ºÝºÝߣ

ºÝºÝߣShare a Scribd company logo
Varakristlik kunst
 Ristiusk tekkis Rooma riigi äärealadel 1.
sajandil.
ï‚ž Esialgu levis see orjade seas.
 Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik
võrdsed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui
rikkad. See ei meeldinud valitsejatele ja nad
hakkasid kristlasi taga kiusama.
 Hiljem hakati rääkima sellest, et inimesed
peavad olema alandlikud ning pääsevad
siis pärast surma paradiisi. Aja möödudes
kuulutatigi ristiusk Roomas riigiusundiks.
 Tagakiusamise tõttu pidid kristlased koos käima
katakombides- maa-alustes labürintides.
 Käigud ei olnud ühesuguse laiuse ja kõrgusega,
vaid avardusid saalideks, kus sai koosolekuid
pidada.
 Seintesse olid uuristatud suured tühimikud,
kuhu asetati surnu.
ï‚ž 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks
ongi katakombides leiduvad seina- ja
laemaalid.
Varakristlik kunst
Varakristlik kunst
ï‚ž Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus
jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Nii võetigi esimeste kirikute
ehitamisel eeskujuks basiilika.
ï‚ž Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid
jagasid kolmeks lööviks.
 Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas.
Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum.
 Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid.
Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti.
 Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud
kaartega.
 Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli
kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse
valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus.
 Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord
seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil.
 Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida
kutsutakse aatriumiks.
Varakristlik kunst
Varakristlik kunst
ï‚ž Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla
tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid.
 Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need
võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost,
Kristuse kannatustest jm.
Sümbolid:
Kala- Jeesus Kristus
Lambatall - Jeesus Kristus
Hea karjane - Jeesus Kristus
Lambukesed ümber Karjase- kogudus
Tuvi - Püha Vaim
Paabulind - igavese elu sümbol, kõdunematus
Kilbi all varjuv kilpkonn: pimedus ja rumalus,
kukk: valgus ja valgustatus.
ï‚ž Varakristlikus kunstis ei kohta me
peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma
põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik
Rooma riigi aladel elanud rahvad
kummardanud oma jumalate kujusid, et
aga ristiusulised ei tahtnud nendele
sarnaneda.
Varakristlik kunst
Täname tähelepanu eest!

More Related Content

Varakristlik kunst

  • 2. ï‚ž Ristiusk tekkis Rooma riigi äärealadel 1. sajandil. ï‚ž Esialgu levis see orjade seas. ï‚ž Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. See ei meeldinud valitsejatele ja nad hakkasid kristlasi taga kiusama. ï‚ž Hiljem hakati rääkima sellest, et inimesed peavad olema alandlikud ning pääsevad siis pärast surma paradiisi. Aja möödudes kuulutatigi ristiusk Roomas riigiusundiks.
  • 3. ï‚ž Tagakiusamise tõttu pidid kristlased koos käima katakombides- maa-alustes labürintides. ï‚ž Käigud ei olnud ühesuguse laiuse ja kõrgusega, vaid avardusid saalideks, kus sai koosolekuid pidada. ï‚ž Seintesse olid uuristatud suured tühimikud, kuhu asetati surnu. ï‚ž 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks ongi katakombides leiduvad seina- ja laemaalid.
  • 6. ï‚ž Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks basiilika. ï‚ž Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. ï‚ž Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. ï‚ž Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. ï‚ž Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. ï‚ž Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. ï‚ž Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. ï‚ž Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks.
  • 9. ï‚ž Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. ï‚ž Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Sümbolid: Kala- Jeesus Kristus Lambatall - Jeesus Kristus Hea karjane - Jeesus Kristus Lambukesed ümber Karjase- kogudus Tuvi - Püha Vaim Paabulind - igavese elu sümbol, kõdunematus
  • 10. Kilbi all varjuv kilpkonn: pimedus ja rumalus, kukk: valgus ja valgustatus.
  • 11. ï‚ž Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendele sarnaneda.