ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo

ղٲپ쳾õ

•Download as PPT, PDF•
•
Andrus Metsma
Andrus Metsma
1 of 19
Kehade vastastikmõju
Katse Tallinnas  Fotol kujutatud katses, mis toimus 26. 04.2005, liikus rong kiirusega 40 km/h.  Pärast kokkupõrget hakkas vedurijuht kohe pidurdama, läbis rong peatumiseni veel 86,6 m auto sahana ees raudteed “puhastades”.
Katse Tamsalu vallas  23. oktoobril 2006. a. Tamsalu vallas paneelikoormaga veoki ja Tallinn – Valga rongi kokkupõrke tagajärjed olid hoopis karmimad, sest tegemist oli suuremat massi ja kineetilist energiat omavate kehadega.
Kehade vastastikmõju  ղٲپ쳾õs osaleb vähemalt kaks keha.  ղٲپ쳾õs mõjutab üks keha teist.
Kehade vastastikmõju tulemus  Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas kehade kuju või nende liikumine.
ղٲپ쳾õde klassifikatsioon  Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb makromaailmas kehade vahel.  Elektromagnetiline vastastikmõju on elektrilaengute vahel.  Tugev ja nõrk vastastikmõju kuulub aga aatomi- ja tuumafüüsika valdkonda.
Vaba langemine  Pisa ülikooli professor tõestas , et suurtükikuul ja udusulg kukuvad ühesuguse kiirusega. Galileo Galilei
Gravitatsiooniteguri erinevus Päikesesüsteemi planeetidel Planeet Tegur g N kg Merkuur 4 Veenus 9 Maa 10 Marss 4 Jupiter 26 Saturn 11 Uraan 10 Neptuun 14
Keha kaal  Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjutab tuge.  Raskusjõul ja keha kaalul on üks erinevus – raskusjõud mõjutab keha, keha kaal aga tuge.  Sageli on keha kaal võrdne raskusjõuga, kuid mitte alati.
Kaaluta olek  Keha kaal on jõud, millega keha mõjub toele.  Kui aga tugi langeb koos kehaga, siis tekib kaaluta olek.  Kaaluta olekus on ka kõik kehad maailmaruumis lendvatel kosmoselaevadel.
Isaac Newton (1643 – 1727)  Inglise loodusteadlane  Cambridge`i ülikooli professor.  Londoni Kuningliku Seltsi ja Prantsuse Teaduste Akadeemia liige.  Teinud palju avastusi loodusteadustes.  Tema loodud on kolm omanimelist seadust kehade vastastikmõjust ja ülemaailmne gravitatsiooniseadus.  SI süsteemi jõu mõõtühik kannab tema nime.
Gravitatsiooniline vastastikmõju  Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb ka universumis tähtede ja planeetide ning ka galaktikate vahel.
ղٲپ쳾õ tugevus  Jõud on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust.  Tähis F.  SI süsteemi mõõtühik N.(njuuton)
Jõud        Elektrijõud Magnetjõud Elastsusjõud Hõõrdejõud Gravitatsioonijõud Tuumajõud jne
Ülemaailmne gravitatsiooniseadus  Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus  Mis tahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. m1 ⋅ m2 F =G r2
Gravitatsiooniseadus  Gravitatsioonijõud mõjub kõikide kehade vahel.  Mõlemad kehad mõjutavad teineteist võrdsete, kuid vastassuunaliste jõududega.
Gravitatsiooniseadus  Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus. F on kahe punktmassi  Mis tahes kaks keha vaheline tõmbavad teineteist gravitatsioonijõud jõuga, mis on G on gravitatsioonikonstant võrdeline nende m1 on esimese keha kehade massidega ja punktmass pöördvõrdeline m2 teise keha punktmass nendevahelise kauguse r on kehade vaheline ruuduga. kaugus. Konstant G on võrdne 6,67 × 10−11 N m2 kg−2.
Newtoni seadused Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale.  Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.  Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.  Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
Tänan tähelepanu eest! anmet.rtg 2006

More Related Content

ղٲپ쳾õ