³Õää±¹±ð±ô
- 1. ³Õää±¹±ð±ô Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 B Elle Kull 2012
- 2. ³Õää±¹±ð±ô ï‚— Sümboliks – S ï‚— Mittemetall ï‚— Asub perioodilisus tabelis paremal ja üleval ï‚— VI A rühmas e. kalkogeenid
- 3. Aatomi omadused.  Aatomi väliskihil on 6 elektroni  Võib siduda kuni 2 elektroni saades miinimum oks.astmeks –II  Võib loovutada 6 elektroni saades maksimum oks.astmeks VI
- 4. Levik looduses.  Esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises  Ehedana vulkaanilistes piirkondades  Oluline bioelement kuulub valkude koostisesse  Tekitab ka keskkonnaprobleeme ,suurim happevihm
- 5. Lihtaine omadused ï‚— ³Õää±¹±ð±ô on kollane, rabe, kristallne ï‚— Elektrit mittejuhtiv ï‚— Halb soojusjuht ï‚— Vees halvasti lahustuv ï‚— Sulamistemperatuur+119 C ï‚— Keemistemperatuur +445 C
- 6. Keemilised omadused.  Reageerib hapnikuga hapnik+väävel=vääveldioksiid  Reageerib metallidega alumiinium+väävel=alumiinumsulfiid  Reageerib vesinikuga väävel+vesinik=divesiniksulfiidhape
- 7. Tähtsamad ühendid  Sulfiidid (püriit)  Sulfaadid (kips)  Gaasilised ühendid (divesiniksulfiidhape)
- 8. Väävli kasutamine ï‚— ³Õää±¹±ð±ôhappe valmistamisel(kasutatakse akudes) ï‚— Taimekasvatuses (väätise valmistamisel) ï‚— Püssirohu,lõhkaine valmistamisel ï‚— Paberi valmistamisel ï‚— Tuletikkude valmistamisel ï‚— Ravimite valmistamisel ï‚— Värvainete valmistamisel
- 9. Allotroopsed teisendid  Rombiline väävel  Monokliine väävel  Plastiline väävel
- 10.  Mis värvi on väävel?  Palju elektrone on väävlil väliskihis?  Kus kasutatakse väävlit?  Suurim oksüdatsiooni aste?  Kas väävlit leidub puhtal kujul looduses?
- 11. Kasutud Lembit Tamm Üldine ja anorgaaniline keemia õpik Xklassile.