Stress ja sellega toimetulek
- 1. Stress ja sellega toimetulek
- 2. Stressi termini v探ttis kasutusele 1926 aastal Hans Selye. Pikaajalise uurimist旦旦ga j探udis ta j辰reldusele, et organism reageerib igasugusele 辰rritusele alati kahte t端端pi reaktsiooniga- spetsiifilise ja 端ldisega.
- 3. ldised ehk mittespetsiifilised reaktsioonid on sarnased k探ikide haiguste ja kahjustuste korral. Nad tekitavad lihtsalt haiguse. Selle uurimise tulemusena tekkiski stressi teooria- igasuguste 辰rritajate ja tegurite m探jul tekivad organismis mittespetsiifilised muutused (stressi ehk kohanemiss端ndroomi m探iste). Tekib alati, ei ole t辰htis, kas olukord on meeldiv v探i mittemeeldiv. Stress ei too kaasa alati kahjustusi.
- 4. Stressi kujunemise faasid H辰ire faas- tajutakse 辰revust, peab otsustama, kas v探idelda stressori vastu, p探geneda v探i loobuda v探itlemisest. Vastupanu faas- vastuseis stressori m探jule. Kurnatuse faas- stressor on m探junud pikemat aega. Kestev kurnatus.
- 5. M探isted Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud k探rgendatud n探udmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks.
- 6. Stressi liigid Positiivne pinge e eustress Negatiivne pinge e distress
- 7. Eustress - positiivne n辰rvis端steemi pinge, mis v探imaldab oma v探imete kiiret rakendamist j探upingutuse sooritamiseks. T探stab eneseusku ning aitab ennast 端letada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimesel kohaneda, areneda, muutuda
- 8. Distress - negatiivne n辰rvis端steemi pinge, mis on enamasti seotud hirmuga eelseisvate raskuste 端letamatuse ees. Pikaajalise olemasolu korral viib haigestumiseni.
- 9. Stressi p探hjused Katastroofid Elus端ndmused T旦旦
- 11. Isiksuse t端端bid A t端端p on isiksuset端端p, mida iseloomustab kannatamatust, 端lem辰辰rane (tavaliselt varjatud) kalduvus rivaalitsemisele ja vaenulikkusele, liigne enesekontroll ja vastustunne ja kalduvus ennast karistada. Perfektsionismi t探ttu v探tab ta endale liiga palju kohustusi, 端lehinnates oma v探imeid, ning on seet探ttu alalises ajah辰das. Ta ei tunne rahuldust ega r探探musta oma saavutuste 端le. Ta on pidevas stressis ega oska puhata. V辰liselt enesekindlad, kahtlevad pidevalt eneses. Suur sisemine pinge, tihti vaenulikud teiste vastu ja konfliktsed.
- 12. B-t端端pi isiksus on isiksuset端端p, mida iseloomustavad kannatlikkus ja rahulikkus ning muud A- t端端pi isiksusele vastandlikud jooned. Ei kiirusta alatasa. Elu kulgeb tasakaalukamalt, konflikte esineb v辰hem. Neil on enam sisemist enesekindlust, t旦旦tavad rahulikus tempos.
- 13. C-t端端pi isiksus on isiksuset端端p, mida iseloomustab koost旦旦valmidus, rahulikkus, kannatlikkus ning kalduvus nukrameelsusele, lootusetusele ja depressioonile. 1980ndatest on seda isiksuset端端pi hakatud seostama riskiga haigestuda kasvajatesse..
- 14. ...toimetulekuv探tteid V辰henda A-t端端pi k辰itumist: kiire s旦旦mine kiire r辰辰kimine pidev v探istlus agressiivsus (nii verbaalne kui f端端siline) v辰simuse ignoreerimine v探i eitamine ranged piirangud mitme asjaga korraga tegelemine tihe ajagraafik pealiskaudne kuulamine, kuulamise teesklemine pinges lihased
- 15. Stressi tagaj辰rjed Individuaalsed tagaj辰rjed - ennastkahjustav k辰itumine ( toitumine, alkohol, suitsetamine, narkootikumid) Ps端hholoogilised tagaj辰rjed depressioon, uneh辰ired, seksuaalprobleemid, 探pitud abitus. Ps端hhosomaatilised haigused (emotsionaalne stress) s端dameveresoonkonna haigused, reuma, astma, v辰hk,
- 16. L辰bip探lemiss端ndroom On seotud t旦旦ga ja tekib tavaliselt siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samal ajal ta pole rahul. 3 faasi -mesin辰dalate faas -probleemide kuhjumine -l探ppfaas
- 17. Toimetulekustiilid Toimetulek hulk reaktsioone, kus inimene ja keskkond 端ksteist m探jutavad Probleemide lahendamisele Emotsioonidele Sotsiaalsele toetusele Keskendumine Iseenda isiksusest tulenevatele ressurssidele
- 18. T探husad toimetulekustrateegiad Positiivne leevendamine l探dvestumine, positiivsed mina-s探numid vs negatiivsed enesekohased m探tted vs negatiivne leevendamine (suitsetamine, alkohol) Irratsionaalsete m探tete kinnip端端dmine ja asendamine realistlikega ennastkahjustavad m探tted toidavad enesega rahulolematust, takistavad muutuste ettev探tmist
- 19. ...t探husad toimetulekustrateegiad Info otsimine probleemi teadlik k辰sitlemine l辰bi situatsiooni parema m探istmise vs informatsiooni allasurumine (ignoreerimine, m旦旦davaatamine, eitamine) vs hoidumine (probleemi mittetunnistamine, allasurumine, ignoreerimine) Situatsiooni 端mberhindamine, uuesti s探nastamine teisest vaatepunktist l辰henemine vs negatiivsetesse m探tetesse takerdumine (sundm探tlemine, korduvad m探tted halvast olukorrast) vs s端端distamine
- 20. ...t探husad toimetulekustrateegiad Aktiivne probleemi m探jutamine vs s端端distamine vs enese v探rdlemine teistega vs emotsiooni-keskne informatsiooni otsimine keskendumine oma negatiivsetele tunnetele vs negatiivne emotsioonide v辰ljendamine tunnete jagamine teistest hoolimatul viisil Sotsiaalse toetuse otsimine vs isoleerumine
- 21. Tunnete avamine lahtikirjutamise teel - Emotsioonide s探nades v辰ljendamine muutus stressorist m探tlemise viisis - M探tete-tunnete kokkupanek m探testatum ja m探istetavam versioon kogemusest, millega on ka kergem toime tulla - Asjakohaste stressikogemuste ja emotsioonide verbaalne kirjeldamine m探testatumad j辰reldused kogemuse t辰hendusest, 探ppetunnist ja v辰辰rtusest ...t探husad toimetulekustrateegiad
- 22. Naudingule suunatud tegevused igap辰evaelus Meeleolu stabiliseerivad /taastavad tegevused Stressile vastanduvad tegevused: r探探mupakkuvad v辰rskendavad l探探gastavad Efektiivsed stressimaandajad Stressi v辰hendajad pikemas perspektiivis