�ݺ�ߣ

Vaba Tarkvara Päev 2013 Raplas
Edmund Laugasson
vaba tarkvara kasutaja ja ekspert
http://www.hitsa.ee/haridus/korgharidus/tiigriulikooli-programm
See uuring on toetatud HITSA
Tiigriülikooli programmi poolt.

Sisukord
•Mis on vaba tarkvara?
•Kuidas vaba tarkvara saab tasuta olla?
•Mis on Linux ja miks seda valida?
•Levinud eksiarusaamad Linuxist.
•Mis on Ubuntu?
•Mis on Estobuntu ja miks seda valida?
•Olukord Eestis ja valitsuse püüdlused.
•Mida peaks Windowsiga harjunud kasutaja Linuxit kasutama
hakates teadma?
•Estobuntu allalaadimine ja paigaldamine - lühiülevaade.
•Erisümbolite sisestamine Linuxis.
•Programmide ja võimaluste ülevaade Estobuntus
(multimeedia, ID-kaart, mängud, kontoritarkvara jne)
•Praktiline osa - Installfest: huviliste arvutitele Estobuntu
paigaldamine, seadistamine + jooksvad küsimused

Mis on vaba tarkvara?
Allikas: http://viki.pingviin.org/Vaba_tarkvara
Vaba tarkvara on tarkvara, mida saab piiranguteta kasutada,
kopeerida, uurida, muuta ning levitada. Vaba tarkvara on
tuntud ka kui avatud lähtekoodiga tarkvara.
•vabaduse jooksutada programmi mistahes eesmärgil
("vabadus 0");
•vabaduse uurida ja muuta programmi ("vabadus 1");
•vabaduse kopeerida programmi, et sul oleks võimalik aidata
naabrit ("vabadus 2");
•vabaduse täiustada programmi ja oma täiustused
avalikustada, et kogu kogukond sellest kasu lõikab ("vabadus
3").

NB! Mitte segi ajada priivaraga!
http://viki.pingviin.org/Priivara

Kuidas vaba tarkvara saab tasuta olla, 1
Eric S. Raymond on vaba tarkvara arendusmudelit (sh ka
äriotstarbelist) käsitlenud oma raamatus „Katedraal ja turg”.
Raymond võrdleb äritarkvaraprojekti katedraali-sarnase
suurehitise püstitamisega. See eeldab hulga inimeste pikaajalist
koordineeritud tööd vastavalt etteantud plaanile ja projektile
ning loomulikult ka eelarvele.
Vaba tarkvara aga sarnaneb rohkem lärmakale idamaisele
turule - valitseb näiline segadus, kõva lärm ning igaüks ajab
esmapilgul kitsalt "oma asja". Siiski on just selline "turumudel"
osutunud üllatavalt edukaks.
Allikad:
http://akadeemia.kakupesa.net/arhiiv/VR1/loengud/loeng10
http://www.scribd.com/doc/2219111/Pingviiniaabits
http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/cathedral-bazaar/ - Katedraal ja turg

Jõuame tagasi küsimuse juurde - kes maksab ja
millest ära elada?
Vaba tarkvara toetajad väidavad, et tegelikult on suur osa
programmeerijatest seotud mitte äritoodete arendamisega, vaid
olemasolevate rakenduste teenindamise, haldamise ja
edasiarendamisega (Eric Raymondi hinnangul on sedalaadi töö
osakaal üle 75%, mõned pakuvad isegi numbreid üle 90%).
Ehk siis arendades või täiendades firmale, organisatsioonile
vajalikku tarkvara, antakse tehtud töö sageli vabatarkvarana
kõigile vabalt kasutada.

Vaadates "turumudeli" kasutajaid, näeme variantide osas üsna
mitmekesist pilti:
•firma: firma juhib, maksab palka, annab taristu. Vaba toode
on harilikult olnud esmalt kas turuhõivamiseks või
täiendtooteks. HP, IBM, Red Hat, Sun (nüüd Oracle) jt
•fond - huvilised saavad toetada. Võib kombineerida eelmise
mudeliga. GNOME, Ximian GNOME
•komitee - foorumi- ja konsensusepõhine otsustamine. GCC.
•individuaalne - ühe-/mitmemeheprojektid. Sourceforge.
•Linuxi kerneli (tuuma) mudel - arendajate hierarhia +
kogukond.
•GNU - tegelikult katedraalimudeli kasutamine vaba tarkvara
loomisel
Seega on toimivaid variante mitmeid.

Avatud lähtekoodist tulenevad majanduslikud stiimulid:
•kiirem arendusprotsess ja võimalus vähendada kulusid -
avatud kood võimaldab paindlikult kaasata uusi arendajaid
ja jagada tööülesandeid välja vastavalt vajadusele. Veel üks
täheldatud moment - andekad inimesed pääsevad tähtsate
otsuste tegemise juurde kõvasti varem kui
kommertstarkvarafirmades, kuna struktuurseid takistusi on
minimaalselt
•kiirem reaktsioon tarbijapoolsele tagasisidele ning parem
kohandatavus
•uued ja sageli ootamatud kasutusvaldkonnad - tihti
avastavad kasutajad tootele täiesti uue kasutusviisi, mida
loojad alguses ei mõelnudki; samas on selles suunas kiirete
täienduste ja kohanduste sisseviimine märksa väiksem vaev
kui kinnise koodi puhul

Mõned võimalikud ärimudelid:
•tasuta vabatarkvaraline põhitoode, tasuline on täiendavate
teenuste kiht (konsultatsioonid, tootetoetus, eri
sihtgruppidele mõeldud tuletatud versioonid põhitootest). N:
SuSE (Novell), Mandriva, Ubuntu (Canonical)
•vaba lähtekoodiga kommertstoode. N: RHEL (mida toetab ja
täiendab vabalt saadaolev Fedora projekt)
•vabatarkvaraline toode, mis teeb teed teistele toodetele. N:
Borland Kylix
•riistvarafirma poolt vabalt levitatavad haldus- ja
juhtprogrammid - paraneb nende kvaliteet, samas
põhisissetulekuallikaks jääb riistvara. N: ATI-AMD, nVidia
•täiendavate teenuste müük - raamatud, õppematerjalid,
pudi-padi (maskotid, märgid jne). N: O'Reilly kirjastus.

Võitjate hulka kuuluvad kahtlemata:
•Üksiküritajad-konsultandid - eriti kui kasutatav IT on
spetsiifilisem, pole spetsialisti pidamisest nagunii pääsu.
Kumb on mõistlikum - kas maksta nii tarkvaratootjale kui
spetsialistile või ainult spetsialistile?
•Toetuskihi firmad - siia kuuluvad kõik Linuxi distribuutorid,
kuid ka kirjastused ja miks mitte ka vahtkummist
pingviinide või Linuse näoga maskide tootjad
•Haridusasutused - neis kohtades pole reeglina kusagil raha
ülearu ning kulutada seda kalliste tarkvaralitsentside peale
on üsna karm raiskamine - Eesti avalik sektor (sh koolid)
kulutab igal aastal ~2,24 miljonit eurot selle peale... Selle
raha eest saaks aasta aega ~500 inimesele miinimumpalka
maksta (2011.a põhjal)

Eraldi võikski mainida haridussfääris saavutatavaid eeliseid:
•Majanduslik kokkuhoid (eriti
peale 01.07.2011 hinnatõusu kuni 25 korda)
•Sõltumatus tootja hinna- ja tootepoliitikast (vabanemine
tootjalukustusest)
•Suurem kohandatavus (ka tõlkevõimalus)
•Õpilaste laiem silmaring ja suurem kompetents
•Võimalus anda õpilastele tarkvara koju kaasa
•Tarkvarakogukond - võimalus küsida omasugustelt
Haridussfäär ongi olnud viimastel aastatel üks teravaima konkurentsiga
valdkondi selles küsimuses - äritarkvarafirmad on üritamas päästa, mida
päästa annab, ning tulnud lagedale ennekuulmatute soodustustega.
Põhjus on ilmselge - tänane õppur on homne kasutaja. Pikka aega
äritarkvaral baseerunud haridus oli äärmiselt kasulik kommertstootjatele
- suuremas osas mitte-IT aladel ettevalmistatud inimesed said sageli
arvutioskused üksnes "standardsete tarkvarapakettide" osas, olemata
isegi teadlik alternatiivide olemasolust...

Mis on Linux ja miks seda valida, 1
Linux on üks liik enamasti tasuta levitatavaid kaasaegseid
operatsioonisüsteeme. Linuxit levitatakse tarkvarakomplektide
ehk distributsioonide (lühemalt distrode) kujul. Neid on
mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel.
Viited:
•http://et.wikipedia.org/wiki/Linux
•http://viki.pingviin.org/Linux
•http://distrowatch.com/
•How Linux is Built (3m 13s)
•The Origins of Linux - Linus Torvalds (1h 25m 12s)
Allikas, vt ka video

Mis on distro?
Distro on sisuliselt Linuxi tuum, mille ümber on kokku kogutud ja ühte
komplekti pakendatud suur hulk (esmaselt) vajalikke seadistus- ja
kasutusrakendusi ehk lihtsamalt öeldes programme, milledega kasutaja saab
ära toimetada kõik oma vajalikud tegevused. Siia hulka kuuluvad e-kirjad,
interneti lehitsemine, dokumentide koostamine, muusika ja video kuulamine ja
töötlemine, arvuti igakülgne seadistamine jne.
Kogenum asjahuviline saaks oma isikliku distro ise kokku panna vabalt
saadavatest komponentidest. Kuid selle töö on juba ära teinud suuremad või
väiksemad asjahuviliste grupid ja välja lasknud oma distrod ehk pakendused
või kogumikud --- heal lapsel mitu nime. Distrosid on mitusada, kuid arvestatav
kasutajaskond on mõnekümnel. Hea ülevaate enamlevinud Linuxi- ja ka
teistest vabavaralistest kogumikest annab netileht http://distrowatch.com/.
Pakendamist või ühte pakki kokku kogumist tuleks siinses kontekstis mõista
kui omavahel koos toimivaks seadistatud rakenduste kogumit. Veel lihtsamalt
öeldes võiks öelda nii, et programmid on häälestatud omavahel koos
töötamiseks, mis muidu tuleks lõppkasutajal endal ära seadistada.

Linux ja Windows
Windowsi asemel oma arvutisse Linuxi valimiseks võib põhjuseid
leida üksjagu.
•Turvalisus. Kellel on kõrini arvutiviirustest ja muust
pahavarast, neile on Linux turvaline valik - Linuxi viiruseid on
tehtud väga vähe ja need pole Linuxi eripärade tõttu (
tarkvara digiallkirjastamine, arhitektuur, ülesehitus) eriti
levimisvõimelised. Nt puudub Windowsist tuntud register
•Töölauaefektid. Kes tahavad kaaslaste ees eputada uhkete
visuaalsete efektidega, siis Compiz'i abil saab Linuxile lisada
rohkem efekte kui Windows Vistas, 7-s ja Mac OS X-s kokku.
Loomulikult eeldab see enam-vähem korralikku arvutit.
•Seadistatavus. Kes soovivad oma töökeskkonna täielikult oma
käe järgi kohandada - leiavad, et Linuxis on see võimalik -
erinevalt Windowsist ja Mac'ist, kus peagi piirid ette tulevad.

Linux ja Windows
Windowsi asemel oma arvutisse Linuxi valimiseks võib
põhjuseid leida üksjagu.
•Tasuta. Kes tahavad arvutit ostes Windowsi litsentsi pealt
tuhatkond krooni kokku hoida, neil on sisuliselt kaks
varianti: kas illegaalne Windows või mõni tasuta opsüsteem
nagu Linux.
•Vanad arvutid. Kes tahavad tööle saada mõne eelmisest
aastatuhandest arvuti, millel isegi Windows XP normaalselt
joosta ei taha, need leiavad tõenäoliselt mõne sobiva
kergekaalulise Linuxi, millega siis arvuti näiteks toanurka
koduserveriks sättida või vanaisale maale memuaaride
kirjutamiseks anda.

Linux ja Windows
Windowsi asemel oma arvutisse Linuxi valimiseks võib
põhjuseid leida üksjagu.
•Vabadus. Vaba tarkvara kasutamisega kaasneb vabaduse
tunne kasutada ja katsetada kõigega, mis kättesaadav. Sa ei
pea mõtlema litsentsidele ega muudele autoriõigustele.
Reeglina on kõik avaldatud vaba tarkvara litsentsi all.
•Komplektsus. Pakenduses on kaasas kõik vajalik ja lisaks on
olemas veel tarkvarahoidlad, millest võib leida tuhandeid
lisarakendusi ja programme. Sa ei pea otsima võrgust ega
netipoodidest omale vajamievaid programme. Kõik on kohe
kaasas. Kui Sul on väga spetsiifilised vajadused, siis saad
muidugi netist veelgi lisa otsida.
•Arendatavus. Linuxiga on kaasa pakendatud ka arenduseks
vajalikud tööriistad.

Linux ja Windows
Levinud on eksiarusaam, et Linuxit kasutavad ainult häkkerid
ja arvutispetsid ning Linuxi kasutamine tähendab
musta aknasse käskude toksimist. Tegelikkuses saab (peaaegu)
kõike teha ka hiirega ja käsureale ronida pole tavakasutajal
tarvis, kuigi kogenud Linuxi-kasutajad leiavad, et sealtkaudu
käivad paljud toimingud kiiremini või lihtsamalt kui hiirega.
Teine levinud arusaam on, et kes vähegi mängida tahavad,
hoidku Linuxist eemale. Kuigi sellel on mõningane tõepõhi all,
saab paljud uued ja vanad Windowsi-mängud ka Linuxis
probleemideta tööle - märksõnadeks on Wine ja PlayOnLinux.
Tõsi, leidub mänge, mida kuidagi tööle ei saa...
Mängude kohta Linuxis loe edasi siit.

Millist neist paljudest Linuxitest on mulle sobivaim?
Linuxi distrosid on olemas üle 600, neist umbes pooled
aktiivsed. Sellist suurt hulka võib pidada nii Linuxi plussiks kui
miinuseks, igal juhul võib see algajate jaoks pildi päris kirjuks
ja valiku raskeks teha.
Kõige kindlam on valida mõni laialt levinud distro, nt mõni
Ubuntu variant, Mandriva, openSUSE või Fedora. Laialt
levinud distro kasutamine tagab, et probleemide korral on palju
kasutajaid, kellelt foorumites abi otsida.
Levinud distrodest võiks valida mõne, mis näiteks kodulehel
olevate piltide järgi kena tundub. Allalaadimislehel on sageli
valida kahe-kolme arhitektuuri ja võimalik, et eri
keelekomplektide vahel. Valikutel on üldiselt juures ka
kirjeldus, mis tüüpi arvutitele miski mõeldud on ja selle järgi
tulekski sobiv plaaditõmmis alla laadida.

Üheks oluliseks valikukriteeriumiks võiks olla ka kasutuskeele
järgi. Enamus Linuxi distrosid on saadaval inglisekeelsetena,
kuid hoopis vähem on saadaval eestikeelse kasutajaliidesega.
Kui Sa ei oma just suurt eelnevat arvutioskust ja ei valda ka
vastavat ingliskeelset erialaterminoloogiat, siis on soovitav
valida alustuseks selline distro, mille suhtluskeeleks on eesti
keel. Eesti meeste poolt kokku pakendatud ja Eesti kasutajatele
mõeldud distro on Estobuntu. Samas on ka pea täielikult eesti
keelde tõlgitud Ubuntu, Mandriva, OpenSUSE. Ka teised
distrod võimaldavad osaliselt kasutatada eesti keelt, kuna nad
kasutavad komponente, mis on juba eestindatud.
Sageli toimivad Linuxi paigaldusplaadid ka live-CD-na - see
tähendab, et saab antud distrot enne paigaldamist proovida.

Lisaks üldotstarbelistele Linuxitele on palju distrosid mõeldud mingiks
kindlaks otstarbeks, olgu see siis mittetöötavast Windowsi süsteemist
andmete kätte saamine või koduse multimeediakeskuse tegemine. Ka
vanadele arvutitele on loodud mitmeid kergekaalulisi distrosid nagu
näiteks Lubuntu, mis on sellegipoolest kaasaegsed ja turvalised.
Eriti sülearvutite puhul tuleb kasuks otsida nt Google'ist infot arvuti
mudeli sobivuse kohta erinevate distrodega, sest mõnikord võib
juhtuda, et näiteks Ubuntuga osad lisaseadmed ei tööta, samas näiteks
Mandrivaga töötavad või vastupidi. Lisaks tuleks vaadata, et arvuti
vastab distro poolt süsteemile mälu, protsessori jm osas esitatud
nõudmistele. Kui arvuti ei vasta levinud distrote soovitatavatele või
isegi miinimumnõuetele, siis tasuks vaadata kergekaalulisemate poole.
Vt ka Linuxi valimise veebipõhist testi (inglisekeelne).

Levinud eksiarusaamad Linuxist, 1
Linuxi paigaldamine/kasutamine on häkkeritele ja
kogu aeg peab kirjutama mustal ekraanil mingeid
ingliskeelseid käske, mis on enne pähe õpitud.
--- See oli midagi sellist kuskil 90-ndate keskel, levinumad
distrod on tänapäeval kõik korraliku graafilise töölauaga ja
sisuliselt saab kõik ära ajada hiirega sihtides ja klõpsataes,
vahel mõningaid asju klaviatuurilt sisestades. Lisalugemist:
Mis või kes on häkker?
Allikas: Pingviini Viki

Linux on täiesti uus maailm, kus põhilisi Windowsi
asju üldse kasutada ei saa. Tõsiseltvõetavaid
programme pole Linuxile olemas ja Linuxis Windowsi
failide lahtitegemine on täielik ikaldus.
--- Linux ühildub tegelikult Windowsiga kordi paremini, kui
Windows Linuxiga. Sisuliselt kõiki Windowsi all tehtud tavalisi
kontoridokumente saab Linuxi all mugavalt kasutada,
multimeediast rääkimata. Tavalisteks kontori- ja
multimeediatöödeks on Linuxi all aga eri programme küllaga.
Linuxi all saab tegelikult jooksutada ühilduvuskihi (Wine ja
selle liidese PlayOnLinux) abil ka enamikku Windowsi
programmidest. Windowsi programmid automaatselt siiski ei
käivitu - selleks tuleb esmalt õigus anda. See väldib ka
Windowsi pahavara leviku Linuxis.

Linux on nii erinev, et põhiasjad süsteemis on teisiti ja
harjumine võtab tohutult vaeva.
--- Tegelikult pole suvalise töölaua-Linuxiga harjumine oluliselt
keerulisem kui harjumine uue Windowsi versiooniga.
Graafilised töölauad on tänapäeval kõik väga sarnased. Samas
on mõned Linuxi töölauad märksa kasutajasõbralikumad kui
Windowsi töölaud.

Mõnda kindlasti vajaliku programmi (Solidworks,
Photoshop jne) ei ole Linuxi jaoks olemas ja emulaatori
kaudu jooksutamine ei tööta.
--- Kui emulaator või ühilduvuskiht (nt Wine + PlayOnLinux) ei
saa hakkama ja programmile Linuxi all asendust pole, siis pole
vist midagi teha. Kaksikkäivitus või virtuaalmasin aitavad? See ei
pruugi tõesti vaeva väärida, aga tasuks otsida, kas samade
vajaduste jaoks pole siiski mõnda Linuxile tehtud programmi:
●
Windowsi programmide vasted Linuxis
•1. inglisekeelne alternatiivide andmebaas
•2. inglisekeelne alternatiivide andmebaas
•mitu võimalust Windowsi rakenduste jooksutamiseks

"Ma olen tegija vend ja ostan endale ikka superarvuti,
Inteli, kus alla 100€ detail on kindlalt out. Lasen selle
poes kokku laduda, kokku miski 760-1400€ eest, koos
Winniga või ilma, või niisama "vahet pole". Põhiline
on neti surf, mängud, kellel on kõvemad draiverid,
uuem vesijahutus ja... Mida teen ma Linuxiga, milleks
mulle seda vaja?" ehk teisisõnu: "Sul polegi windows
8-t veel peal, raha vähe vä?"

--- Linux ei sobi ilmselt tõesti hedonistist infokaupade
masstarbijale pillavuse staatusesümboliks. Pigem
mõtlevale inimesele, kes tahab arvutist ka midagi muud
peale intensiivse ja ühesuunalise multimeediatarbimise.

Windowsi jamadega on inimesed aastaid tuttavad ja
harjunud ning enam-vähem teavad mida ette võtta,
kuid kui Linuxis probleeme tekib, siis paljudel ei jää
muud üle kui õlgu kehitada, sest vanad meetodid
enam ei tööta, abi leida ei osata. Süsteemi toimimisest
aru ei saada, nii et ka tehnika "vaistust" pole abi.
--- Linuxiga tuleb natuke harjuda ja tausta kohta natuke
uurida. Hea oleks, kui oleks varnast võtta mõni sõber või tuttav,
kes elementaarseid asju saaks ette öelda. Vaata näiteks
Küsi mult Linuxit kampaaniat. Abi leiab ka ALVATAL-i lehelt ja
vaba tarkvara kogukonna foorumist. NB! Ka
Windowsi-teadmised ei tulnud üleöö - seda ei maksa oodata ka
nüüd! Kuid siiski on nüüd lihtsam kuna ei õpita algusest.

Inglise keelt peab hästi oskama, sest enamus
foorumeid ja Linuxi käske on inglise keeles.
--- Linuxi kasutamiseks pole inglise keelt küll vaja, sest enamik
Linuxeid on talutaval tasemel eesti keelde tõlgitud. Tõlget ei
pea üldiselt isegi eraldi hankima, sest see on valitav süsteemi
käivitades. Tõsi on see, et kui tekib mõni keerulisem küsimus,
siis võib olla foorumist vaja võõrkeeles abi otsida. Lisaks inglise
keelele võib aga olla abi ka saksa, vene jm keeltest. Ka Eestis on
korralik Linuxi-kasutajate foorum, kuhu saab vajadusel
probleemiga pöörduda.

"Misasi see Linux on? Mis süsteem? Mis "op"? Midagi
ei saa aru."
--- No kui ei suuda välja uurida, mis on opsüsteem, siis pole vist
tõesti Linuxiga midagi teha. Samas ei eelda Linuxi kasutamine
muidugi teadmist, mis on opsüsteem, aga selle paigaldamine
siiski eeldab selle mõiste tundmist. Kellele on
operatsioonisüsteem liiga keeruline sõna, talle võib öelda, et
Linux = "hüvasti viirused ja kasutuspiirangud".

•Kas Linux on seaduslik? Kas mind vangi ei panda?
--- Kui kogu aeg räägitakse, et ainult raha eest hangitud ja legaalse
Microsoft Windowsi uusima versiooniga tunned sa end täiesti
turvaliselt, siis on väga lihtne tekkida eksiarvamusel, et Linux on midagi
illegaalset. Linux on loomulikult täiesti legaalne. Tegelikult on Linux
isegi eetilisem kui Windows. Linuxit tehakse kodanikualgatuse korras ja
vabatahtlike poolt. Linuxi eest seisavad juristid, kes on mõelnud välja
litsentsisüsteemi, mis võimaldab vaba tarkvara toota ja tänapäeva
tingimustes levitada nii, et see ei muutuks kunagi suletud lähtekoodiga
kommertstarkvaraks ega lihtsalt kellegi rahamasinaks. Tegelikult oleks
õige ütelda, et Linuxit õigesti kasutades teed sa hoopis ühiskonnale
kasuliku teene (näiteks riigiasutuses hoiad kokku maksumaksja raha) ja
oled eesrindlikum kodanik kui Windowsi kasutajana.

Arvatakse, et Linux on tasuline ja paigaldamine väga
keeruline.
--- Linux on üldjuhul tasuta ja levinumate distrote
paigaldamine on väga lihtne. Kuna aga opsüsteemi
paigaldamine on süsteemi suurte ja põhimõtteliste muudatuste
tegemine, siis ei tasuks minna lihtsalt "Edasi", "Edasi", "Jah",
"Paigalda" klõpsamisega lööma. Võiks ikka lugeda läbi, mida
paigaldusdialoogis pakutakse ja teha seda ratsionaalselt. Kui
enda tegevusest endale üldse aru ei anna, siis võib teeklaasis ka
ära uppuda.

Linux, LibreOffice vms vabatarkvara läheb nagunii
tasuliseks kui rohkem kasutama hakatakse, mistõttu
ei ole mõtet energiat kulutada sellele üleminemiseks -
alguses antakse tasuta, pärast kui oled üle läinud ja
ära harjunud siis hakatakse raha küsima.
--- See võib (aga ei pruugi) olla tõsi priivara puhul, aga
kindlasti pole tõsi vabatarkvara puhul nagu LibreOffice ja
Linuxi opsüsteemid. Vabatarkvara tasuliseks muutmine on
tehtud võimatuks sellele rakendatud litsentside poolt, mille
juriidilise pädevuse tagab Vaba Tarkvara Sihtasutus ja selle
Euroopa sõsarfondid.

Microsoft võib ka oma tarkvara vabaks lasta, mistõttu
ei ole mõtet energiat kulutada Linuxile, LibreOffice-ile
vms vabatarkvarale üleminemiseks
--- Aga miks Microsoft seda siis seni teinud pole? Ei maksa
langeda soovmõtlemise ohvriks. Microsoft üritab jätta muljet,
et ta on ka sama avatud kui vabatarkvara just sellel samal
põhjusel, et keegi ei kaaluks vabatarkvarale üleminekut ja
seeläbi tagada endale kindel kliendibaas ja seeläbi ka
sissetulek. Tegelikkuses on aga Microsofti eesmärk nagu iga
kasumit taotleva ettevõtte puhul - raha teenimine ning mida
kiiremini ja rohkem, seda parem. Seetõttu ei ole mingit alust
rääkida tasuta MS Windows-ist, MS Office-ist vms Microsofti
programmist - nende eest küsitakse endiselt raha ja üha
rohkem...

Mis on Ubuntu, 1
Ubuntu Linux on Debiani pakihaldust kasutav Linuxi
distributsioon, mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud
kindla programmide valiku: üks aknahaldur - GNOME, üks
veebilehitseja - Firefox, üks e-postiprogramm - Evolution jne,
mistõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on
võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke
oma lemmikprogrammide paigaldamiseks. Võimalik on
kasutada nii tasuta kogukonna toetust kui ka erinevaid tasulisi
tugikanaleid.
Allikas

Mis on Ubuntu, 2
Ubuntu on zulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse
kui inimlikkus teiste suhtes (inimeselt inimesele tasuta), usk
kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu Linux püüab samu
põhimõtteid järgida tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate
meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema
kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus
muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.
Vaata lisaks artikkel Ubuntu filosoofiast (sh video).

Mis on Ubuntu, 3
Uus versioon lastakse regulaarselt välja koos uue GNOME
versiooniga. Palju on küsitud, mida tähendavad need Ubuntu
versiooni numbrid - näiteks 12.04 või 11.06. See tähistab, mis
aastal on antud versioon välja lastud ja mis kuul. Seega 11.06
tähendab, et antud versioon on välja lastud 2011 aastal ja juuni
kuus. 12.04 tähendab aga, et antud versioontuleb välja 2012
aasta aprillikuus - see on ka järgmine LTS-versioon.
LTS tähis versiooni numbri taga tähendab seda, et tegu on
Long-Term Supporti ehk siis pikaajalist tuge (turvauuendused,
veaparandused) omava versiooniga - tööjaamad 3 ja serverid 5
aastat. Muidu on tugi poole väiksema aja peale.
Värskeimat infot versioonide ja nende eluea kohta leiab siit.
Eesti keeles leiab versioonide infot siit.

Mis on Ubuntu, 4
•Ubuntu on loodud Lõuna-Aafrika ettevõtja ja investori
Mark Shuttleworth-i asutatud firma Canonical, Ltd. poolt.
Teine võtmeisik ettevõttes on Jane Silber kes alates märtsist
2010 juhib ettevõtet. Mark on rohkem keskendunud Ubuntu
arendamisele.
•Ettevõttel on üle 400 töötaja rohkem kui 30 erinevas riigis,
kes igapäevaselt Ubuntu Linuxit ja sellega seotud teenuseid
arendavad.
•Lisaks Ubuntu arendamisele panustatakse ka Linuxi ja
sellega seotud innovaatiliste lahenduste arendamisesse
•koostööd tehakse ka erinevate riistvara tootjatega (nt HP,
Dell, Intel), et tagada Ubuntu Linuxi töötamine levinud
riistvaraga
•2009.a. käive ~30 mln USD (vt ka artiklit)

Mis on Ubuntu,5
Mõned videod
• Ubuntu for Android - Two Kinds of Linux On Your Phone
•Amazing Linux
•New amazing Linux video: my Ubuntu Edgy + beryl
•Ubuntu TV at CES 2012
•Ubuntu 12.04 - Top 10 Features
•Great Linux Games
•Linux Native Game: Warsow
•Native Linux Game : Sauerbraten

Mis on Estobuntu ja miks seda valida, 1
Estobuntu on Ubuntu mugandus, mis ühildub täielikult
Ubuntuga ja kasutab Ubuntu varamuid (ning lisab neile
täiendava Estobuntu varamu). Seega on Estobuntul kõik
eelised, mis on Ubuntul. Kuna Ubuntu on kõige levinum Linuxi
distro siis Estobuntule on saadaval rohkem lisatarkvara kui
distrotele, mis ei põhine Ubuntul. Lisaks sellele kasutab
Ubuntu lisatarkvara paigaldamiseks Launchpad-is PPAde
süsteemi, mis tähendab, et kasutajate poolt nõuete kohaselt
pakendatud ja digiallkirjastatud tarkvara on saadaval kindlast
allikast ja üldjuhul pole vaja anonüümsetest allikatest
lisatarkvara alla laadida ja paigaldada. Seega on kogu
tarkvaramajandus Estobuntus turvalisem kui muude
levinumate distrote puhul.
Allikas

•Estobuntul on parim võimalik riistvaratugi, sest Ubuntul on
parim riistvaratugi Linuxite seas. [link]
•Estobuntu kohta on leitav rohkem juhendeid kui distrote
kohta, mis ei põhine Ubuntul. Ubuntu jaoks mõeldud
juhendid eriseadistuste jaoks, nt ebatavaliste seadmete
kasutamiseks, kasutajaliidese timmimiseks, tarkvara
seadistamiseks vms kehtivad üldiselt ka Estobuntu kohta. On
suurem tõenäosus saada mistahes riistvara netist leitud
juhise järgi tööle Estobuntuga kui mõne muu distroga.

•Estobuntu on tänapäevaselt lihtsa kasutajaliidesega. Ubuntu
paneb rõhku kasutajaliidese lihtsustamisele ja Estobuntu
võtab kõik Ubuntu muudatused kasutusele. See tähendab, et
kasutajat ei uputata ikoonide jm kasutajaliidese kribu-krabu
merre, vaid talle pakutakse selget ja kasutatavat töölauda.
Ubuntu viimane uuendus selles vallas on Unity
kasutuselevõtt. Kui Ubuntu stiilis minimalism ei meeldi, siis
võib kasutaja muidugi kasutada ka muid töölaualiideseid
(neid saab valida sisselogimisel ja paigaldada juurde
paketihaldurist).

Estobuntu eelistamise põhjused
Erinevalt Ubuntust on Estobuntus asjad nii:
•Estobuntus on kõik eestlasele hädavajalik paigaldatud ja
eelseadistatud. Ekraanil on nii palju eesti keelt, kui võimalik,
saad kasutada ID-kaarti, lehitseda turvaliselt ja
reklaamivabalt veebi, leida kiirelt eestikeelseid raadiod,
telekanaleid, meediaväljaandeid ja muid kasulikke teenuseid.
•Estobuntu on täisvalmiduses kasutamaks kõikvõimalikke
multimeedia vahendeid, mida tänapäevane kasutaja
igapäevaselt vajab.
•Estobuntut on mugav ja turvaline kasutada, sest Estobuntus
on parandatud hulk vigu, millega peaksite värsket Ubuntut
kasutades rinda pistma.

Estobuntu eelistamise põhjused
Erinevalt Ubuntust on Estobuntus asjad nii:
•Estobuntus on tehtud lihtsalt kättesaadavaks hulk lisasid.
Estobuntule on kerge lisada täiendavaid tarkvarakomplekte
kontoritööks, video- ja tekstitöötluseks, mängimiseks,
programmeerimiseks jne.
•Estobuntu on dünaamiline ja sa saad selle tulevikku ise
kujundada, kui annad arendajatele põhjalikku tagasisidet.
Soovi korral saad ise käised üles käärida ja pakkuda välja
oma täiendusi Estobuntu masinavärgile.
•Estobuntu läbiv kujundus pole kärtsult oranži-lilla nagu
aafrikapärasel Ubuntul, vaid eelistatakse tasakaalukaid ja
rahumeelseid toone.

Milleks Estobuntu hea on?
Estobuntu on ilmselt sinu esimene valik, kui pead seadma
valmis arvuti mõnele arvutikaugemale tuttavale. Miks?
•Estobuntu on piisavalt eesti keeles, et ka mitte inglise keelt
pruukiv inimene saab aru.
•Estobuntu on piisavalt lihtne ja lollikindel, et see heast peast
katki ei läheks. Seda tagab juba Linuxi enda modulaarne
struktuur ja ranged kasutajaõigused.
•Estobuntu hakkab tööle ja kohe. Internet, videod,
asjakohased järjehoidjad, otsingumootorid, ID-kaart jne. Sa
ei pea raiskama poolt päeva, et süsteemi reaalselt töökorda
saada.

•Estobuntu aluseks olev Ubuntu on kõige levinum töölaual
kasutatav Linuxi distro. See tähendab, et Estobuntule
sobivad kõik Ubuntu tarkvarapaketid (ja Ubuntu aluseks
oleva Debiani omad). Ubuntule saadaval olev tarkvaravalik
on Linuxite hulgas kõige rikkalikum. Seega on Estobuntu
Linuxitest kõige lihtsamalt täiendatav lisaprogrammidega.
Erinevalt Windowsist ja Macist on täiendamine
paketihalduse ja tunnustatud varamute kaudu väga
turvaline.

• Estobuntuga ei upu kasutaja viirustesse ega pea kartma, et
talle määritakse tema teadmata pähe lisatarkvara, ei pea iga
nädala tagant käima asju üle konfimas, viirusi tõrjumas,
pahavara eemaldamas jne jne, et asjad jätkuvalt töötaks.
Estobuntu võib usaldada pikaks ajaks algaja kasutaja
hoolimatutesse kätesse ega pea kartma, et arvutist saab
nädalaga osa mõnest botnetist.

•Estobuntu on selge ja hõlpsasti loetava ja arusaadava
kujundusega. See ei ole kirbukirjaga ja ikoonimerega nagu
enamik opsüsteeme kipuvad vaikimisi olema, vaid rikub
võimalikult vähe silmi ja säilitab südamerahu.
•Paigaldades Estobuntu ei ole sa sunnitud ostma ega
varastama Windowsi või mõnda tarkvaratükki selle jaoks. Sa
ei sunni kahtlastele radadele ka oma tuttavat, kui paigaldad
Estobuntu tema arvutisse. Kõik on seaduslik ja see tekitab
hea enesetunde.

Mõtlemisainet lapsevanemale.
Estobuntul ja üldse Linuxil on omad eelised just opsüsteemina lapse
arvutis. Näiteks soovitab Estobuntut turvaliseks süsteemiks lastele
www.arvutikaitse.ee.
Mis on selle põhjused? Esiteks muidugi turvalisus, eestikeelsus, viiruste
puudumine ja korralik kasutajaõiguste süsteem. Teiseks aga vähendab
Linuxi kasutamine tõenäoliselt arvutiga mängimise osakaalu ja suunab
lapse tegelema rohkem loovate asjadega, sest kõige vingemate
Windowsi mängude töölesaamine Linuxis ei ole alati väga lihtne. Laps
peab uue Windowsi mängu töölesaamiseks tõenäoliselt natuke
uurimistööd tegema ja see vähendab arutut multimeediatarbimist ning
annab motivatsiooni tutvuda sellega, kuidas asjad arvutis töötavad.
Linuxis on selleks Windowsist palju rohkem vahendeid/võimalusi ja kui
lapses on natuke informaatiku vaimu, siis ta saab end niimoodi päris
palju arendada ja ehk luua nt aluse tulevasteks edukateks õpinguteks
ülikoolis või vähemalt arendada endas välja tõeliselt funktsionaalse
arvutioskuse.

Estobuntu kui tasuta kindlustus Estobuntu paigaldamine
Windowsi kõrvale paralleelseks süsteemiks -- kui on vaja töö vms
jaoks siiski Windowsi -- tagab selle, et kui Windows juhtub
viiruste vms probleemide tõttu uppi lendama, siis saab
Estobuntu kaudu ikka oma asjadele ligi ja teha kõiki olulisi töid.
Isegi kui muidu pole plaani Estobuntut püsivalt kasutada, on
sellise tagavarasüsteemi omamine arvutis vähemalt sama
mõistlik nagu regulaarne varukoopiate tegemine oma
ketastest.Estobuntu paigaldus Windowsi kõrval vajab
normaalseks kasutamiseks umbes 6 GB kettaruumi (kuigi
paigaldada saab ka vähemaga). Soovitav lahendus oleks
põhisüsteemiks panna Estobuntu ja Windows virtuaalmasinasse,
mis võtab andmed üle jagatud kataloogi Linuxist. Kui Windows
riknebki siis andmed ei ole ohus ja on ristkasutatavad ka Linuxis
kus nad omakorda pilvekettale on mõistlik varundada.

Estobuntu nõrkused Windowsi programmide jooksutamine
Estobuntuga saab jooksutada suurt hulka tavalistest Windowsi
programmidest. Selleks tuleb kasutada Wine nimelist Windowsi
ühilduvuskihti ja/või abiprogrammide PlayOnLinux või CrossOver
pakutavaid valmisseadistusi eri Windowsi rakenduste jaoks. Suuremat
hulka Windowsi programmidest ja mängudest saab niimoodi
jooksutada. Väga spetsiifilisi Windows'i funktsioone kasutavaid
programme jooksutab Wine ja abiprogrammid aga kesiselt. Näited
sellistest programmidest on eelkõige uuemad Windows'i mängud.
Konkreetse rakenduse ühilduvuse kohta saab infot nt Wine baasist.
Kui rakendus Wine'ga hästi ei tööta, siis suurema ühilduvuse
Windowsiga tagab nt Virtualboxi virtuaalmasina kasutamine. See eeldab
aga Windows'i litsentsi omamist, kuid kui on vaja vahel harva mõnda
Windowsi programmi kasutada, siis sobib selle käivitamine läbi
Virtualboxi küll.

Olukord Eestis ja valitsuse püüdlused, 1
•Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on
koostanud koosvõime raamistiku
•Selles on mitmeid dokumente, mis räägivad vabatarkvara ja
avatud standardite ning failivormingute kasutamisest
•Riigi IT arhitektuur: räägib muuhulgas vabatarkvaralistest
failivormingutest (v1.01, lk 38):
– mitmepoolset muutmist vajavad dokumendid peaksid
olema OpenDocumenti vormingutes
omitmepoolset muutmist mittevajavad dokumendid
peaksid olema PDF-vormingus
•Tarkvara raamistik: Versioon 2.0 (2012) | lisainfo | en -
tarkvarahanked ja kasutatav tarkvara peavad arvestama
vabatarkvaraliste lahendustega ja neid ka kasutama kui ei ole
mõjuvat põhjust seda mitte teha

Olukord Eestis ja valitsuse püüdlused, 2
•Eesti valitsus on korraldanud 5 riigihanget:
oRiigi IT koosvõime raamistik: Versioon 3.0 (2011) | en
o4 riigihanget LibreOffice-i teemadel ( portaal, sisuhaldus,
eestindamine, õigekirja kontroll ja poolitamine)
•ka varasemalt on korraldatud Vaba Tarkvara Päeva (2011,
2013 Raplas)
•loodud on Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liit
(ALVATAL) - http://www.alvatal.ee/ (vt esitlus)
•miks riik propageerib vabatarkvaralisi lahendusi - Anto
Veldre RIA-st, CERT-EE-st räägib sellest siin esitluses

Praktiline osa - Estobuntu paigaldamine
•Estobuntu paigaldusjuhend
•Estobuntu testimise juhend
•Estobuntu riistvaranõuded
Lisainfot leiab:
•Estobuntu kategooriast Pingviini Vikis
•Estobuntu 12.08 alustuslehelt
•siin väike pildigalerii paigaldamisest

�ݺ�ߣ

Vaba Tarkvara Päev

More Related Content

Vaba Tarkvara Päev