Kirjanduse ¨¹lemineku eksam 11. klass Tallinna J?rveotsa G¨¹mnaasiumKarelKalda
?
Dokument sisaldab vastuseid 17 k¨¹simustele, mis k?sitlevad mitmesuguseid kirjanduslikke teemasid, ?anreid ja autoreid. Igale k¨¹simusele on vastatud pikalt ja p?hjalikult, et saada parim tulemus. Teemad on alates modernismist ja eksistentsialismist kuni konkreetsete kirjanike, nagu Oscar Wilde, Herman Hesse ja Franz Kafka, elu ja loominguni. Lisaks k?sitletakse ka olulisi kirjanduslikke liikumisi nagu Noor-Eesti, Siuru ja Arbujad, Tarapita ning tutvustatakse nende m?jukaid liikmeid. Dokument annab p?hjaliku ¨¹levaate erinevatest kirjanduslikest suundadest ja ajaperioodidest, aidates m?ista nende m?ju kirjandusele ja ¨¹hiskonnale laiemalt. K¨¹simused on j?rgnevad:
1. Mis on belletristika? Kuidas ilukirjandus jaguneb? Ilukirjanduse p?hi?anrid ja n?ited kirjandusest
2. Modernism kirjanduses. Modernistlikud kirjandusvoolud (nimeta ja iseloomusta). Vladimir Majakovski, Ilmar Laaban
3. Oscar Wilde?i elu ja looming. Estetism. Loetud raamat (¡°Dorian Gray portree¡±, ¡°Stepihunt¡± v?i ¡°Meister ja Margarita¡±)
4. Herman Hesse elu ja looming. Loetud raamat (¡°Dorian Gray portree¡±, ¡°Stepihunt¡± v?i ¡°Meister ja Margarita¡±)
5. Mihhail Bulgakovi elu ja looming. Loetud raamat (¡°Dorian Gray portree¡±, ¡°Stepihunt¡± v?i ¡°Meister ja Margarita¡±)
6. Franz Kafka elu ja looming. Loetud raamat (¡°Metamorfoos¡±)
7. Eksistentsialism kirjanduses. Albert Camus ja Jean-Paul Sartre, nende elu ja looming
8. Kadunud sugup?lv. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque ja F. S. Fitzgerald. Loetud raamat (¡°Vanamees ja meri¡± v?i ¡°Suur Gatsby¡±)
9. Kirjanduselu 20. sajandi alguses. Noor-Eesti liikumine. Gustav Suits. Friedebert Tuglas
10. Kirjanduselu 1920ndatel. Siuru ja Tarapita. Marie Under ja Artur Adson
11. Kirjanduselu 1920ndatel. Siuru ja Tarapita. Henrik Visnapuu. August Gailit
12. Anton Hansen Tammsaare elu ja looming. Tema teos ¡°T?de ja ?igus¡±
13. Kirjanduselu 1930ndatel. Arbujad. Betti Alver ja Heiti Talvik
14. Kirjanduselu 1940. aastatel (muutused eesti kirjanduselus). Totalitaristliku kirjanduse eesm?rk ja teemad. Pagulaskirjandus. Karl Ristikivi elu ja looming
15. 1960ndate kirjandus. Kassetip?lvkond ja sinna kuulunud luuletajad. Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel
16. Raimond Kaugver ja loetud raamat (vangilaagri temaatika - ¡°Postuumselt rehabiliteeritud¡±)
17. Jaan Krossi elu ja looming. Loetud raamat (¡°Wikmani poisid¡±)
5. Ta t??tas aastatel 2002-2007 ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana.
6. M?rtsist 2007 kuni 2008. aastani oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes.
7. Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiv?ljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet.
8. Iseloomustused Rooste kohta Karl Martin Sinij?rv: ¡° Aga eks ma ¨¹tle siis subjektiivset: aus ja valju h??lega mees ; keerab keelt just n?nda nagu tarvis ; m?istab inimest ja m?istab iseennast ; oskab k?ratada valjusti ja oskab vagusi olla; teinekord m¨¹ristab nagu kahurv?gi ja kolmas kord vaikib nagu nukker nukk; siis j?lle veeretab s?nakera hullemasse kassikangasse kui ¨¹kski teine kirjandusk?uts seda iial k?rutanud on. Sellisena on J¨¹rgen ilus, hea, ootamatu ja eesk?tt k?ige plahvatavam musirull.¡± (Maaleht: ¡°J¨¹rgen Rooste trotsib iluluulet¡±) Wimberg: ¡° J¨¹rgenit iseloomustab l?rmakus, uljus, kartmatus teisiti arvata, innukus vaielda, tung v?idelda ja m?ssata . Tema loomus ongi suuresti iseloomustatav s?naga ¡°k?ratsev¡± . Rahutu, p¨¹simatu. Suured tunded s¨¹ttivad temas l?ginal ja p?levad terava leegiga.¡± (Maaleht: ¡°J¨¹rgen Rooste trotsib iluluulet¡±)
9. J¨¹rgen Rooste loomingu p?hiteemad ja stiil Rooste luule p?hiteemadeks on laiemas laastus ¨¹hiskond , Tallinn , armastusluule , alkohol , naised ja ilu , aga mitte sisemine ilu, vaid rousseau'likk puhtus.
10. Teda poeetilise h??le p?hit?mbriks on l¨¹¨¹riline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja .
11. Tema stiil on k?rarikkalt k?ikjalolev, maniakaalselt impulsiivne ning demonstratiivselt h?bitundetu.
13. Rooste keelekasutus ja vormikasutus Rooste luule on rikastatud lausekujundite ja k?nekujunditega .
14. Lause- ja k?nekujundid on peaaegu k?ik, kas v?hemal v?i suuremal m??ral meisterlikkusega k?sitletud
15. Ta kirjutab vabav?rsis (v.a Luulekogus ¡°Sonetid¡±) ning oma luules ei tunne ta ?igekirjareegleid nagu suure algust?hte, komade punktide kasutamist jne.
17. Rooste luulekogud 1999. aastal ilmus esikluulekogu ¡°Sonetid¡± . See oli j?ulise sotsiaalsuse ¨¹hendamine lembel¨¹¨¹rikaga.
18. 2000. aastal ¡°Veri valla¡± ja 2002. aastal ¡°Lameda taeva all¡± . Nende teemadeks on amerikaniseerumine, Eesti valitsus, narkootikumid ja ¡°alkouimast¡±.
19. 2003. aastal ¡°R??m ¨¹hest koledast p?evast¡± . Teemaks on autori tunded koleda urbaniseerunud ¨¹hiskonna keskel. Lokaalsust r?hutav materiaalne kultuur kombineerub eeterlikuma ¨¹lemaailmse kultuuri ilmingutega.
20. 2005. aastal ilmus CD luulekogu ¡°Ilusaks inimeseks¡± . Luulekogu tekstid n?itavad paljuski elu pahupoolt, kuidas inimene on n?rk, m?jutatav ja j??b alla tema ¨¹mber toimuvale ning kaotab iseenda.
21. 2008. aastal ¡°Tavaline eesti idioot¡± . Kogu teemadeks on elu ja inimesed meie ¨¹mber. Eriti eesti mehed kui machod , ksenofoobid ja homofoobid.
22. Samal aastal ilmus ka teine luulekogu ¡°21. sajandi armastusluule¡± . See luulekogu on justkui luuletaja anatoomiline sissevaade sotsiaalsesse haigusse nimega armastus.
23. Luulekogu ¡°Ilusaks inimeseks¡± anal¨¹¨¹s P?hiteemad Luulekogu p?hiteemad on luule, armastus, Tallinn (Taanilinn) ja inimese ilu , mida ¨¹hiskond rikub .
24. Luulekogu esimene luuletus ?*milleks on vaja luulet ¡° k¨¹sib: ¡°Milleks on vaja luulet?¡± ning ¨¹htlasi ka: ¡°Kas luule teeb inimesed paremaks?¡±.
25. Rooste loomingus on t?htis koht poeedi olemusel . Katkend ?Igavikku otsida VII¡± : ¡°/---/ kuni palgatakse v?i leitakse keegi kes neile k?igile vastama hakkab / kirjalikult / m?ni loll luuletaja kindlasti / m?ni pagana tindiahv /---/¡±.
26. Rooste k?sitleb armastust ja selle leidmist . Katkend ¡°Kassa armastad mind igaviku ??reni - raudteejaamavalvet¨¹druk¡± : ¡°/---/ kassa armastad mind vastu ??d / mil ilm on p??rdunud nii p?rguk¨¹lmaks / aga meil pole kuskile sooja minna / ega valgust ega ¨¹htki sihtm?rki /---/ kassa armastad mind igaviku ??reni / ja kaugel / kaugel teispool seda serva /---/¡±. Katkend ¡°Igavikku otsida II¡± : ¡°/---/ ma usun armastuse sisse ja sinusse / eriti tundidel / tiksuvail varaomikusil / lendun v?i kuule-kuujuustukerale et p??seda / su imelisile huulile /pimedus me ¨¹mber p?imund / soekuum pimedus / igavikust pole p??su ¨C me oleme nii ilusad / et meid j??dvustatakse k?igi unen?gude seintele kallis /--- /¡±.
27. Luulekogus k?sitleb ta Tallinna (Taanilinn) ja oma suhet kodulinnaga. Katkend ¡° An open lovehate letter to danishtown ¨C blues¡± : ¡°surund / oma imelise kiimalise kehastetoskoobi / taanilinna tumedate higiniiskele / afrikaanlikult iharale asfaltile / p¨¹ian aimata ta / sisimat seksuaalset biiti / keset s¨¹da?iseks v??ndund liivalaia striiti /---/ ehkki tunnen et n?uad mult kunagi hinge / selle armastuse eest / ja mis muu olekski v??riline hind / ja mida muud n?uan ma sultki / kui mitte hinge ¡°.
28. Rooste hindab inimeste ilu, mitte sisemist ilu, vaid pigem mingit rousseau'likku puhtust , mille ¨¹hiskond maha peseb . Katkend ¡° Koidut?he tules?deme s¨¹titades ¡±: ¡°/---/ s¨¹ndisin ilusaks inimeseks / t?iuslikuks / perfektse keha ja vaimuga / aga ¨¹hiskond ¨C too v?ljam?eldis ¨C sandistas mu / v?ttis mult v?ime armuda k?igesse mida n?en / p?leda ihast iga uuwe asja j?rele / inimesed ?petasid mind m?nda inimest nuhtluseks pidama / kui mina tahtsin armastada neid k?iki / ja n¨¹¨¹d ei armasta ma p??le enese peaaegu et kedagi /---/ aga ma m?istan teid t?na ?igeks / te s¨¹ndisite ilusateks inimesteks¡±.
29. Rooste s?nakasutus luulekogus ¡°Ilusaks inimeseks¡± Roostel on kohati raskesti m?istetavad tekstid, sest need on rikastatud k?ne- ja lausekujunditega.
30. Ta kasutab palju v??rs?nu ja poolvokaali w-d (kauwaks, k??gilauwa, ¡°*¨¹ks ingel laskus ¨¹lalt¡±) K?nekujundid Rooste luules on suur koht epiteedil .
47. N?iteks ¡°/---/ l?ksin t??le kommunikatsioonimetaf¨¹¨¹sika ministeeriumisse / asekantsleriks / minu k?est k?ivad l?bi inimkonna olulisimad k¨¹simused / milleks me oleme / mis kell siin s¨¹ia antakse /---/ millised poed on p¨¹hade ajal lahti / mis v?rvi tapeedi me seinale paneme /---/¡± - ? Igavikku otsida VII ¡±.
48. Iroonia tuleb v?lja kindlatest luuletustest v?i pigem luuletused heidavad irooniaga ette, milline on ¨¹hiskond (¡° Kui kukk kirub kolmandat korda ¡±).
54. N?iteks on luuletuses ¡° *milleks on vaja luulet ¡± tihti korduv k¨¹simus ¡°milleks on vaja luulet¡± ja k¨¹sis?na milleks.
55. Samuti on samas luuletuses alguskordusi ja l?pukordusi ¡°/---/ end p?hja joonud / end ankruks joonud /---/ ja mil ma olen maas / ja l??dud / ja m??dujad ei peatu /---/¡±.
56. Luuletuses ¡° Kassa armastad mind igaviku ??reni ¡± algab iga salm k¨¹simusega ¡°kassa armastad mind¡±.
57. Rooste luules v?ib leida ka ellipsit , mida ta nagu ka teisi lausekujundeid h?sti valdab.
58. N?iteks ¡°/---/ su kurvid su l?hnad su hoorastund s¨¹da valla k?igile /---/¡±.
59. Aga need k?ne- ja lausekujundid, mida mina k?sitlesin on ainult v?ike osa k?ne- ja lausekujunditest, mis on olemas ja mida Rooste kasutab.
60. ¡° Kui kukk kirub kolmandat korda¡± Luuletus r??gib t¨¹drukust, kes ¨¹hel ?htul sureb (enesetapu) tagaj?rjel ja see surm ei liiguta kedagi, aga kolmandal p?eval t?useb ta surnuist ja inimesed n?evad teda liikumas P?rnu maanteel ja ¨¹ks j¨¹nger n?eb t¨¹druku hinge nagu ¨¹le j??nud ¨¹hiskond ¨C keha ja verena, keda saab ?ra kasutada.
61. Minu m?tteid luuletusest Luuletus on suhteliselt traagilise ja masendava ?hkkonnaga, sest laused on ¨¹pris masendava sisuga. N?iteks ¡°see t¨¹druk peab oma risti ise kandma / ¨¹les lasnam?e n?lvale / kahe sillam?e / plika vahele kel on s¨¹stlaj?ljed k?evarrel / ja hiv ja kurvad / silmad p??s ja palju trotsi /---/ peda ¨¹hika l?hedal uitab (vaglad / valgumas juusteist) / vastu ¨¹hele j¨¹ngrile /---/ ja kusagil juuwakse juba ta verd ja mekitakse / himuralt ihu /---/¡±.
62. Ma m?tlesin ka sellele, et tegelikult enesetapjad ¨¹ksikisikuna ei t?henda ¨¹hiskonnale midagi, vaid pigem saadakse mingit haiglast rahuldust enesetapjatest r??kides ja kedagi tegelikult ei huvita, mis toimus selle inimese hingest ja riik peseb enda k?ed puhtaks ning proovib seda teemat pigem v?ltida. Ka luuletuses on kohta ¡°linnapea peseb oma k?ed¡±. Ei n?hta enesetapja kui isiku ilusat hinge, vaid tema traagika ilu, mille pealt on v?imalik midagi v?ita. (¡°/---/ kes j??b kauwaks j?rele vaatama / kes k¨¹ll oli too ilus ja / h?rk /ja kusagil juuwakse juba tema verd ja mekitakse himuralt ilu /---/¡±)
63. Luuletust samastasin natuke ka usuga v?i pigem Jeesusega. Jeesus kui inimeste p??stja t?usis samuti p?rast surma ¨¹les. Jeesus t?usis k¨¹ll, et lunastada meie k?igi patud ja p??seda ellu p?rast surma, aga antud t¨¹druk, siin luuletuses, t?useb kolm p?eva p?rast surma ¨¹les, et n?idata ¨¹hiskonnale nende silmakirjalikust ja hoolimatust. Samal ajal tehes ka teene, proovides muuta inimkonda ja ¨¹hiskonda veidi moraalsemaks.
64. Kasutatud materjal Interneti allikad: Kalev Kesk¨¹la.Ilus J¨¹rgen[WWW] http://paber.ekspress.ee/viewdoc/CB939482279360AEC22571300058A079/Internetist/
65. Apollo raamatud[WWW] http://www.apollo.ee/advsearch.php?category=0& name =& translator =& illustrator =& serial =& publisher =&isbn=&desc=& after =& before =& more =& less =&sortoption=0& search =Otsi& author =J%C3%BCrgen+Rooste/Internetist/
77. Neithal, R. Mis on mis kirjanduses//Kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn, Koolibri, 1999. Pilt: http://www.kalev.ee/ est /? news =933335&Kirjandusfestival-Sotsia-muudab-Eesti-ja-Gruusia-vahelised-suhted-intellektuaalseks http://paber.ekspress.ee/viewdoc/8B6D0B90612ACB8AC2257157003FBF55
