ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo
Mõttetalgud - õppemeetod


                  Ene-Silvia Sarv

    Vt ka õpiobjekt: Mõttetalgumeetod hariduses.
http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/mottetalgumeetod/
Milleks mõttetegevuse talgud e
    mõttetalgud õppeprotsessis?
    Anda mistahes vanuses õppijale võimalus sisukaks ja
     panustavaks enesearenduseks
    Õpetamise-õppimise integreerimine ja holistlikkus iga osalise
     vaatepunktist
    Loovuse, eriti teadmusloome ja süsteemimõtlemise ning
     koostöövõimekuse arengu toetamine (forsseerimine)




2   E-S Sarv                                                   2010
Põhiaspekte I

     Mõttetalgute eesmärk - leida uusi lahendusi, muuta rühma ja
      selle liikemte vaateviisi, väärtushoiakuid, paradigmat või
      integreerida teatavat inimesterühma (nt klass).
     Õppeotstarbelised mõttetalgud on suunatud (osalejate jaoks)
      uue teadmuse loomisele ja omaksvõtmisele
     Mõttetalgute ülesehituslik ja ajaline skeem (orgskeem)
      tuleneb seatud-sõnastatud eesmärkidest.

                Edasi ….
    Vt nt Talgujad, e-kursus

3    E-S Sarv                                                 2010
Põhiaspekte II
    Mõttetalgud on kordaläinud, kui rühmaarutelu kokkuvõttes
       on mõtted/ilmnevad teadmised, mida osalejatel varem ei
       olnud ja teiste rühmade ettekanded tunduvad huvitavamad ja
       olulisemad, kui oma rühma omad (viimane on juba enne
       ettekandmist läbi arutatud) ning osalejad soovivad jätkata
       koostööd või arutelu peale mõttetalgute lõppu.

    Õppeotstarbelised mõttetalgud võivad olla nii teemakohase
       õppeprotsessi üksikelemeniks (eriti minivormid) kui
       moodustada teemakäsitluse põhitelje (olla põhimeetodiks).

4   E-S Sarv                                                   2010
Mõttetalgumeetodi koht teiste
    õppemeetodite seas
     Mõttetalgud, ka väikevormid on konstruktivistliku õppe vorm.
     Mõttetalgutes on integreeritud/ilmneb
        aktiivõpe
        osalusõpe
        avastusõpe
        kaudne õpe
        süvaõpe (ulatub nt väärtushoiakuteni)

     Mõttetalgumeetodites on läbivalt kasutusel iga rühmaliikme ja
       rühmade kui tervikute
        vaikiv ja väjendatud teadmus
        teamusringlus (väljendamine, kombineerimine dialoogis,
         kontseptualiseerimine-sõnastamine, omaks võtmine)
        teadmusloome

5   E-S Sarv                                                          2010
Meetodi tugevused-nõrkused
     tugevused
        aktiivne osalus, osalusefekti (sh vastutus) ilmnemine, sotsialiseerimine
        teadmiste-võimete jm aktualiseerimine
        transformeeriv ja multidimensiooniline
     nõrkused, probleemid
        tehnilised
          osalejate arv
          ruumi paindliku ümberkorraldamise võimalus
          esitluste jaoks vajalike materjalide olemasolu
          piisava aja olemasolu
        mängujuhi, rühmajuhtide kogemus ja isikuomadused



6   E-S Sarv                                                                 2010
Vorme
    Minitalgud – ühe-kahe õppetunni sisse mahutatavad
     mõnekümne minuti pikkused sessioonid v sessioon, kus
     rühmade teemad üksteist vastastikku täiendavad
    Rotaatorid – teatava teema, probleemi lahkamine ja
     lahenduste projekteerimine eri tasanditest lähtudes
    Mõttetalgu-protsess – ja mastaapse(ma)te probleemidega
     tegelevad ajaliselt-liikmeliselt reguleeritud ning
     mitmetasandilise juhtimise-reflekteeimisega projektid. (nt
     Eesti Koolifüüsika 1987-1989, Eesti-Jekaterinburgi
     Keskkond-energeetika-inimene 2009-2010 jmt)

7   E-S Sarv                                                      2010
Kas täiesti uus?
    Paljudes rühmatöö vormides on mõttetalgu elemente ja
     mõttetalgu põhitegevus toimub rühmatööna
    Mõttetalgute kui pikema organiseeritud mõttetegevuse
     vajadus – erineva tasandi-valdkonna probleemide-süsteemi-
     lahenduste otsimine pika ajalise perspektiivi arvestamisega

    Mõiste hägustumine ja mitmetähenduslikkus - areng ajas ja
     ruumis




8   E-S Sarv                                                    2010
Õpetaja roll?
     Õpetaja kavandab õppeprotsessi ja sulandab mõttetalgud sellesse
      nö loomuliku osana, vajadusel koos aruandluse ja hindamisega
      rõhma v õppija tasandil p
     Õpetaja on talgujuht, kelle roll on saavutada, et mäng käima
      läheks, jälgida, et mäng "koos püsiks" ja aidata inimesi, kellel on
      enesemääramisega probleeme.
        Eesmärgistab (ja viib õppijad eesmärgi taasloomise või
         aktualiseerimiseni)
        Loob organisatsioonilise (ajalis-ruumilise-isikulise) kava ja jälgib selle
         realiseerumist

     Õpetaja on metodoloog - jälgib rühmade mõtte arengut, teeb
      suunavad kommentaarid ja üldistuse
     Õpetaja kasutab oma tähelepanekuid nii klassi-rühma kui iga
      õpilase arengupildi täiustamiseks ja edasise arengu toetamise
      kavandamiseks

9   E-S Sarv                                                                    2010
Kõige tähtsam
     Iga osaleja on loominguline ja sotsiaalselt aktiivne
      subjekt, mitte õpetaja-talgujuhi manipuleerimise objekt
     kehtib põhimõte, et mida rohkem Sa annad, seda enam
      Sa saad tagasi
     täpne kinnipidamine kokkulepitud tingimustest




10   E-S Sarv                                                2010

More Related Content

Mõttetalgud - oppemetod

  • 1. Mõttetalgud - õppemeetod Ene-Silvia Sarv Vt ka õpiobjekt: Mõttetalgumeetod hariduses. http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/mottetalgumeetod/
  • 2. Milleks mõttetegevuse talgud e mõttetalgud õppeprotsessis? Anda mistahes vanuses õppijale võimalus sisukaks ja panustavaks enesearenduseks Õpetamise-õppimise integreerimine ja holistlikkus iga osalise vaatepunktist Loovuse, eriti teadmusloome ja süsteemimõtlemise ning koostöövõimekuse arengu toetamine (forsseerimine) 2 E-S Sarv 2010
  • 3. Põhiaspekte I Mõttetalgute eesmärk - leida uusi lahendusi, muuta rühma ja selle liikemte vaateviisi, väärtushoiakuid, paradigmat või integreerida teatavat inimesterühma (nt klass). Õppeotstarbelised mõttetalgud on suunatud (osalejate jaoks) uue teadmuse loomisele ja omaksvõtmisele Mõttetalgute ülesehituslik ja ajaline skeem (orgskeem) tuleneb seatud-sõnastatud eesmärkidest. Edasi …. Vt nt Talgujad, e-kursus 3 E-S Sarv 2010
  • 4. Põhiaspekte II Mõttetalgud on kordaläinud, kui rühmaarutelu kokkuvõttes on mõtted/ilmnevad teadmised, mida osalejatel varem ei olnud ja teiste rühmade ettekanded tunduvad huvitavamad ja olulisemad, kui oma rühma omad (viimane on juba enne ettekandmist läbi arutatud) ning osalejad soovivad jätkata koostööd või arutelu peale mõttetalgute lõppu. Õppeotstarbelised mõttetalgud võivad olla nii teemakohase õppeprotsessi üksikelemeniks (eriti minivormid) kui moodustada teemakäsitluse põhitelje (olla põhimeetodiks). 4 E-S Sarv 2010
  • 5. Mõttetalgumeetodi koht teiste õppemeetodite seas  Mõttetalgud, ka väikevormid on konstruktivistliku õppe vorm.  Mõttetalgutes on integreeritud/ilmneb aktiivõpe osalusõpe avastusõpe kaudne õpe süvaõpe (ulatub nt väärtushoiakuteni)  Mõttetalgumeetodites on läbivalt kasutusel iga rühmaliikme ja rühmade kui tervikute vaikiv ja väjendatud teadmus teamusringlus (väljendamine, kombineerimine dialoogis, kontseptualiseerimine-sõnastamine, omaks võtmine) teadmusloome 5 E-S Sarv 2010
  • 6. Meetodi tugevused-nõrkused  tugevused aktiivne osalus, osalusefekti (sh vastutus) ilmnemine, sotsialiseerimine teadmiste-võimete jm aktualiseerimine transformeeriv ja multidimensiooniline  nõrkused, probleemid tehnilised  osalejate arv  ruumi paindliku ümberkorraldamise võimalus  esitluste jaoks vajalike materjalide olemasolu  piisava aja olemasolu mängujuhi, rühmajuhtide kogemus ja isikuomadused 6 E-S Sarv 2010
  • 7. Vorme Minitalgud – ühe-kahe õppetunni sisse mahutatavad mõnekümne minuti pikkused sessioonid v sessioon, kus rühmade teemad üksteist vastastikku täiendavad Rotaatorid – teatava teema, probleemi lahkamine ja lahenduste projekteerimine eri tasanditest lähtudes Mõttetalgu-protsess – ja mastaapse(ma)te probleemidega tegelevad ajaliselt-liikmeliselt reguleeritud ning mitmetasandilise juhtimise-reflekteeimisega projektid. (nt Eesti Koolifüüsika 1987-1989, Eesti-Jekaterinburgi Keskkond-energeetika-inimene 2009-2010 jmt) 7 E-S Sarv 2010
  • 8. Kas täiesti uus? Paljudes rühmatöö vormides on mõttetalgu elemente ja mõttetalgu põhitegevus toimub rühmatööna Mõttetalgute kui pikema organiseeritud mõttetegevuse vajadus – erineva tasandi-valdkonna probleemide-süsteemi- lahenduste otsimine pika ajalise perspektiivi arvestamisega Mõiste hägustumine ja mitmetähenduslikkus - areng ajas ja ruumis 8 E-S Sarv 2010
  • 9. Õpetaja roll?  Õpetaja kavandab õppeprotsessi ja sulandab mõttetalgud sellesse nö loomuliku osana, vajadusel koos aruandluse ja hindamisega rõhma v õppija tasandil p  Õpetaja on talgujuht, kelle roll on saavutada, et mäng käima läheks, jälgida, et mäng "koos püsiks" ja aidata inimesi, kellel on enesemääramisega probleeme. Eesmärgistab (ja viib õppijad eesmärgi taasloomise või aktualiseerimiseni) Loob organisatsioonilise (ajalis-ruumilise-isikulise) kava ja jälgib selle realiseerumist  Õpetaja on metodoloog - jälgib rühmade mõtte arengut, teeb suunavad kommentaarid ja üldistuse  Õpetaja kasutab oma tähelepanekuid nii klassi-rühma kui iga õpilase arengupildi täiustamiseks ja edasise arengu toetamise kavandamiseks 9 E-S Sarv 2010
  • 10. Kõige tähtsam Iga osaleja on loominguline ja sotsiaalselt aktiivne subjekt, mitte õpetaja-talgujuhi manipuleerimise objekt kehtib põhimõte, et mida rohkem Sa annad, seda enam Sa saad tagasi täpne kinnipidamine kokkulepitud tingimustest 10 E-S Sarv 2010