Rootsi aeg Eesti alalDagmar SeljamäeMärkmed Rootsi ajast Eesti alal gümnaasiumile, linnad, käsitöö, kaubandus, tööndus, vaimuelu. Puudub materjal valitsemiskorraldusest ning talupoegade õiguslikust seisundist.
Pariisi rahukonverentsist põhikoolileDagmar SeljamäeSissejuhatus kordamisega I maailmasõjast, Eesti iseseisvumisest. Põhiosa Pariisi rahukonverentsist ja Versailles' rahust.
Rootsi aeg Eesti alalDagmar SeljamäeMärkmed Rootsi ajast Eesti alal gümnaasiumile, linnad, käsitöö, kaubandus, tööndus, vaimuelu. Puudub materjal valitsemiskorraldusest ning talupoegade õiguslikust seisundist.
Pariisi rahukonverentsist põhikoolileDagmar SeljamäeSissejuhatus kordamisega I maailmasõjast, Eesti iseseisvumisest. Põhiosa Pariisi rahukonverentsist ja Versailles' rahust.
2. II MS muutis riigipiire: Saksamaa idapoolsed alad -> Poolale ja NL-le. Osa Ida-Preisimaast, Köningsberg, Bessaraabia, Soomelt osad alad -> NL-le. Itaalia loovutas Aafrika kolooniad. Albaania sai iseseisvaks. Ungari loovutas Rumeeniale alasid. Island iseseisvus.
3. Uued riigipiirid sundisid inimesi ümber asuma, mis põhjustas palju probleeme, eriti vägivalda. USAst sai üliriik. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus hakkas vähenema. Teine maailmapoliitikat määrav riik -> NL. NL eraldas enda valduses olevad riigid nn raudse eesriidega, takistades nende läbikäimist ja suhtlemist lääheriikidega.
4. Külm sõda oli NSV Liidu jt kommunistlike riikide ja lääneliitlaste ning jaapanlaste pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda suureks sõjaks. Sõja tunnused: Võidurelvastumine (kosmosetehnika jt), propaganda Pidev tuumasõjaoht Raudne eesriie
5. Kriisid, sõjad ja uued sõjalis-poliitilised liidud. Tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina. Kolmanda maailma moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese ega teise maailmaga. NATO – 1949. a. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon -> lääneriikide sõjalis-poliitiline liit. VLO – 1955. a. Varssavi Lepingu Organisatsioon -> kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline liit.
6. Trumani dokriinis teatas USA, et tuleb Nõukogude ohu eest end kaitsta. Marshalli plaaniga anti 17 riigile 13 miljardi dollari eest abi, tingimusel, et öeldakse lahti kommunismist. Hiinas toimus kodusõda. Võimul tahtis olla nii NL kui ka Hiina Kommunistlik Rahvapartei 1949.a. kodusõjas pööre. 1. okt. kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi.
7. Taastati enamikes lääneriikides demokraatlik kord, ka Jaapanis. Langetati valimisvanuse alampiiri. Demokraatiat tuleb kaitsta äärmuste eest. Võimul enamasti konservatiivid või sotsialistid. Massiliikumiste mõju suurenes. Ametiühingute abil parandati töötajate olukorda. 1950.aastaks saavutati sõjaeelne tootmistase, ka tänu Marshalli plaanile.
8. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa: Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (tuntud ka – Maailmapank) Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Arengutulemusel jõuti heaoluühiskonda, mis oli juba varem kehtinud Rootsis, seega viimane oli üks rikkamaid riike Põhjamaades.
9. Kuid Läänemaailma võimsaimaks riigiks sai USA. USA hakkas looma liite teiste riikidega, et peatada kommunismi. Markartism – kommunistide eemaldamine avalikest ametitest, mille tagajärjel kannatasid tuhanded inimesed, peagi tagakiusamiskampaania lõpetati.
10. Inglismaa ei suutnud säilitada koloniaalimpeeriumi, enamik asumaid iseseisvusid. Kuid impeeriumi lagunemine tähendas rahvusvahelise tähtsuse langust. Säilis seal kaheparteisüsteem, enamasti võimul leiboristid.
11. Prantsusmaal moodustati Ajutine Valitsus. Vichy valitsuse juht Petain mõisteti surma. Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, muutudes üsna vasakpoolseks. 12.a jooksul vahetus valitsus Pariisis 22 korda. Alanud oli ka koloniaalimpeeriumite lagunemine.
12. 1949a jõustus vabadel valimistel algatatud põhiseadus. Bundestagi valimistel võitsid parempoolsed kristlikud demokraadid, eesotsas Adenauer. Sotsiaalse turumajanduse eestvedajaks Erhard. Valitsus vabastas hinnad kontrolli alt – vabaturumajandus.
13. Riik peab kehtestama vaid reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Uus rahaühik – saksa mark.
14. Idablokiks nimetati kommunistide võimu all olevaid riike, kokku oli neid 13. Jugoslaavia ainukesena ei allunud Moskvale, sattus seetõttu viimasega teravasse konflikti. Idabloki iseloomulikud jooned: Võim koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Kommunistidel oli võim üle kogu riigi, ka kultuurielus.
15. Kõrgemate organisatsioonide juhid kommunistid. Tohutu võim julgeolekuorganeil – võib püsis hirmu abil. Majandus valdavalt riigistatud, kohati keelatud eraettevõtlus. Kehtis käsumajandus. Suuremad kulutused riigikaitsele, elatustase madal.
16. Stalinlikus NSV Liidus tugevdati repressioone -> arreteeriti sakslaste poolt vallutatud aladel inimesi, küüditati inimesi (5,5 miljonit) Vangilaagrite võrgustikku ehk GULAG-i vajas Stalin Nõukogude majanduse käigushoidmiseks. Stalin andis käsu suunata peamised ressursid eeskätt sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ja esmatarbekaupu nappis.
17. 1946a.-1947a. – nälg Lõuna-Ukrainas ja Moldaavias. Võitlus läänestumise vastu. Kogu võimutäius kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Tegelikult oli NSVL nõrgenev riik, mis vajas maailmaga sammu pidamiseks reforme.
18. Kesk- ja Ida-Euroopa oli II maailmasõja lõpuks Punaarmee poolt okupeeritud, kus kehtestati kommunistlik diktatuur kõikjal ühesuguse skeemi põhjal. Punaarmee saabumise järel moodustati ajutine valitsus Mosva näpunäidete järgi. Need riigid, kes allusid, nimetati NSV Liidu satelliitriikideks.
19. Viidi läbi maareform, sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine. Korraldati valimised, milleks moodustati pahempoolne rahvarinne. Sotsiaaldemokraadid ühinesid kommunistidega. Teised parteid allusid kommunistidele. Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus.
20. Stalin kavatses vabaneda Lavrenti Beriast ja kavandas juutide ulatuslikumat represseerimist. Stalini surma järel läks võim Beria kätte, kes alustas uuendusi, olles aru saanud, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. Astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega.
21. Liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. 1953a. juunis Beria arreteeriti ja lasti maha. Tema järglaseks sai Hruštšov. Algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine.
22. Lähis-Idas tekitas pingeid Iisraeli sünd. 1948a. kuulutati juutide riik välja. Araablased aga ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama. Pinged Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki. 1953a. sõlmiti vaherahu, kõige rohkem sai kannatada NL.
23. 1953a. Berliini ülestõus, viletsate elutingimuste pärast. Streiki alustasid ehitustöölised, mis kasvas edasi massimeeleavalduseks. Nii mõnelgi pool õnnestus streikijatel võim haarata, kuid kommunistlikud võimud surusid selle siiski alla. Hukkus tuhatkond inimest.
24. 1956a. Budapestis Poola tooetuseks meeleavaldus. Imre Nagy sai valitsuse etteotsa, kes lubas Ungaris üles ehitada demokraatia. Ülestõusu ajal paluti abi ÜRO-lt, ei saadud. NSVL surus jõuga ülestõusu maha. 180 000 inimest põgenes, 20 000 vahistati, 3000 hukkus. Nagy mõisteti hukka. 1952a. Egiptuses riigipööre, moharhia kukutati.
25. 1956a. riigistati inglastele kuulunud Suessi kanal -> kaasnes konflikt lääneriikidega. Uue valitsuse juhti Nasserit toetas NSV Liit. Sügisel ründas Egiptust inglaste õhutusel Iisrael. ÜRO, USA ja NSVL sundisid sõdivaid pooli lõpetama. Suessi kriisi tagajärel vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas. NSV Liidu autoriteet suurenes Lähis-Idas.
26. II maailmasõja purustused ja kaotused olid suuremad, kui esimese omad, kuid tulemused olid ikka ebaselged. Diktatuurirriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan) olid löödud, kuid NSVL püsis. Läänemaailma liider – USA, kes aitas Euroopa riike hädast välja. Oldi siiski optimistlikud. Loodi Euroopa Liit kindlustunde tekitamiseks tuleviku suhtes.
27. Lisaks ehitusbuumile, mis lahendas sõja ajal elamispinna nappuse, tabas ka beebibuum, mis jäi 20. saj. Viimaseks. Volkswageni “põrnikas” – heaolu tunnus. Hoogsalt hakkas arenema televisioon. Hoonete ehitamisel kasutati vabaplaneeringut. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont. Moekunstnikul Dioril oli sel ajal suur osa moes.
28. Suured edusammud tuumafüüsikas, kus jõupingutused suunatud tuumapommi loomisele. Nähti ära selle õudsa tapavõime ja ehk seepärast jäigi ära III maailmasõda. Teadlased teadsid juba see aeg, et on võimalik valmistada võimsamat vesinikupommi. Edusammud lennunduses, kosmonautikas, arvutite loomisel (Colossus, ENIAC). DNA struktuuri mõistatuse lahendamine.
29. Sõjajärgsete aastakümnete mõjukaim filosoof – Sartre. Selle aja silmapaistvamad kirjanikud: Orwell ja Kinsey. 1940.-1950. aastate I pool iseloomustas uue ning kauni maailma ootus. Rõhutati inimese õigust ise otsustada ja oma tee valida, allumata ühiskonna nõudmistele.
