Taavi Tõnts "Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral tsementi"
- 1. BETOONTEEDE EHITAMISE VÄLISKOGEMUSE TUTVUSTAMINE EESTIS Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral tsementi / Road construction testings where significant amount of cement has been used Taavi Tõnts Maanteeamet / teede arengu osak. juhtivinsener 07.06.2016
- 2. Sisukord: I. Eesti teedeehituse üldtingimused II. Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral tsementi III. Innovatsiooniliste tulevikulahenduste võimalused
- 3. I_A_Eesti teedeehituse üldtingimused Tänapäeva Euroopa transpordimahud • Euroopa teedevõrgustiku aastased veomahud (mln tonnides) • keskmine veokaugus võrgus on alla 100km • / ERTRAC Road Transport Scenario 2030+ “Road to Implementation” 2009y /
- 4. I_B_Eesti teedeehituse üldtingimused Lääne-Euroopa geoloogiline aluspõhi (1967a kaart) Lillaga - paas Punasega - tardkivid Roosa - liivad Aluspõhja kaart näitab: 1) millised on looduslikud geoloogilised tingimused tee pikaajaliseks püsimiseks; 2) millised on valdavad kohalikud ehitusmaterjalid mulde ja katendi jaoks.
- 5. I_C_Eesti teedeehituse üldtingimused Euroopa geoloogiline aluspõhi (tänapäeva kaart)
- 6. I_D_Eesti teedeehituse üldtingimused Euroopa min temperatuurid + raskeveokid (põhjamaades 52…76t)
- 7. I_E_Eesti teedeehituse üldtingimused Külmumise, Emod, veesisalduse ja kahjustuste seos Emod (FWD) Veesisalduse hulk % Kahjustused Külmakerge Talv, Kevad, Suvi, Sügis Klassikaline 1 külmumistsükkel - külmub sügisel, sulab kevadel - ei toimu ammu enam (vt Pariisi kliimakokkulepe).
- 8. I_F_Eesti teedeehituse üldtingimused Tee külmumise mõõtmine Eestis (vt. ka animatsiooni) Jäälääts, mille peal nn sulamiskauss – muudab tee aluskihi pehmeks – kandevõime kaob järsult.
- 9. I_G_Eesti teedeehituse üldtingimused Euroopa 1km teede investeeringute ja hoolde rahastused
- 10. II_Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral tsementi A_Eesti tingimustele vastava betoonkatendi projekteerimine ja selle tasuvusanalüüs, 2013a
- 11. Eesti riigimaanteedel ei ületa ka 40a perspektiiviga vaadates raskeveokite arv ühelgi lõigul 5000 veokit (vaja min8000). Pigem valdav osa on <4000 (ehk üle 2x alla vajaliku soovitusliku min) et betooni tõsisemalt tasuks kaaluma II_Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral tsementi A_Betoonkatte kaalumine alternatiivina algab üldjuhul 8000 raskeveokist päevas (kiirtee korral, meil ei ole) Austrias on betoonkatte kasuks otsustamise üldreegel >8000raskeveoki päevas / või kui on lisaks palju aeglaselt liikuvaid raskeveokeid (nt tõusurajad mägedes vt joonis 7) / / Austria hinnangul 45- 85€/m2 betoonkate
- 12. II_Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral tsementi A_Teoreetiline max betoonkatte alterantiivi kaalumisulatus on Eesti riigiteede võrgus ca70km (<0,5%)
- 13. II_Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral tsementi B_T-2 Tln-Trt, Võõbu-Mäo teelõik 2-5m turbaalal võrreldakse 3 muldelahenduse alternatiivi (punasega sügavama ala pikkus ca 4km). / T-2 Kose-Mäo trassil on madalam soo (0…3m) /
- 14. II_Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral tsementi B_Tsemendi ja põlevkivituha potentsiaalsed kasutuskohad teede (sh Rail Baltic rdt) ehituselT-2 uue tee ehitusel kaalutakse 3 muldealternatiivi tehn-majand võrdlustes: 1. Massivahetus 2. Geosünteetidega lahendused 3. Mass-stabiliseeirng (tsement ja 2 komposiitsideainega lahendust uue EE Auvere jaama põlevkivituhaga)
- 15. II_Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral tsementi C_ Tallinna ringtee Väo-Jüri lõigul km 0,6-11,3 on kasutatud betoonpiiret ca 10 km lõigul.
- 16. II_Teekonstruktsioonide katsetustest, kus on kasutatud olulisel määral tsementi C_ Tallinna ringtee Väo-Jüri lõigul km 0,6-11,3 on kasutatud betoonpiiret ca 10 km lõigul. Elemendi pikkus on 4.5m
- 17. III_Innovatsiooniliste tulevikulahenduste võimalused A_ Maanteeamet kaalub lähiaastatel betoonkattega ringristmiku katsetamist (nihkekindlam)
- 18. III_Innovatsiooniliste tulevikulahenduste võimalused B_ Eestis alla 0,5% teoreetilise potentsiaaliga betoonkatete asemel võiks Prantsuse riigi (1000km plaanis) ja Hollandi (ka USA) eeskujul riiklikult arendada 21.saj innovaatilisi, põhjamaa oludega kohandatud, taastuvenergia e-teekatteid koostöös TTÜga, kellel maailmatasemel teadmised päikesepaneelide osas olemas (potentsiaal ca 20% teedevõrgust katta).
- 19. 1. Maanteed, teed (riigi, KOV ja era); 2. Raudteed (Rail Baltic); 3. Tehnoloogilised teed ja platsid (nt vaiade rammimiseks soos); 4. Riigi ja era parkimisalad pehmel pinnasel; 5. Analoogselt tammiehitusega on võimalik põlevkivituhast ja aherainest (+ tsement) ehitada Virumaale nt turismitee vms maastikukujundus (teoreetiliselt võimalik kuni 100% jäätmeid stabiliseerida kõrgeks muldeks 20…50m. Hetkel <3% jäätmekasutus EE OSAMAT konverentsi info põhjal); 6. Sadamaalade pehmete pinnaste tugevdamine jms. III_Innovatsiooniliste tulevikulahenduste võimalused C_ Tsemendi + põlevkivituha (tugeva komposiitsideaine) võimalikud kasutusvaldkonnad tulevikus: stabiliseerimistöödel + turba ja savi mass- stabiliseerimistöödel jms