Ambla kihelkond – kuhu oleme jõudnud?Teet KoitjärvEttekanne Ambla killapäeval (Seminar kihelkonnaajaloost Eesti- ja Liivimaa territooriumil ning Ambla kihelkonna ajaloost ja olukorrast täna).
III Ambla kihelkonna päevad.
Teet Koitjärv, 03.07.2010
Eesti 18. sajandil: Põhjasõda, Balti erikord, asehalduskord Kristel Kotta8. klassidele loodud esitlus. Viide autori koduleheküljelt: http://eluoneksam.edicypages.com
2. Juubelite väärtus
• Igal juubelil on kaks vaadet:
– Tagasivaade
• Millised on väärtused
– Edasivaade
• Kuhu tahame jõuda
• Säilitame väärtusi, korrigeerime vigu –
kujundame tulevikku
3. 40
• Lahemaa audiovisuaalne minevik
• Kuidas valitseda Lahemaad paremini
• Avameelselt minevikust – uued tõsiasjad
avalikkuse ees
4. Periodiseering
• 1967-1971: ettevalmistus
• 1971-1981: eneseleidmine
– 1971-1975: algusaastad
– 1975-1981: arenduskava koostamine
• 1981-1997: küpsusaastad
– 1981-1991: rahulik areng
– 1991-1997: kiirete muutuste aeg
• Alates 1997: üleriigiliselt ühtlustatud
kaitsepõhimõtted
– 1997-2005: iseseisev administratsioon
– Alates 2006: looduskaitse haldusreformide keerises
5. Millest Lahemaa sai algused
• Valgejõe oru maastikukaitseala
• Liigestatud rannajoon
6. Ettevalmistus (1967-1971)
• Edgar Tõnurist ja Jaan Eilart
• Tõsised ettevalmistused
• Hruštšovi sula
• Nimeprobleemid
– Moskva takistab
– Eesti kolleegide “heatahtlikkus”
• Jaan Eilart ja Erik Kumari
7. Eneseleidmine (1971-1981)
• Heino Luik: Senistest kaitsealadest erineb ta
eelkõige seetõttu, et looduse säilitamise
kõrval seisavad tähtsal kohal nii looduslike
kui ka kultuurilis-etnograafiliste
vaatamisväärsuste tutvustamine ja
rahvuspargi teatud piirkondades
puhketingimuste loomine
• Jaanituled ja restaureerimine
• Looduskaitse vs muinsuskaitse
• Arenduskava koostamine (1975-1981)
8. Küpsusaastad (1981-1997)
• Uus arenduskava
• Muutused ühiskonnas
– Lahemaa seadus
• Meri
• Kaitseala vs administratsioon
– Kaitstavate loodusobjektide seadus
– Ranna ja kalda kaitse seadus
• Tingimusteta maareform
– Maaomandi kirjusus
• Uus kaitse-eeskiri
9. Üleriigiliselt ühtlustatud
kaitsepõhimõtted (alates 1997)
• Mitmekihiline aeg:
– toimijate ja tegutsejate paljusus
• Reservaadid ja sihtkaitsevööndid
riigimaadel
• Muinsuskaitse osakaalu vähenemine
– SA Virumaa Muuseumid
• Looduskaitse haldusreform:
– Riiklik Looduskaitsekeskus (2006-2009)
– Keskkonnaamet (alates 2009)
10. Väärtused
• Metsad
• Sood
• Täis ehitamata rannad
• Jõed (Valgejõgi, Loobu, Pudisoo jt) ning
joad (Nõmmeveski, Vasaristi, Joaveski)
• Loopealsed
11. Mida me unustame
• Ilma rahvuspargita poleks:
– Restaureeritud mõisakomplekse
– Taastatud rannakülasid
– Põhja-Eesti turismiinfrastruktuuri arengut
12. Probleemid
• Tasakaalu leidmine looduskaitse ja
muinsuskaitse vahel
• Metsade kaitsmine
– Metsakorralduskavad: 1973, 1981, 1991
– Metsakaitselised vaidlused: 1991-1997
• Ehitamine Lahemaal:
– Ehitusnõuded
– Ehituspiirangud
• Kaitseala vs administratsioon
13. Rahvuspark on kadunud!!!
• Alates 1991. aastast ei saa inimene
lahendust kõikidele probleemidele
rahvuspargi kontorist
• Leiame sisu õiguslikule mõistele “kaitseala
valitseja”:
– kaitseala valitseja võiks suuta olla
ühendavaks lüliks väga paljude erinevate
otsustajate ja tegutsejate vahel – sidumaks
rahvuspargi kokku üheks tugevaks tervikuks
14. Tulevik
• Säilitame oma väärtusi:
– Metsad
– Sood
– Täis ehitamata rannad
– Jõed (Valgejõgi, Loobu, Pudisoo jt) ning joad
(Nõmmeveski, Vasaristi, Joaveski)
– Loopealsed
• Oskame mõista ja planeerida maastikke ja ehitisi nii, et
säiliksid piirkondlikud eripärad ja traditsioonid rahvuspargi
sees
• Teeme koostööd
• Me ei saa meeldida kõigile – peame lähtuma oma
põhiväärtustest