�ݺ�ߣ

Simo Laakkose (2001) ��ä��

Looduskaitse on aegade jooksul muutunud nurgatagusest asjast meie igaühe asjaks Protsessid: Juriidiline Individuaalne Mentaalne Tavaõiguse asendumine “päris” õigusega

Piiramatu kasvumajandus Reservaat Kaitseala Säästev majandus ja areng (ühiskonna surve = avalikud huvid) Planeerimine

Kohaga Esivanematega Ajaga (mineviku ja tulevikuga) Loodusega, maastikega Loodus- ja muinsuskaitse kui: loodud suhte säilitaja vahend suhte säilitamiseks Üksikindiviidi suhe / rahva suhe

Puu kui monument Karl XII Peeter I Kas ja mis? Tunnetatud suursündmuse, Põhjasõja, mäletamisviis (rahva) kollektiivses mälus

Puu murdub, selle asemele kasvab uus puu – legend kandub üle Ka faili salvestamisel arvuti kõvakettalt CD-le muutub infokandja, kuid informatsioon ise säilib Vt. ka: Mall Hiiemäe. Puu kui märk maastikus (Mall Hiiemäe. Sõnajalg jaaniööl. Tartu: Ilmamaa, 2007. Lk. 371-377).

Ristipuu – piiri tõmbamine “meie” ja teispoolsuse vahele Puu kui piiritähis Puu kui etnoloogiline ja usundiline muistis? Puu kui side esivanematega Ristipuu muutub looduskaitseobjektiks! Vt ka: Marju Kõivupuu. Ristipuud Lõuna-Eesti matusekombestikus (Akadeemia, 1/1997, 35-61).

Hiis kui pühamu (religioosne objekt) Hiis kui esivanematega suhtlemise koht Hiis muutub looduskaitseobjektiks!

Loodusobjekt muutub infokandjaks Nagu paber arhiivis, lõuend kunstimuuseumis jms. Infokandvuse tõttu on vaja seda objekti kaitsta ( võtta looduskaitse alla)

Väärtuslikud maastikud Miljööväärtuslikud alad Ilusad teed Viljakad põllud Rohekoridorid Traditsioonilised maastikud Harjumuspärane elukeskkond Maailmapildi säilitamine Loodusliku mitmekesisuse säilitamine

Tinglikkus Retoorilisus Teatraalsus Vt ka: Priit-Kalev Parts. Väärtuse määratlemine maastikul. Eesti loodus- ja muinsuskaitse hindamispraktika analüüs (Akadeemia 2/2004, 227-267)

Mis siis on looduskaitse? Sõltumata muutustest ja uutest väljakutsetest on vaja säilitada konservatiivsust

Pidev dilemma – palju raiuda, palju kaitsta Vt. ka: Toivo Meikar. Märkmeid Eesti metsapoliitikast 1930. aastail (Akadeemia 3/1996, 556-578). Heino Kasesalu. Andres Mathiesen. – 2003.

Looduse kaitsmine sõltub eelkõige juriidiliste küsimuste lahendamisest Igal kaitsealal peab olema oma kaitse-eesmärk Otstarbekas on luua väikseid kaitsealasid, sest Eestis pole võimalik reserveerida looduskaitsele suuri alasid, Looduse kaitsmine pole eeskätt mitte teadustegevus vaid administreerimine

Üksikobjekti / liigi (harulduste) kaitse Maastiku(harulduste) kaitse Ala kompleksne kaitse (haruldused esmajoones) Kogu elustiku kaitse (ka tavaline väärib kaitset) Kaitse kaitsealadel ja väljaspool kaitsealasid (säästlik areng, kaitse läbi planeeringute, võrgustikud, mentaalse keskkonna kaitse) – postmodernne lähenemine: uus väljakutse

�ݺ�ߣ

2007-02-18. Eesti loodus vaadatuna läbi kaug- ja lähiajaloo

Recommended

More Related Content

More from Teet Koitjärv (8)

2007-02-18. Eesti loodus vaadatuna läbi kaug- ja lähiajaloo