5. Viljandimaa Pindala: 3 500 km族 8% kogu Eesti pindalast Rahvastik: 56 000 elanikku, kellest ca 30 000 elavad maal Eestlasi on ca 51 000, muudest rahvustest on enam venelasi (ca 2000), soomlasi (ca 500). Keskus: Viljandi linn, elanikke ca 19800 P辰evaleht: Sakala , asutatud C.R.Jakobsoni poolt 1878.aastal
6. Linnad 6 linna: Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, V探hma, M探isak端la
7. 姻乙壊艶壊 r端tmis Viljandimaa 端rgne loodus koos esivanematelt p辰ritud traditsioonidega aitavad hoida kindlat r端tmi meie igap辰evaelus.
9. Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala k探rgustikul , millesse l探ikuvad s端gavad 端rgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu V探rtsj辰rv . LOODUS
10. Viljandimaa k探rgeim punkt Viljandimaa ja Sakala k探rgustiku k探rgeim punkt on Rutu m辰gi , mille k探rgus merepinnast on 146 m . M辰gi asub Viljandimaa l探unaosas Karksi vallas.
11. Looduskaitsealad Looduskaitsealuseid alasid on ligikaudu 12%. Neist suurim Soomaa rahvuspark (370 ruutkilomeetrit) asutati 1993.a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.
15. 13.saj. asusid praeguse Viljandimaa territooriumil muistsed maakonnad Sakala ja Nurmekund oma muistsete linnustega. Viljandimaa on olnud Poola, Leedu, Saksa, Rootsi ja Vene v探imu all ning maakonda on r辰sinud mitmed s探jad. AJALUGU
16. Viljandimaa m探isad Viljandimaa m探isa-ajaloost pajatavad m探isakompleksid, milledest on t辰naseni s辰ilinud 端le 20, neist k探ige t辰iuslikumalt Olustvere m探is kauni h辰rrastemaja, k探rvalhoonete ja liigirikka pargiga.
18. 19.saj. teiseks pooleks oli Viljandimaa 端ks j探ukamaid maakondi Eestis. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine .
19. Siit on v探rsunud ja siin on tegutsenud mitmed 辰rkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaim ajalehe Sakala asutaja Carl Robert Jakobson . Linna 端ks peat辰navaid ja linna suurim g端mnaasium kannab tema nime.
20. HARIDUS Esimesed eestlastele m探eldud koolid asutati siia kanti 17. sajandil. Viljandimaa on eriliselt seotud just matemaatikaga.Siitkandist on p辰rit terve plejaad kuulsaid matemaatikuid, matemaatika探petajaid ja matemaatika探pikute autoreid.
21. T辰naseks on Viljandimaal 32 p辰evast 端ldhariduskooli 5 algkooli, 19 p探hikooli ja 8 g端mnaasiumi, lisaks veel Viljandi T辰iskavanute G端mnaasium. Lisaks spordikoolid, muusikakoolid, mitmesugused spordiklubid, huvikeskused,
30. Viljandi linn asub Sakala k探rgustikku poolitava T辰nassilma-Viljandi-Raudna 端rgoru p探hjapervel. Viljandist on Tallinnasse 160 km, Tartusse 80 km, P辰rnusse 100 km. Asukoht
31. VILJANDI Rahvaarv: ca19 800, suuruselt kuues linn Eestis Pindala: 14,6 km族 Linnaosad: Kesklinn, Paalalinn, M辰nnim辰e, Kantrek端la, Uueveski, Peetrim探isa.
33. Vapilill valge roos Linna vapiks on helesinine kilp,mille keskel on valge roosi 探is. Arvatavasti on vapp p辰rit saksa ordu aegadest, kasutati juba 1465.a. Seega on Viljandi valge roosi linn. Raekoja pargis kasvab s端dasuvel 端le 700 valge roosi. Roosipeenraid on kogu linnas. Suvel peetakse Viljandis Valge roosi p辰eva.
34. AJALUGU Esmakordselt mainiti Viljandit 1154.a. araabia maadeuurija Al-Idrisi poolt kui muinaslinnust. Aastal 1283 sai Viljandi linna探igused. Seega on 2008.aasta linna juubeliaasta .
38. August Maramaa aeg A. Maramaa tegi linnapeana v辰ga palju, et Viljandist saaks kaunis sisemaa puhkelinn, kus on arenenud 辰ritegevus ja t旦旦stus ning kus on palju rohelust. Tema ajast p辰rit on puiesteed, pargid, uued linnaosad, staadion, EVE maja, uus raekoda, 4 koolihoonet
39. Kalle Jents Viljandi linnapea Jurist Eriala Tartu likool 1980.a. ppeasutus K探rgem Haridus Karksi-Nuia S端nnikoht 22.06.1957 S端nniaeg
40. Traditsioonid Viljandi P辰rimusmuusikafestival , suvine suur端ritus, kuhu saabub esinejaid ja k端lalisi 端le kogu maailma, linna elanike arv lausa kahekordistub.
44. Eesti P辰rimusmuusikakeskus 2008. aastaks renoveeritakse Viljandi lossim辰gedes seisev endine m探isaait Eesti P辰rimusmuusikakeskuseks. Keskusse on planeeritud: - 400-kohaline muudetava akustikaga kontserdisaal - r探ivistu, esinejate garderoobid
45. p辰rimusmuusika raamatukogu ja fonoteek - saal koolituse l辰biviimiseks - p辰rimusmuusika rahva端likool e. August Pulsti pistu - Eesti p辰rimusmuusika Keskuse Kontor - muusikariistade ja -tarvikute ning helisalvestite pood - kohvik
48. Veel traditsioone - Vanamuusika Festival, - Hansap辰evad, - Talvine rahvatantsupidu (Viljandis, s端datalvel, ka k探ige k辰redama pakasega tantsivad rahvatantsijad, sealhulgas k端lalised maailma kaugetest paikadest),
49. Mulgi Rattamaraton, - V. Kalami m辰lestusv探istlused kergej探ustikus, - Mulgi kross, - Sakala m辰ngud
50. Viljandi Eesti jooksupealinn ?! Viljandi v探iks kandideerida Eesti jooksupealinna tiitlile, sest siin toimub 8 erinevat jooksu. Viljandlased ja k端lalised aina jooksevad 端mber Viljandi ja Paala j辰rve, 端mber linna,T r epim辰est 端les ja alla, 24 tundi
51. mber Viljandi j辰rve jooks Esimene jooks 1928.a.; pikkus 12 km; start igal aastal 1. mail; v探itjate nimed graveeritakse graniitplaatidest sambale, mis asub Trepim辰e all skulptuuri Jooksja vastas.
53. Trepim辰e jooks Esimene jooks toimus 1995.a.; kuulub hansap辰evade programmi.
54. 24 tunni jooks Algab iga paaritu numbriga aasta juunikuu kolmandal reedel kell 12 ja l探peb laup辰eval kell 12. K端mneliikmelised v探istkonnad jooksevad kordam旦旦da 4 staadioniringi 24 tunni jooksul.
55. Linna jooks Sai alguse 1956.aastal (siis nimetati Viljandi linna jooksuks). Linna jooksu nimi alates 1994. aastast,raja pikkus 13,5 km.
59. Paala j辰rv 1970. aastate alguses rajati Valuoja veehoidla, mida praegu tuntakse Paala j辰rvena.
60. Laste Paala j辰rve jooks Korraldatakse alates 1984.aastast igal kevadel ja s端gisel: Tillujooks 300 m kuni 5a lastele; P探hijooks 1 1 ring 端mber Paala j辰rve (1200m) 6-10a lastele ja 11-12 a t端drukutele; P探hijooks 2 11-12a poistele.
61. Kolme tamme jooks Raja pikkus 17 km, Viiralti tamm-Laidoneri s端nnipaik-P辰tsiveski
65. Kindral Johan Laidoner Eesti Vabaduss探ja v辰gede 端lemjuhataja. Tema juhtimisel kirjutati Eesti ajalukku ainus v探idukas s探da. J. Laidoner oli silmapaistev riigimees. Viljandi linna esimene aukodanik.
66. Carl Robert Jakobson (1841-1882) Tartu ja Lossi t辰nava vahelisel haljasalal asub C. R. Jakobsoni ausammas. Eesti 辰rkamisaja suurkuju, ajalehe Sakala asutaja, 端hiskonna tegelane, pedagoog, kirjanik.
68. Martin Klein (1884-1947) Esimene eestlasest ol端mpiav探itja. (1912 Stockholm, klassikaline maadlus, h探bemedal, maadlusajaloo pikim 馨温岳邸 poolfinaalis - 11 tundi 40 minutit ; sellega esimene eestlane Guinessi rekordite raamatus ).
71. Johann K旦ler (1826-1899) Lossi t辰nava 辰辰rsel haljastusalal asub esimsele eesti soost kunstnikule, Eesti maalikunsti rajajale p端stitatud ausammas. Oli Peterburi Kunstide Akadeemia professor.
74. Hubert P辰rnakivi Skulptuur Jooksja kujutab spordimees H. P辰rnakivi, kes osales I korda 端mber Viljandi j辰rve jooksus 1952.a.Ta v探itis seda jooksu 11-korda ning parandas raja rekordit 5 korda, viies selle 42.41-lt 36.34-le. Tema rekordi purustas 2002.a. Pavel Loskutov.
75. S探prussuhted Viljandi linnal on8 s探pruslinna: Porvoo Soomes, Valmiera L辰tis, Ahrensburg Saksamaal, Esl旦v ja H辰rn旦sand Rootsis, Frostburg Ameerika hendriikides, Kretinga Leedusning Ternopil Ukrainas Viljandi kuulub Balti Linnade Liitu (UBC), Eesti Linnade Liitu ja v探tab osa Rahvusvahelisest Hansalinnade liikumisest
76. Viljandi kui hansalinn Viljandit soosis hea asukoht, linna l辰bis kaubatee Tartu poole. 14.saj. sai Viljandist hansalinn, mis omakorda m探jutas linna arengut ja ajalugu.
77. Huvitavaid fakte Viljandi linna ajaloost 1869.a. asutati siin esimene laenu-hoiu端histu (teine kogu Tsaari-Venemaal) 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste Selts
78. 1881.a. veeti siin esimene telefoniliin , mis ulatus Rosenbergi auruveskist tema Viljandis asuvasse kontorisse 1890.a. asutati tikuvabrik, ainus tuletikkude valmistaja Eestis 100 tegutsemisaasta jooksul 1897.a. sai Viljandi kitsr旦旦pmelise raudtee
79. Veetorn Viljandi s端mbol Viljandi oli 端ks esimesi linnu Eestis, mis sai 1906.a. kanalisatsiooni ja 1911.a. veev辰rgi - seda meenutab 端ks linna s端mboleid vana veetorn (k探rgus 30 m), mis praegu on kasutusel vaatetornina.
81. 1887.a. asutati Viljandis Eesti esimene naisteajakiri Linda 1912.a. asutati linavabrik ja piima端histu
82. Teater Ugala Alates 1920. aastast on linnal oma teater Ugala. Mudilastelegi on teater - Viljandi Nukuteater. 1932.a. ehitati Viljandisse esimesena Eesti linnadest moodne raekoda.
85. Viljandi rippsild Kuulus Viljandi rippsild on Tarvastu m探isah辰rra Karl von Mensenkampfi kingitus Viljandi linnale. Sild paigaldati 1931. aastal.Rekonstrueeriti 1995. aastal.
87. Guinessi rekordid Martin Kleini ja soomlase Asikaineni poolfinaal馨温岳邸 klassikalises maadluses 1912.a. Stockholmi OM oli maadlusajaloo pikim 馨温岳邸, mis kestis - 11 tundi 40 minutit!
88. Maailma pikim tikk 2005.a. j探udis Guinessi rekordite raamatusse 100 aasta vanuse Viljandi Tikuvabriku j辰reltulija Estonian Matchi poolt valmistatud maailma suurim 6 meetri pikkune tuletikk. Tiku s端端tamine toimus 27.nov.2004 Ugala teatri esise tiigi kaldal.
94. Religioon Kindlat usku tunnistab umbes 16% maakonna elanikest, neist enim on luterlasi (7200) ja 探igeusklikke (1100). Halliste kiriku 端lesehitamine kujunes kohalikule rahvale Eesti taasiseseisvumise s端mboliks. Omap辰raks on kiriku must lagi ja J. Arraku altarimaal Jeesus Kristus astumas Eestimaa pinnal.
100. Viljandi Lossim辰ed Viljandi vanim arhitektuurim辰lestis on ordulinnuse varemed-Lossim辰ed. Kivikindluse ehitamist alustati 1224.aastal. Kindluse juurde tekkis ajapikku linn. T辰naseks on Liivimaa v探imsast kindlusest s辰ilinud ainult varemed: 悪温艶厩顎馨辰乙庄 ja Kirsim辰ed .
105. Viljandi j辰rv J辰rve pikkus on 4,6 km , maksimaalne laius 435 m , minimaalne laius j辰rve keskosas 120 m, maksimaalne s端gavus 11 m , keskmine veepinna k探rgus 端le merepinna 42,35 m. J辰rve p探hjaossa suubub K旦sti oja, keskossa Valuoja. J辰rvest v辰lja voolab Raudna j探gi.
