatähelepanu PROOSALE 1893 – keelati rahvusromantiliste jutustuste kui ohtliku “kihutuskirjanduse” avaldamine

19. sajandi lõpu kirjanduse arengutendentsid Iseloomulik andekate kirjanike koondumine ajalehtede ümber ja järjelood ajalehtedes. Romaanižanri areng. Rahvusromantilise ajaloolise jutustuse esiletõus (ligemale 30 ajaloolist jutustust u 10 a vältel)

Tuntumad autorid - proosa Eduard Bornhöhe – “Tasuja”, “Villu võitlused”, "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" Andres Saal – “Vambola” Eduard Vilde – andekas ja produktiivne jutustaja “Musta mantliga mees” Juhan Liiv – “Vari” August Kitzberg – eesti kunstiväärtusliku draama rajaja (“Libahunt”) Ernst-Peterson Särgava – “Paised”

Tuntumad autorid - luule Juhan Liiv – luule paremik pärineb parandamatu vaimuhaiguse perioodist. Siiras ja tunderohke isamaa- ja loodusluule. Anna Haava – kaunid ja tundelised armastuslaulud, isamaalüürika Karl Eduard Sööt – romantiline isamaaluule põimub realistliku ja kriitilise isamaakäsitusega

Kasutatud kirjandus 19. sajandi luuletajatest ja muudest suurkujudest on häid esseesid internetileheküljel Sõjaeelse eesti esseistika ja kirjanduskriitika Mihkel Rebane “Eesti kirjandus kutseõppeasutustele” lk 23 - 30

�ݺ�ߣ

Rahvusliku kirjanduse tekkimine

More Related Content

Rahvusliku kirjanduse tekkimine