ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo
Lahemaa rahvuspargi
ajalugu, väärtused ja arengud
          Teet Koitjärv
Juubelite väärtus
• Igal juubelil on kaks vaadet:
  – Tagasivaade
     • Millised on väärtused
  – Edasivaade
     • Kuhu tahame jõuda
• Säilitame väärtusi, korrigeerime vigu –
  kujundame tulevikku
40
• Lahemaa audiovisuaalne minevik
• Kuidas valitseda Lahemaad paremini
• Avameelselt minevikust – uued tõsiasjad
  avalikkuse ees
Periodiseering
• 1967-1971: ettevalmistus
• 1971-1981: eneseleidmine
   – 1971-1975: algusaastad
   – 1975-1981: arenduskava koostamine
• 1981-1997: küpsusaastad
   – 1981-1991: rahulik areng
   – 1991-1997: kiirete muutuste aeg
• Alates 1997: üleriigiliselt ühtlustatud
  kaitsepõhimõtted
   – 1997-2005: iseseisev administratsioon
   – Alates 2006: looduskaitse haldusreformide keerises
Millest Lahemaa sai algused
• Valgejõe oru maastikukaitseala
• Liigestatud rannajoon
Ettevalmistus (1967-1971)
•   Edgar Tõnurist ja Jaan Eilart
•   Tõsised ettevalmistused
•   Hruštšovi sula
•   Nimeprobleemid
    – Moskva takistab
    – Eesti kolleegide “heatahtlikkus”
       • Jaan Eilart ja Erik Kumari
Eneseleidmine (1971-1981)
• Heino Luik: Senistest kaitsealadest erineb ta
  eelkõige seetõttu, et looduse säilitamise
  kõrval seisavad tähtsal kohal nii looduslike
  kui ka kultuurilis-etnograafiliste
  vaatamisväärsuste tutvustamine ja
  rahvuspargi teatud piirkondades
  puhketingimuste loomine
• Jaanituled ja restaureerimine
• Looduskaitse vs muinsuskaitse
• Arenduskava koostamine (1975-1981)
Küpsusaastad (1981-1997)
• Uus arenduskava
• Muutused ühiskonnas
  – Lahemaa seadus
     • Meri
     • Kaitseala vs administratsioon
  – Kaitstavate loodusobjektide seadus
  – Ranna ja kalda kaitse seadus
• Tingimusteta maareform
  – Maaomandi kirjusus
• Uus kaitse-eeskiri
Üleriigiliselt ühtlustatud
   kaitsepõhimõtted (alates 1997)
• Mitmekihiline aeg:
  – toimijate ja tegutsejate paljusus
• Reservaadid ja sihtkaitsevööndid
  riigimaadel
• Muinsuskaitse osakaalu vähenemine
  – SA Virumaa Muuseumid
• Looduskaitse haldusreform:
  – Riiklik Looduskaitsekeskus (2006-2009)
  – Keskkonnaamet (alates 2009)
Väärtused
• Metsad
• Sood
• Täis ehitamata rannad
• Jõed (Valgejõgi, Loobu, Pudisoo jt) ning
  joad (Nõmmeveski, Vasaristi, Joaveski)
• Loopealsed
Mida me unustame
• Ilma rahvuspargita poleks:
  – Restaureeritud mõisakomplekse
  – Taastatud rannakülasid
  – Põhja-Eesti turismiinfrastruktuuri arengut
Probleemid
• Tasakaalu leidmine looduskaitse ja
  muinsuskaitse vahel
• Metsade kaitsmine
  – Metsakorralduskavad: 1973, 1981, 1991
  – Metsakaitselised vaidlused: 1991-1997
• Ehitamine Lahemaal:
  – Ehitusnõuded
  – Ehituspiirangud
• Kaitseala vs administratsioon
Rahvuspark on kadunud!!!
• Alates 1991. aastast ei saa inimene
  lahendust kõikidele probleemidele
  rahvuspargi kontorist
• Leiame sisu õiguslikule mõistele “kaitseala
  valitseja”:
  – kaitseala valitseja võiks suuta olla
    ühendavaks lüliks väga paljude erinevate
    otsustajate ja tegutsejate vahel – sidumaks
    rahvuspargi kokku üheks tugevaks tervikuks
Tulevik
• Säilitame oma väärtusi:
   – Metsad
   – Sood
   – Täis ehitamata rannad
   – Jõed (Valgejõgi, Loobu, Pudisoo jt) ning joad
     (Nõmmeveski, Vasaristi, Joaveski)
   – Loopealsed
• Oskame mõista ja planeerida maastikke ja ehitisi nii, et
  säiliksid piirkondlikud eripärad ja traditsioonid rahvuspargi
  sees
• Teeme koostööd
• Me ei saa meeldida kõigile – peame lähtuma oma
  põhiväärtustest
Tänan tähelepanu eest!

     mobiil 56476301

More Related Content

More from Teet Koitjärv (7)

Ambla kihelkonna ühistegevus
Ambla kihelkonna ühistegevusAmbla kihelkonna ühistegevus
Ambla kihelkonna ühistegevus
Teet Koitjärv
Tapa vald - ühinemispretsedent
Tapa vald - ühinemispretsedentTapa vald - ühinemispretsedent
Tapa vald - ühinemispretsedent
Teet Koitjärv
Omavalitsuste roll teenuste kättesaadavuse tagamisel
Omavalitsuste roll teenuste kättesaadavuse tagamiselOmavalitsuste roll teenuste kättesaadavuse tagamisel
Omavalitsuste roll teenuste kättesaadavuse tagamisel
Teet Koitjärv
2007-02-18. Eesti loodus vaadatuna läbi kaug- ja lähiajaloo
2007-02-18. Eesti loodus vaadatuna läbi kaug- ja lähiajaloo2007-02-18. Eesti loodus vaadatuna läbi kaug- ja lähiajaloo
2007-02-18. Eesti loodus vaadatuna läbi kaug- ja lähiajaloo
Teet Koitjärv
2001-04-03. Ecotourism in the Protected Areas of Estonia
2001-04-03. Ecotourism in the Protected Areas of Estonia2001-04-03. Ecotourism in the Protected Areas of Estonia
2001-04-03. Ecotourism in the Protected Areas of Estonia
Teet Koitjärv
2008-11-27. Kartanoiden puistot.
2008-11-27. Kartanoiden puistot.2008-11-27. Kartanoiden puistot.
2008-11-27. Kartanoiden puistot.
Teet Koitjärv
2008-12-08. Karula Rahvuspark eemalt vaadatuna.
2008-12-08. Karula Rahvuspark eemalt vaadatuna.2008-12-08. Karula Rahvuspark eemalt vaadatuna.
2008-12-08. Karula Rahvuspark eemalt vaadatuna.
Teet Koitjärv
Ambla kihelkonna ühistegevus
Ambla kihelkonna ühistegevusAmbla kihelkonna ühistegevus
Ambla kihelkonna ühistegevus
Teet Koitjärv
Tapa vald - ühinemispretsedent
Tapa vald - ühinemispretsedentTapa vald - ühinemispretsedent
Tapa vald - ühinemispretsedent
Teet Koitjärv
Omavalitsuste roll teenuste kättesaadavuse tagamisel
Omavalitsuste roll teenuste kättesaadavuse tagamiselOmavalitsuste roll teenuste kättesaadavuse tagamisel
Omavalitsuste roll teenuste kättesaadavuse tagamisel
Teet Koitjärv
2007-02-18. Eesti loodus vaadatuna läbi kaug- ja lähiajaloo
2007-02-18. Eesti loodus vaadatuna läbi kaug- ja lähiajaloo2007-02-18. Eesti loodus vaadatuna läbi kaug- ja lähiajaloo
2007-02-18. Eesti loodus vaadatuna läbi kaug- ja lähiajaloo
Teet Koitjärv
2001-04-03. Ecotourism in the Protected Areas of Estonia
2001-04-03. Ecotourism in the Protected Areas of Estonia2001-04-03. Ecotourism in the Protected Areas of Estonia
2001-04-03. Ecotourism in the Protected Areas of Estonia
Teet Koitjärv
2008-11-27. Kartanoiden puistot.
2008-11-27. Kartanoiden puistot.2008-11-27. Kartanoiden puistot.
2008-11-27. Kartanoiden puistot.
Teet Koitjärv
2008-12-08. Karula Rahvuspark eemalt vaadatuna.
2008-12-08. Karula Rahvuspark eemalt vaadatuna.2008-12-08. Karula Rahvuspark eemalt vaadatuna.
2008-12-08. Karula Rahvuspark eemalt vaadatuna.
Teet Koitjärv

Lahemaa rahvuspargi ajalugu, väärtused ja arengud

  • 1. Lahemaa rahvuspargi ajalugu, väärtused ja arengud Teet Koitjärv
  • 2. Juubelite väärtus • Igal juubelil on kaks vaadet: – Tagasivaade • Millised on väärtused – Edasivaade • Kuhu tahame jõuda • Säilitame väärtusi, korrigeerime vigu – kujundame tulevikku
  • 3. 40 • Lahemaa audiovisuaalne minevik • Kuidas valitseda Lahemaad paremini • Avameelselt minevikust – uued tõsiasjad avalikkuse ees
  • 4. Periodiseering • 1967-1971: ettevalmistus • 1971-1981: eneseleidmine – 1971-1975: algusaastad – 1975-1981: arenduskava koostamine • 1981-1997: küpsusaastad – 1981-1991: rahulik areng – 1991-1997: kiirete muutuste aeg • Alates 1997: üleriigiliselt ühtlustatud kaitsepõhimõtted – 1997-2005: iseseisev administratsioon – Alates 2006: looduskaitse haldusreformide keerises
  • 5. Millest Lahemaa sai algused • Valgejõe oru maastikukaitseala • Liigestatud rannajoon
  • 6. Ettevalmistus (1967-1971) • Edgar Tõnurist ja Jaan Eilart • Tõsised ettevalmistused • Hruštšovi sula • Nimeprobleemid – Moskva takistab – Eesti kolleegide “heatahtlikkus” • Jaan Eilart ja Erik Kumari
  • 7. Eneseleidmine (1971-1981) • Heino Luik: Senistest kaitsealadest erineb ta eelkõige seetõttu, et looduse säilitamise kõrval seisavad tähtsal kohal nii looduslike kui ka kultuurilis-etnograafiliste vaatamisväärsuste tutvustamine ja rahvuspargi teatud piirkondades puhketingimuste loomine • Jaanituled ja restaureerimine • Looduskaitse vs muinsuskaitse • Arenduskava koostamine (1975-1981)
  • 8. Küpsusaastad (1981-1997) • Uus arenduskava • Muutused ühiskonnas – Lahemaa seadus • Meri • Kaitseala vs administratsioon – Kaitstavate loodusobjektide seadus – Ranna ja kalda kaitse seadus • Tingimusteta maareform – Maaomandi kirjusus • Uus kaitse-eeskiri
  • 9. Üleriigiliselt ühtlustatud kaitsepõhimõtted (alates 1997) • Mitmekihiline aeg: – toimijate ja tegutsejate paljusus • Reservaadid ja sihtkaitsevööndid riigimaadel • Muinsuskaitse osakaalu vähenemine – SA Virumaa Muuseumid • Looduskaitse haldusreform: – Riiklik Looduskaitsekeskus (2006-2009) – Keskkonnaamet (alates 2009)
  • 10. Väärtused • Metsad • Sood • Täis ehitamata rannad • Jõed (Valgejõgi, Loobu, Pudisoo jt) ning joad (Nõmmeveski, Vasaristi, Joaveski) • Loopealsed
  • 11. Mida me unustame • Ilma rahvuspargita poleks: – Restaureeritud mõisakomplekse – Taastatud rannakülasid – Põhja-Eesti turismiinfrastruktuuri arengut
  • 12. Probleemid • Tasakaalu leidmine looduskaitse ja muinsuskaitse vahel • Metsade kaitsmine – Metsakorralduskavad: 1973, 1981, 1991 – Metsakaitselised vaidlused: 1991-1997 • Ehitamine Lahemaal: – Ehitusnõuded – Ehituspiirangud • Kaitseala vs administratsioon
  • 13. Rahvuspark on kadunud!!! • Alates 1991. aastast ei saa inimene lahendust kõikidele probleemidele rahvuspargi kontorist • Leiame sisu õiguslikule mõistele “kaitseala valitseja”: – kaitseala valitseja võiks suuta olla ühendavaks lüliks väga paljude erinevate otsustajate ja tegutsejate vahel – sidumaks rahvuspargi kokku üheks tugevaks tervikuks
  • 14. Tulevik • Säilitame oma väärtusi: – Metsad – Sood – Täis ehitamata rannad – Jõed (Valgejõgi, Loobu, Pudisoo jt) ning joad (Nõmmeveski, Vasaristi, Joaveski) – Loopealsed • Oskame mõista ja planeerida maastikke ja ehitisi nii, et säiliksid piirkondlikud eripärad ja traditsioonid rahvuspargi sees • Teeme koostööd • Me ei saa meeldida kõigile – peame lähtuma oma põhiväärtustest
  • 15. Tänan tähelepanu eest! mobiil 56476301