Venemaa enne esimest maailmasõda
•Download as DOCX, PDF•
0 likes•504 views
I do not own ary rights to this document. I used many different internet sources and history books.
Venemaa enne esimest maailmasõda
- 1. Venemaa enne Esimest maailmasõda<br />Riigikord <br />Venemaa keisririik (1721-1917)<br />Absoluutne monarhia<br />Venemaa keisririigi aluseks oli Venemaa keisri kui isevalitseja ilmalik ja vaimulik võim, keiser oli kõrgeim seadusandlik, kohtu- ja täidesaatev võim.<br />Keiser Nikolai II<br />Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis. Alix võttis omaks õigeusu ja vene nime Aleksandra Fjodorovna. Troonile saades oli Nikolai kõigest 26-aastane. Paaril oli viis last: suurvürstinna Olga, suurvürstinna Tatjana, suurvürstinna Maria, suurvürstinna Anastassija, troonipärija Aleksei.<br />Semstvod – omavalitsused kubermangudes<br />Semstvo oli linnaosa volikogu. Oli rajatud selleks, et teed, meditsiin ja haridus oleks vastavas piirkonnas kättesaadav. Linnasiseste alade semsvo’id kutsuti vahel munitsipaal-duumadeks. Need kohalikud valitsused olid valitud maaomaike, kaupmeeste ja käsitööliste poolt. Võim oli siiski rajooni kuberneri kätes, kelle nimetas positsioonile keiser.<br />Riigiduuma (1905) <br />Keiser kuulutas välja Oktoobri manifesti, millega ta lubas kokku kutsuda valitav esindusvõimuorgan Riigiduuma. Nikolai II lubas tagada peamised kodanikuõigused, nagu: sõnavabadus, koosolekute pidamise ja organisatsioonide loomise vabadus. Samuti nõustus ta sellega, et uute seadustega peab olema nõus Duuma. <br />Siiski... Enne esimese Riigiduuma kokkutulemist viis ta sisse mõned uued seadused. Nimelt jäi keisrile ja tema ministritele viimane sõna seoses seaduse, kirku ja Riigiduumaga seoses. Nikolai II’le jäi ka õigus igal hetkel saata Duuma laiali ning kõik seadused pidi olema tema enda poolt allkirjastatud enne elluviimist.<br />Tagajärg Demokraatia oli igati piiratud, kuid Duuma andis võimaluse diskussioonideks ning vaidlusteks. Igasugune tegelik otsustusvõim siiski puudus. Keisrile jäi õigus vaadata Duuma tahtest igal hetkel kõrvale. Autokraatlik võim jäi Romanovite perele.<br />Mis viis Riigiduuma tekkeni? <br />Kaotus Vene – Jaapani sõjas (1904-’05)<br /> Sai alguse tülist Mandžuuria ja Korea pärast.Venelased püüdsid leida Vaikses ookeanis jäävaba sadamat nii nende sõjalaevastikule kui ka kaubanduslikel eesmärkidel. Vladivostoki sai kasutada üksnes suvel, kuid Port Arthur oleks olnud kasutuskõlblik aastaringselt.Järgnesid Jaapani jaoks võidukad lahingud. Sõja võitmisega kinnistas Jaapan oma positsiooni rahvusvahelise tähtsusega jõuna. Venemaa kaotuste jada tekitas Venemaal suurt meelepaha ja andis põhjust 1905. aasta revolutsiooniks.<br />1905. a revolutsioon <br />1905. aastal liikus Peterburis suur rahvamass Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste. Talvepalee ette olid rivistatud tsaariarmee ohvitserid, kellele oli antud käsk tagada kord võimalike rahutuste puhul. Saamata aru, et rahvas oli tulnud palee ette rahumeelsete kavatsustega, avasid ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarskoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud Nikolaile eelmisel päeval rahva kavatsusest anda keisrile edasi palvekiri. Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi- Verine Nikolai. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli quot; Maha isevalitsus!quot; .<br />Rahvas <br />Rahvaarv 1900. a ligikaudu 110 miljonit.<br />Neist 3 miljonit tehasetöölised<br />1 miljon aadlikud või aristokraadid<br />u. pool miljonit oskustöölist (arstid, juristid, õpetajad jne.)<br />Ülejäänud enamus olid talupojad. <br />Erakonnad <br />Esseerid (Sotsialistide-Revolutsionääride Partei) <br />Partei 1906. aastal vastu võetud parteiprogramm nägi ette demokraatliku vabariigi moodustamine, klassivaba ühiskonna loomise, kodanikuõiguste andmine kõigile, enesemääramisõiguse rahvusvähemustele ning maa natsionaliseerimise ja ühisomandusse andmine.Põhiteesideks olid sotsialism ja ühiskonnnamudel, mille kohaselt oli kogu elanikkond jaotatud töötavateks ja mittetööd tegevateks. Erinevalt sotsiaaldemokraatidest kuulutasid nad proletariaadiks mitte ainult tööstustöölised, vaid ka põlluharijad ning peatähelepanu oligi talurahvaprobleemidel. Sotsiaalsete nõudmiste aluseks oli maa kuulutamine ühisomandiks.<br />Esdekid (Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei) <br />Olid marksistid. Kuulsuid Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Tõõlisparteisse, jagunesid bolševikeks ja menševikeks. Bolševike arvatates pidi antud revolutsiooniline liikumine üle kasvama sotsialistlikuks, menševikud aga arvasid, et Venemaa peab enne sotsialismi läbima rea reforme. Samuti olid B-d ja M-d eriarvamusel VSDTP organisatsioonilise ülesehituse suhtes, bolševikud ja Lenin arvasid, et partei peab olema rangelt tsentraliseeritud, sõjaväetüüpi organisatsioon.<br />Majandus <br />Sergei Witte (peaminister1903-’06):<br />raudteede kogupikkuse kahekordistumine, Suur-Siberi magistraal 1906<br />1897 rubla kulla alusele<br />1895 riigimonopol alkoholile<br />maksude tõstmine<br />vilja eksportnäljahädad<br />Soovitas keisril avaldada 1905. a revolutsiooniga seoses manifest <br />Majandus II<br />Pjotr Stolõpin (peaminister 1906-’11):<br />talupojale õigus külakogukonnast lahkuda<br />reform, mille põhjal võis talupoeg saada laenu, andes oma maa tagatiseks<br />talupoeg võis oma maatüki müüa ja kolida Uurali taha, kus oli palju vaba maad. (3 miljonit ümberasujat)<br />Maapank pidi müüki pandud maad kokku ostma ja seejärel müüma need talupoegadele järelmaksuga. <br />Välispoliitika <br />1873 – liit Saksamaa ja Austria-Ungariga<br />He began by negotiating, in 1873, the Three Emperors League, which tied Germany, Austria-Hungary and Russia to each other's aid in time of war. This however only lasted until Russia's withdrawal five years later in 1878, leaving Bismarck with a new Dual Alliance with Austria-Hungary in 1879.<br />1887 – Kindlustusleping Saksamaaga<br />Potentially of greater importance - although it was allowed to lapse three years after its signature - Bismarck, in 1887, agreed to a so-called Reinsurance Treaty with Russia. This document stated that both powers would remain neutral if either were involved in a war with a third (be it offensive or defensive). However, should that third power transpire to be France, Russia would not be obliged to provide assistance to Germany (as was the case of Germany if Russia found itself at war with Austria-Hungary). Bismarck's intention was to avoid the possibility of a two-front war against both France and Russia. A decidedly tangled mesh of alliances; but the Russian Tsar, Nicholas II, allowed the Reinsurance Treaty to lapse in 1890 (the same year the new German Kaiser, Wilhelm II, brought about the dismissal of his veteran Chancellor, Bismarck).<br />1892 – Prantsuse-Vene Liit<br />The year after the Reinsurance Treaty lapsed Russia allied itself with France. Both powers agreed to consult with the other should either find itself at war with any other nation, or if indeed the stability of Europe was threatened. This rather loosely worded agreement was solidified in 1892 with the Franco-Russian Military Convention, aimed specifically at counteracting the potential threat posed by the Triple Alliance of Germany, Austria-Hungary and Italy. In short, should France or Russia be attacked by one of the Triple Alliance signatories - or even should a Triple Alliance power mobilise against either (where to mobilise meant simply placing a nation on a war footing preparatory to the declaration of hostilities), the other power would provide military assistance.<br />1907 – Inglise-Vene Liit<br />Three years on, in 1907, Russia formed what became known as the Triple Entente (which lasted until World War One) by signing an agreement with Britain, the Anglo-Russian Entente.<br />Venamaa lubadus kaitsta Serbiat (jt. panslaavi riike) sõja puhul <br />Antant on1907. a sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. <br />Rasputin<br />Troonipärija Aleksei ravimatu haiguse tõttu, oli keisriperekond valmis kasutama ka parameditsiini võimalusi. Sellega seoses, kui keisriperekonnani levis kuuldus pühamehest ravitsejast Rasputinist, kutsuti ta keisrikotta troonipärijat ravima. Imekombel suutiski Rasputin Alekseid aidata. Aleksandra uskus täielikult pühamehe ravivasse jõudu, kuid keiser suhtus kahtlase taustaga ravitsejasse umbusklikult.<br /> Lisaks oli kesirinna Aleksandra Fjodorovna huvitatud müstitsismist ja okultismist ning vajas enda ebakindluse peletamiseks omale quot; pühameestquot; (enne Rasputinit oli tal neid olnud juba mitu). Aleksandra Fjodorovna uskus, et Rasputin on Jumalast äravalitud saadik, kelle ettekuulutusi peab igal juhul järgima. <br />Aleksei haigust hoiti saladusena ning paljud keisrit übritsevad inimesed ei mõistnud, mida teeb õukonnas räpakas talupoeg. Valitseja mainet hakkas rikkuma Rasputini liiderlikkus ning mõju kasv riigiasjade otsustamisel. Nikolai II oli paljuski oma naise mõju all ning uskus Rasputinit ka ise, siiski ei täitnud ta alati munga juhtnööre. Rasputin püüdis mõjutada läbi keisrinna riigivalitsemist ning tema poolt vastu võetavaid poliitilisi otsuseid ja protsesse.<br />