More Related Content
What's hot (20)
Viewers also liked (20)
More from 弌于亠仍舒仆舒 仂亰亟仂于舒 (20)
![Ahtme g[3]. minizoo](https://cdn.slidesharecdn.com/ss_thumbnails/ahtmeg3-minizoo-110203120733-phpapp01-thumbnail.jpg?width=560&fit=bounds)
Butsantsi kunst
- 1. BTSANTS KUNSTIAJALOO 1.KURSUS GMNAASIUMILE KOOSTAS KAJA RUSS
- 2. Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: L辰辰ne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli ( p raegune Istanbul) kreekakeelse nime Byzantion j辰rgi kutsuma B端tsantsiks . B端tsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, r辰辰kisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid k探ige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka.
- 4. B端tsants sai kreeka kunstitraditsioonide s辰ilitajaks ja edasiarendajaks. M探jutasid b端tsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. P端端d v辰lise hiilguse poole sai B端tsantsi keisrikojale nii omaseks, et v辰ljendus "b端tsantslik toredus" p端sib t辰nini. B端tsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad n探uded.
- 5. Apostlite kirik Ateenas. u. 1000.
- 6. Kunsti探itseaeg oli keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim b端tsantsi ehitusm辰lestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Kiriku erip辰rasuseks on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid 端mmargust ruumi. Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid . Need kaeti aga kinni siis, kui riik l辰ks t端rklaste k辰tte. Ka ehitati siis kirikule juurde k探rged minaretid, mis muudavad suuresti ta v辰lisilmet.
- 7. nelinurkse ruumi katmine KUPLIGA, VIKLITE ABIL
- 8. Hagia Sophia katedraal praeguses Istanbulis. Pliiatsikujulised minaretid ehitasid t端rklased, kes kiriku 1453. a. mosheeks muutsid.
- 9. Hagia Sophia, LIGE, 535-37 a.pKr
- 10. Hagia Sophia MAKETT, Konstantinoopolis, 535-37 a.pKr
- 11. Hagia Sophia, Konstantinoopolis, 535-37 a.pKr
- 12. Hagia Sophia, Konstantinoopolis, 535-37 a.pKr
- 13. Justinianuse ajast on s辰ilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast B端tsantsi valduses. Enamasti ehitati k端ll basiilikaid , kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne.
- 14. San Vitale kirik Ravennas Itaalias. 526-547.
- 15. St. Vitale kirik Ravennas PLAAN ja LIGE 540 a.pKr
- 16. St. Vitale kiriku APSIID Ravennas , 540 a.pKr
- 17. B端tsantsi kirikute p探hiplaanid on erinevad, aga eriti armastati kupleid. Tavaline oli ristkuppelkirik . Selle p探hiplaan meenutab kreeka risti, mille keskosas kerkivad kuplid. ldse koondusid paljud b端tsantsi kirikud 端he keskse, tsentraalse kupli 端mber. Neid nimetatakse tsentraalehitisteks . Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad v辰rvilistest kividest ja s辰delevast klaasist mosaiikide alla. B端tsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise klaasisegu - smaldi .
- 19. Monreale katedraal Sitsiilias. 1180
- 20. B端tsantsis t旦旦tati v辰lja kindel plaan piibliaineliste maalide ja mosaiikide paigutamiseks kiriku seintele. Inimfiguurid on neil mosaiikpiltidel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. V辰rvidest eriti armastati lilla, must ja kuld. Suur osa b端tsantsi ehitistest peegeldab s端nguse ja raskuse vaimu. Need m探juvad kuidagi suletutena, aknad on v辰ikesed, ruumid seest pimedav探itu.
- 21. Keiser Justinianus I (483-565) kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus. Mosaiik San Vitale kirikus. 526-547.
- 22. Keisrinna Theodora, Justinianus I abikaasa 探ukondlaste keskel. Mosaiik San Vitale kirikus. 526-547.
- 23. S. Vitale kirik Ravennas , 540 a.pKr PETIK LISEEN Lagedate v辰lisseinte elustamiseks tehti neile 探hukesed eenduvad p端stribad, nn. petikud ehk petikni邸邸, lame dekoratiivne ni邸邸, mis matkib akna
- 24. Omap辰rased ja kergesti 辰ratuntavad on b端tsantsi sambakapiteelid , mida katavad peened reljeefsed taimemustrid v探i loomakujutised. Kapiteel Vatopedi kloostrikirikus. u. 950
- 25. B端tsantsis polnud 端ldse skulptuuri . Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada n辰iteks raamatute kaasi ja k辰sit旦旦esemeid . K端ll aga harrastati maalikunsti . Seda n辰eb kirikute seinamaalidel ning k辰sitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel . Maaliti ka p端hapilte, nn. ikoone . Kujunesid v辰lja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada.
- 26. Kristus siseneb Jeruusalemma. u. 950-1000. Elevandiluust reljeef.
- 27. nnistav Kristus, nn. Pantokraator. Koopia 6. saj. Siinai P端ha Katariina kloostris loodud ikoonist.
- 28. Vladimiri Jumalaema. u. 1150.
- 29. Peaingel Miikaeli imetegu Chonaes.
- 30. Hiljem elas b端tsantsi kunst l辰bi uue 探itsengu, enne kui riik 1453. aastal l探plikult t端rklaste k辰tte langes. See ei t辰hendanud aga b端tsantsi kunsti t辰ielikku l探ppu, sest see elas edasi vanavene kunstis . Venemaa p辰ris koos ristiusuga B端tsantsilt ka kirikute ja ikoonide t端端bid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid k端ll iseseisvalt edasi arendama. B端tsantsi kunstiga on m探ningases suguluses ka k探rgetasemeline vanaarmeenia kunst.