Rootsi suurriik ja baltimaad
- 1. Rootsi suurriik ja baltimaad Koostasid: Oliver Lillestik, Liis Toomas, Omar Purik, Rene Oper
- 2. Rootsist saab suurriik Rootsi ei olnud rahvaarvult suur Üleeuroopalise tähtsusega oli tema sekkumine 1630. aastal Kolmekümneaastasesse sõtta Rootslased said 1634. aastal Nördlingeni all hävitavalt lüüa Jätkus riigi laienemine Rootsil oli mitmeid valdusi Saksamaal Gustav II Adolf Breitenfeldi lahingus.
- 3. Gustav Adolfi ja Karl X Gustavi (valitses 1654–1660) võitudega pandi alus „Rootsi ajale“ Eesti ei olnud mitte okupeeritud võõrterritoorium, vaid kuningriigi osa. Eesti valitsemise seisukohalt oli Rootsi aja kõige iseloomulikumaks jooneks keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu Rootsi riigi territooriumi muutumine.Kuni 1658. aastani.
- 4. Rootsi poliitika Balti provintsides Eesti valitsemise seisukohalt oli Rootsi aja kõige iseloomulikumaks jooneks keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu Ebaõiglus torkas silma just võrreldes Rootsiga, kus talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus Rootsi esinduskogus 1611. aastal asus Rootsi troonile Gustav II Adolf Gustav Adolf oli silmapaistev väejuht Adolf langes 1632. aastal Saksamaal Lützeni lahingus. Hertsog Karl (hilisem kuningas Karl IX) teotamas Klas Eriksson Flemingi surnukeha. Albert Edelfelti õlimaalil, 1878.
- 5. Olles oma armeega Mandri-Euroopa jõudude tasakaalu jäädavalt segi löönud ja protestantide leerile võimsa edumaa andnud, langes ta ise 1632. aastal Saksamaal Lützeni lahingus. Gustav Adolf oli surres vaid 38-aastane, kuid selleks ajaks olnud juba üle 20 aasta troonil.
- 6. Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina (valitses 1632–1654), kelle täisealiseks saamiseni (1644) valitses riiki eestkostevalitsus eesotsas riigikantsler Axel Oxenstiernaga (1583–1654). Nii eestkostevalitsuse kui ka kuninganna Kristiina valitsusaeg kujunesid Rootsi kuningriigi aadlile soodsaks, sh ka Eesti- ja Liivimaa aadelkonnale. Kuninganna Kristiina ja René Descartes Kuninganna Kristiina (vasakul) ja René Descartes (paremal). Kuninganna Kristiina oli oma aja üks haritumaid naisi. Ta kutsus enda juurde näiteks filosoofi René Descartes’i (1596–1650) (legendi kohaselt filosoof haigestus külmas Stockholmis ja suri).
- 7. Kuninganna sattus osaga aadlist vastuollu , astus salaja katoliku usku ning loobus 1654. aastal troonist – sellega lõppes ka Vasade dünastia. Troonile tõusis Karl X Gustavi nime all(valitses 1654–1660) tema tädipoeg (Gustav Adolfi õepoeg). Kristiinal on seos ka Eesti tänapäevaga. Nimelt hakkasid 17. sajandi tallinlased linnalähedasi krooniheinamaid kutsuma Kristiine heinamaaks, nimi, mis kandus läbi sajandite. Tänapäeval säilib mälestus kuninganna Kristiinast Tallinna Kristiine linnaosa nimes.