• Kuidas valida ohutuid appe
• Millised appid aitavad teie seadme turvalisust paremini tagada
• Isikukaitse, tervisekaitse, nutika enda kaitse ja eetilised küsimused ning digilõhe
1 of 7
Download to read offline
More Related Content
Riskid ja hirmud seoses m-õppega
1. Riskid ja hirmud seoses m-õppega
Teooria
Kuidasvalidaohutuidappe
Millisedappidaitavadteieseadmeturvalisustpareminitagada
Isikukaitse,tervisekaitse,nutikaendakaitse jaeetilisedküsimusedningdigilõhe
Sissejuhatuseks püüaksin veidi maandada pingeid – meie hirmud m-õppe ees tulenevadsellest, et me ei
oska vastavaid seadmeid kasutada. Kuna teie siinsel kursusel olete eelnevalt juba tutvunud seadme
kasutamise,appidelaadimisega,siisteil enamselliseidhirme,maloodan,ei ole.Täpseltsamamoodituleb
maandada ka teiste algajate nutifännide hirme – keegi meist pole sündinud nutikas käes, seega iga asi
võtabaega.Miks lastel lähebsee uue tehnikaomandamine kiireminionseepärast,etneilei ole eelnevaid
kogemusi ning ettekujutust, nad lihtsalt võtavad asja ja hakkavad katsetama – tuleb see välja või mitte.
Edu ja eksimuse pealt kujundavadki nemad oma arvamuse mobiilsetest vahenditest ja appidest. Kuna
enamasti näpusilituse pealehakkabseadmeekraanil midagi toredatvilkuma,siisontegelikultedu-elamus
enamasti garanteeritud. Kui aga app ei tee seda, mida nad sooviks, siis nad liiguvad sama sujuvalt nagu
mesilasedlillelt-lillele juba uute asjade juurde. Täiskasvanud inimene aga jääb nagu kinni ühe appi peale
ja siis on õnnetu, et asi ei tööta, halval juhul hakkab veel ennast süüdistama. Mina soovitaks ikka
süüdistada (kui üldse süüdistada) appitootjat, sest tema on teinud toodangu, mis teie mõtteviisi ja
harjumustega ei sobi
Ohutute appide valimine
Täna päevamaailmaskeerlebmobiilsete seadmete kasulikkusjustläbi vajalikke appide valimise.Kui
Apple jaWindowsPhone (Win8.x) maailmassaame ollaveidienamkindlad,etpahadprogrammidmeid
kimbutamavägaei tule (kunatootjakontrollibprogrammikoodi iseüle ennekui allalaadimisepoodi üles
lubab),siisAndroidi maailmassellistkontrolli veel täna(2014) rakendatudei ole.
Olulisimreegel:enne allalaadimistmõtle –kassul on sedaprogrammi kindlasti vaja,niisamasuvaliste
appide testimine võibteie seadetjasellesolevaidandmeidkahjustadavõi ülekülluslikappide koguvõib
teie seadme lihtsaltmuutaaeglaseks.Teine reegelonagasee,etole teadlik,missuseadmesolemapeab
– kui seal onpeal asju,mison sinnatekkinud„iseenesest“,siis onpotentsiaali,etteie seadmesonmidagi
valesti nt.mõni programmtõmbabteile uusi appe ise juurdejne.
Lihtsaidtrikke,kuidasohtumingiskiosasvältida:kui oledleidnudendale sobivaappi,siistuvasta:
a. mitutärni on selleleandnudtemakasutajad (headappidonsaanudvähemaltkolmtärni);
b. paljuoninimesedsedaprogrammi allalaadinud(häidappe laetakseallaenam);
c. loe (load – üksikasjade kuvamine) milliseidsinuseadmefunktsioone vastabappkasutadasoovib
ningmõtle endajaoksläbi,kassa oledselleganõus;
2. d. loe kasutajakommentaare (kasutajadannavadenamasti teadavigadestprogrammis,
töökindlusestkui kasellestkasprogrammonnäitekspahatahtlik).
Appid, mis aitavad tagada teie seadme
paremat turvalisust
KunaturvalisuseteemaviirustestjapahalastestonpigemAndroiditeema,siisvaatlemevastavavaldkonna
programme, mis aitaksid teil seadme üle paremini kontrolli hoida. Alternatiivsed lahendused Applele ja
Windows Phonele oleksid sisuliselt samade tootjate programmid.
Enamikke vajalikke programme leiab „tööriistade“ alt, seal on appe nii tulemüürist taskulambini. Valiku,
mis on sobilik just teile saate teha teie ise. Selleks peaks tekkima teis aga harjumus olla oma tegevuses
„ettemõtlev“jaturvaline.Ei saa kunagi soovitada,etpannespeale appi X olete igavesti lahendanudoma
seadmegajuhtuvadtehnilisedprobleemid,sestpahalaste loojadleiavadikkajajälleuusi võimalusi,etteie
valitud kaitseporogrammist oma loomingut läbi sokutada. Kindlasti aga ei saa tänapäeva maailmas läbi
viirusetõrje,vajaduseltulemüüri,puhastajate jakõikidemuudehaldusvidinateta,misannabteile ülevaate,
millises seisukorras on teie seade.
Süsteemsed valikud:
pange oma seadmele peale parool või näpulukk. Luku pealepanek käib seadete alt ning annab
võimaluse lauale unustatud seadmesse mitte igaühel sisse piiluda.
looge erinevatele kasutajatele alamkonto. Erinevadkontod erinevatele kasutajatele aitabhoida
ära probleemid,etükskasutajalogibsissekellegiteise kontole(kunaseeonsinnasalvestatud) kui
ka reguleerib seda, millised appid millisel kasutajal on kasutuses.
3. Viirusetõrje (inglisekeeles antivirus) onvajalikselleks,etvastavprogrammsaakstuvastadateie seadmes
kahtlaseidprogramme kui kafaile.See onvajalik,etteie seadetöötakstemaparimaskonditsiooniskuika
selleks,etteie seade ei teeksteile näiteksootamatuidtelefoni arveid,ei jagakslaiali privaatsetinfot,ega
jagaksedasi ka ise sama viirust.Kasosta tasuta või tasuline viirusetõrje jääbteie otsuseks,kuidenamasti
on tasuta tõrjed või tõrje kergversioonid tavalise nutikasutaja jaoks piisavad.
Viirusetõrjed võivad sisaldada ka lisafunktsioone, seega tutvuge, millega teie valitud programm
hakkama saab või ei saa
Soovituslikult jälgige vastavaidturu trende ja uudiseid ja ärge kartke viirusetõrjetvälja vahetada
kui ta tundubmitte tegevatseda,midateiesoovite.Kindlastiärge pange mituttõrjetparalleelselt
tööle, nad hakkavad üksteist segama ja teie seade muutub aeglaseks või töökõlbmatuks.
Mõningaid valikuid:
AntiVirus Security FREE (AVG mobile) Avira Antivirus Security (Avira)
Mobile Security & Antivirus (AVAST Software)
Norton Security and Antivirus (Norton Mobile)
Antivirus Free (Creative Apps) Mobile Security & Antivirus (ESET)
Puhastajad ja kiiruse või mälu kiirendajad (inglise keeles cleaner või „speed or memory boost“) on
vajalikudtöösolevate programmide puhastamiseks,midate tegelikultei vaja.Tihti juhtub,et panete aja
jooksul tööle ühe kui teise appi ningkunagi omaseadetei taaskäivita.Kõikprogrammid,midaole avanud
aga ei oska ise kinni minna (näiteks kui valite tegutsemiseks teise appi) või õigemini arvab iga
programmilooja, et tema programm võiks teid rõõmustada nii kaua kui te ta ise sulgete.
4. Programme saab seadistadaseadetealt:kusnadasuvad(kas seadmemälusvõi välismälus);millal
sooritatakse värskendamine (kui kõikide appide värskendused on näiteks sisselülitatud, siis teie
seade tegelebki internetistainultvärskenduste otsimisejainstalleerimisega);ningononvõimalik
nähapaljuteie seade onkulutanuderinevaidmäluliike(kiirmälu,seadmemälujavälismäluruum).
Osad programmid pakuvad abi ka teise seadmest failide kustutamisel sh sms-id. Seega olge
ettevaatlik,midatäpseltpuhastamaasute!Minuisiklikheapraktikasoovitusonnäitekssee,etkui
panete endale töölauale vajaliku appi „vidgeti-na“, siis on seda mugav klikkida ja mälu vabaneb
koheselt.
Mõningaid valikuid:
Clean Master Phone Boost (Cheetah Mobile) CCleaner (Piriform)
The Cleaner - Speed up & Clean (Liquidum
Limited) Cleaner (Mobile Manager)
Memory Cleaner (Gannicus) AVG Cleaner – Memory & Storage (AVG Mobile)
Programmide luku alla panemine (parooli alla panemine) on lahendus, mis aitab lapsevanemaid ja ka
koolide seadmeidveidikenegi piirata,milliseidappesooviksidpannapeale õpilased,kuineilekasutamiseks
vastav seade usaldatakse või millistele tegevustele teie seade on koostööaldis ilma lisaparooli panemata
nt. ei saa kasutaja ligi seadetele, ei saa ligi Google Play, ei saa käivitada teatud programme, suhtlust
otsesuhtlusvõrgustikus või sotsiaalvõrgustikus jne. Üldiselt leiame sellised otsitavad programmid
märksõnaga „lock“ või app lock“ ehk lukustamine või „appide lukustamine“.
5. Apple seadetesonvõimalikpealekalapselukk,misonsüsteemnelahendus,kussaateäramääratamilliseid
programme saab avada,milliseidsaabavadaparooliga.Saabisegipaikapanna,etkui programmonavatud,
siislapsiseseisvaltsedasulgedaei saa.Windowsi seadmetessaabluuaaga limiteeritudkonto,mispiirab
appide allalaadimist ja käivitamist (nagu päris arvutiga saab teha).
Mõnele lapsevanemale aga meeldib näiteks app nimega Gnore No More http://ignorenomoreapp.com/
mislaseblapsemal pannadistantsiltseadme kinni pannakunikskõnedelemittevastavlapstagasi helistab.
Mõningaid valikuid:
AppLock (DoMobile Lab) Smart App Lock (App Protector) (SpSoft)
Messenger and Chat Lock (Bunny Labs) KidMode: Free Games + Lock (Zoodles)
Kui teil on teema vastu veel suurem huvi, siis soovitan järele vaadata 2014 aasta kevadel toimunud
konverentsi „Nutikalt netis“ esinemisi ja ka sealt endale tõeterad ja soovitused üles koguda. Kõige
tänuväärsemmuidugi agaolekssee,kui te ei hoia teavet ainultendateadavaidjagate ka oma kolleegide
ja õpilaste jt. http://www.targaltinternetis.ee/artiklid/2014-konverentsi-ettekanded/
Isikukaitse, tervisekaitse, nutikaitse ja
eetika ning digilõhe
Sellesteemasannaksinteiletutvumiseksmitmeidallikaid,sestpole mõtetdubleeridaasju,misonjuba
Eesti keelesolemas.Neidveebetasubsirvidajameelde jätta,sestsealtsaate abi,kui on„juhtunud“.
www.arvutikaitse.ee - arvutikaitseveebileheleonITturvaspetsialistAare Kirnakogunuderinevaid
tehnilisi e-ohutuse alaseidsoovitusi,mõisteteselgitusi,linkevajalikelelugemismaterjalidele.Meie
kursuse raamestuleksläbi lugedaArvutikaitseABCningselleall avanevadmõistete selgitused.
6. www.pariseltkavoi.ee tegemistonveebilehega,kuspööratakse tähelepanunutiseadmeteturvalisusele:
võimalustele jaohtudele.Väljaontoodudseadused,sõnaraamat,akronüümidjapaljumuudpõnevat.
Meie kursuse raamestulekstöötadaläbi terve veebileht. See veebilehtonteie e-ohutuse alases
maailmas nutiseadmete ohutukasutamise lipulaev!
www.minuraha.ee - tegemistonfinantsinspektsiooni tarbijaveebiga,misannabnõuomarahaasjade
paremakskorraldamiseks.Tutvuge sealsestveebiste-poestostmise,krediitkaardi kasutamise,PIN jaPUK
koodideganingerinevateskeemidega,kuidasteierahatahetakse endakätte saada.
http://vimeo.com/88332912 - lavastus„Netissündinud“.Lavastusloodi VATTeatri jaBCSKoolituse
koostöösprojekti "TeaterInternetist"raamesjajutustabnoortest,kesavastavad,kui seotudjasamas
erinevadonvirtuaal- jareaalmaailmapõimunudprobleemidningkui võrdseltpaljuonohte javõimalusi
meie elulahutamatuksosakssaanudinternetikeskkonnas. Üliheaülevaade milliste väljakutsetega
praeguse aja nooredkokku puutuvad.
Andmekaitse inspektsioon:
Delikaatsedisikuandmed http://www.aki.ee/et/delikaatsed-isikuandmed
Telefonikõnedesalvestamiselubatavus http://www.aki.ee/et/juhised/telefonikonede-
salvestamise-lubatavus
Eraelukaitse http://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse
Abi saamine ja nõu küsimine:
Targalt Internetisprojekt:www.targaltinternetis.ee
Vihjeliin(ebasobivastsisustteatamiseks) www.vihjeliin.ee
Abiliin116111 http://www.lasteabi.ee/
Politsei tegevuse-ohutuse rindel:
Kiusamisestkoolis –politsei annabnõu:
https://www.politsei.ee/et/nouanded/noorele/kuberkiusamine/
Juhtumite lahendamisel saate abi kaveebikonstaablitelt:
https://www.politsei.ee/et/nouanded/veebikonstaabel/
Eetika kohapealton aga loodnii,etkui on olemasinternetiskäitumise juhendid,siiskahjuksei ole
loodudveel üldtuntuidnutiseadmetekasutamise reegleid,seegaigakool jaklassningvahel kaperekond
loovadsellesosasomadsoovitused.Minasoovitaksmõeldajärgmistele punktidele:
Oma ja võõras – millineonprivaatne info,midame teistegaei jaganingmilline oninfo(pildid,
videod,tekstid,failid) mille jagamineei ole meile probleem.Tihtipuuduvadperekonnadkokku
ka nutiseadmete jagamisegaehksiisüksseade onmitme inimesekäesjaaegajaltlaenatakse
sedaka sõpradele.Sellisel juhultuleksvastavatseadetkäsitledakui ühiskondlikkuvaraning
sinnaprivaatsetinfot,kontosidsisestadaei tohiks.KaVOSKpuhul tuleksõpetajalollakursis,et
7. mitte igalapsei soovi oma seadetterve grupigajagadavõi onsee näitekslubamatulapsevanema
poolt,kelle seadesee tegelikulton,midalapsaegajalt„laenab“.
Luba ja saladus – kui kasutame nutiseadetntteistestinimestestpiltide tegemiseks,siispeab
meil olemanende inimestekäestsaadudluba(kassuuline või vajadusel kakirjalik).Lubaon
vajalikkaselle tehtudpildi ülesriputamiseks.Samassaladuseksvõiksidollateie kontode paroolid,
sestkui teie isiklikudasjadmuutuvadühiskasutatavateks,siisei oleprobleemidkaugedtulema.
Õige aeg ja õige koht – see punktannaksteile võimaluse omavahel kokkuleppidanäitekskas
ainetunni ajal onsobilikvastuvõttakõnesid,milliseljuhul oleksneedlubatud(eriolukord) ja
kuidassee kokkulepitakse;kastunni ajal sotisaalvõrgustikusolesklemine onharidusliktegevus
jne.
Õige kestvus – tegemistontervisekaitsealase väljakutsega.Kui arvutimaailmassaame viidata
reeglile,ettäiskasvanuei peaksarvuigakauemtegelemajärjestkui 50 minutitjaesimese klassi
lapskuni 15 minutit,siisnutikasõrmise puhul selliseidsoovitusiloodudei ole.Kunateadlasedei
ole ka ise ühel nõul kastelefonistväljuvkiirgusonvähi tekitamisel ükstegureidvõi kaspidev
nutiseadme kasutaminevõibmuutalapse kaelakõveraksnagukilpkonnal või peale2aastat
intensiivsestpisiekraani jälgimistvajabselle kasutajaprille,siisonüsnakeeruline aegajalt
selgitada,miksme ei võiksnutiseadmeidkasutadavalimatapikkuse aja,pimedasruumis,diivani
peal lösutadesjne.
Digilõhe seadmete omamises ja kasutamises ei ole ainult vanem vs noorema generatsiooni teema.
Digilõhe on teema ka noorte enda vahel, sest ühel perekonnal on võimalus muretseda katki läinud,
kadunud või igavaks muutunud seadme asemele iga aasta uus aga teistel seda võimalust ei ole.
Samamoodi erinevadseadmednii omavõimekuse kuihinnakuikatootjapoolest,mille tõttuei tohiksükski
nende kasutaja sattuda näiteks tagakiusamise alla. Lihtsaim näide: VOSK kasutades ei oska õpetaja
pakkuda Woindows Phone kasutajale õpilasele ühtegi appi, mida võiks tema õppeaines kasutada.
Autor:Birgy Lorenz