2. Aastaaegade vaheldumine Päeva ja öö vaheldumine tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje. 1 täispööre 24 tunniga. Aastaaegade vaheldumine tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese. 1 täistiir 1 aastaga ehk 365 päevaga. Maa on orbiidi tasapinna suhtes kaldu 23,5 º nurga all. Tiirlemise vältel see nurk ei muutu. Seetõttu saab Päike seniidis olla ekvaatorist kuni pöörijoonteni.
3. Aastaaegade vaheldumine Osa aastast on Päikese poole suunatud põhjapoolus, osa aastast lõunapoolus. See poolus, mis on suunatud Päikese poole, saab rohkem päikesekiirgust, st seal on suvi. Seal on päev pikem ja öö lühem. Vastaspoolusel on asi vastupidi.
4. Aastaaegade vaheldumine Vastavalt soojushulgale jaguneb maakera: ʲöö (temp. aastaringselt ühtlane) ʲöö (4 aastaaega) üöö (2 aastaaega – külmem, soojem)
8. ÕHU LIIKUMINE Soe õhk on kergem kui külm õhk. Soojadel aladel tekib madalrõhkkond ja külmadel aladel aga kõrgrõhkkond , st madalama rõguga aladel on õhu tihedus väiksem kui kõrgema rõhuga aladel. Õhk on pidevas liikumises . Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevus.
9. ÕHU LIIKUMINE Tuul on õhu liikumine kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Tuule kiirus/tugevus oleneb õhurõhkude vahest ja vahemaast nende vahel. Õhu liikumist mõjutavad: Aastaaegade vaheldumine; Maismaa ja mere ebaühtlane jaotumine; Suured mäeahelikud; Maakera pöörlemine.
11. Ekvaator Õhk soojeneb – tõusvad õhuvoolud Soe õhk sisaldab rohkesti veeauru, kõrgematesse õhukihtidesse liikudes hakkab õhk jahtuma ning sademed sadestuvad välja, sest külm õhk on tihedam ning sinna ei mahu veeosakesed. Tekivad pilved ja hakkab sadama. Õhk liigub mõlemale poolkerale. Madalrõhuala
12. 30.-35. LAIUSKRAADID Õhk liigub piki paralleele läänest itta. Õhk “kuhjub” Kujuneb selge ja tuuletu ilm Kõrgrõhuala Laskuvad õhuvoolud – osa liigub õhust liigub pooluste poole, osa ekvaatori poole tagasi. Passaat - aastaringselt 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad tuuled. (N – kirdepassaat; S – kagupassaat)
13. 60. LAIUSKRAADID Pooluste poole liikuv soe õhk ja poolustelt tulev külm õhk kohtuvad. Läänetuulte vöönd – soe õhk liigub mööda külma õhuseina üles. Suur osa kerkivast õhumassist liigub edasi pooluste poole, kus see jahtub ning laskub ja annab lisa kõrgrõhkkonnale.
14. ÕHUMASSID Õhumass - tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused Jagunevad niiskuse sisalduse alusel: Mandrilised õhumassid Merelised õhumassid
15. Mandriline e. kontinentaalne õhumass kuiv, päikesepaisteline ning vähese õhuniiskusega; Temperatuuride vahed suured – talvel väga külm, suvel väga palav. Sisealad, näiteks Sahara kõrb (+57,8 ° ) , Siberis Verhojanskis (-70 ° ). Maailma külmarekord on mõõdetud Antarktikas ja see on -89,2 ° .
19. ÕHUMASSID Erinevate omadustega õhumassid tekivad eri laiuskraadidel. Jagunevad: Ekvatoriaalne õhumass Troopiline õhumass ʲöötme õhumass Antarktiline/Arktiline õhumass
20. Ekvatoriaalsed õhumassid kujuneb ekvaatori piirkonnas. Päike on peaaegu kogu aeg seniidis ja maapind saab palju soojust. Õhk soojendab ja vesi aurustub maapinnast. Selletõttu ekvatoriaalne õhumass on soe ja niiske.
22. Troopilised õhumassid Kujuneb troopika piirkonnas. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. Troopiline õhumass väga soe. Õhuniiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske.
24. ʲöötme õhumassid Kujuenb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. ʲöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske.
26. Polaarsed õhumassid Arktiline õhumass kujuneb Arktika piirkonnas. Arktiline õhumass on alati külm. Seega on arktiline õhumass kuiv. Antarktiline õhumass kujuneb Antarktise piirkonnas. Antarktiline õhumass on alati väga külm ja kuiv.
