2. Loengu eesmärk
Kuidas me kujutame enda mõju reaalsusele?
Mis on reaalne ja kuidas see kujuneb?
Mikro- ja makrotasandid on üks ja omavad vastasmõju
Mis loob pinna eksimusteks?
2
5. “Vaatleja” ja kus ta asub?
Peenfüüsika seisukohalt me teame, mida “vaatleja”
teeb, kuid kes ta on ja kus asub?
Kes on ja kus asub see kes valib kogemusi?
Aju?
Ajukoor?
Ajukoore all, aju sisemuses?
Kedagi pole leitud, kedagi pole kodus olnud
5
8. Viisid kuidas me maailma
vaatame
Tõekspidamine “Reaalsus eksisteerib väljaspool mind ja
ei sõltu minust, ei sõltu minu valikutest - kogemustest”
Vastuväide: Isegi materiaalne maailm on tajumise ja
teadvuse võimalik liikumissuund. Mina valin välja
suundumusest hetked kogemuse loomiseks
Kui omandaksime selle mõtteviisi, siis saame isikuks
kes valib võimaluste hulgast neid kogemusi, mida tahab
kogeda (oma reaalsuse)
Väide on liiga radikaalne, et selle saaks omaks võtta
8
9. “Vaatleja” mõju reaalsusele
Et omaks võtta, peaks paradigmades mõtlemise
asemel mõtlema tendentsidest, ilmnemisvõimalustest
Tõekspidamised-eelarvamused. Inimesed käivad tööl,
elavad elusid ja lõpetavad mõtlemise niipea kui
puutuvad kokku millegagi, mis nende senise
teadmisega ei haaku
Teadvuse tase määrab kas ja millisest hetkest me
otsustame luua reaalsuse. Teadvus peab olema
haaratud, “vaatlejat” ei saa selles ignoreerida
9
10. Positiivse mõtlemise maskeering negatiivsel pinnal ei
muuda reaalsust,
Minapilt. Kui reaalsuse muutmine on minu kätes, siis
tekib momentaalselt ebamugav küsimus: “Kuidas ma
seda teen? Mis juhtub mu minapildiga nüüd!”
Mikro- ja makrotasandid on üks ja omavad vastasmõju
10
12. Igaüks on osaline reaalsuse loomises, isegi kui me
püüame peituda selle eest ja mängida ohvrit
Enesenurjamine: “see on mõttetu, ma ei suuda seda
teha”
Tõlkes “mul ei ole siin maailmas mingit rolli, ma ei
määra midagi”, “ma eelistan olla juhitav”
12
13. Reaalsus e. tõelisus, luuakse tõenäosuste hulgast
pidevalt igal hetkel uuesti
Reaalsus on see mis toimub või on olemas
Refleksiivsus. Tunnetus⇔osalusfunktsioon. Refleksiivne
olukord - vastavuse puudumine osalejate vaadete ja
tegelike asjaolude vahel. See pole kõrvalekalle vaid
norm
tunnetusfunktsioon - püüab parandada arusaamist
osalemisfunktsioon - püüab mõjutada maailma
13
14. Asjade varjatud külg. Mõtlemine
ja reaalsus.
Mõtlevad süsteemid. Lucase kriitika. Inimliku
määramatuse printsiip
Kaks tõelisust - füüsikaline, psühholoogiline? Tasakaalu
pole olemas.
Kuidas me otsustame mis on tõene?
Kas maailm on täiuslik? Mis on määramatus?
Näide. Organiseeritud religioon - konstrueeritud
reaalsus
14
15. Asjade varjatud külg
Surma salgamine, eiramine.
Põhjus-tagajärg seos. Kauged põhjused
Reaalsus on manipuleeritav
Ebasoovitava tagajärje ärahoidmine
Veaolukord
Kas ennustamine on võimalik?
Kuidas mõõta maailma?
15
17. Aja suuna müsteerium.
Erinev ligipääs ajale
Miks on nii? Me teame mis minevikus juhtus kuid ei saa
toimunut muuta
Miks on nii? Me ei näe tulevikku, kuid saame seal
juhtuvat muuta
17
19. Radikaalse ekslikkuse
postulaat
“Me eksime paratamatult.” George Soros
Olemuselt optimistlik: “Ebatäiuslikkus on parandatav ja
paranemine avaldub nii mõtlemises kui ka reaalsuses”.
Nii oleme reaalsuse kaasautorid
Riskijuhtimine on mõtlemine peegelpildis - et
sündmustes head kogeda, tuleb leida halb ja
blokeerida selle ilmnemine.
Seisukoha omaksvõtt tähendab ümberorienteerumist
sündmuste juhtimisele
19