More Related Content
What's hot (20)
More from Sille Tekku (11)
Kivimid
- 1. Kivimid Koostas: Sille Tekku Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2012
- 2. Liivakivi Liivakivi on settekivim, mis koosneb tsementeerunud liivast. Põhiline mineraal on kvarts, tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Liivakivi on enamasti kihiline. Liivakivi sisaldab tihti kivistisi, ehkki viimastest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit. Suur osa Eesti aluspõhjast koosneb Devoni ajastul ladestunud liivakivist (joonisel oranžiga).
- 4. Liivakivi Suur Taevaskoda koosneb Devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Foto: Siim Sepp
- 5. Liivakivi Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis. Foto: Siim Sepp
- 6. Liivakivi liivakivi kvartsiit Fotod: ak.rapina.ee/sirjetoo
- 7. Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatsete kivimite – lubjakivi, dolomiidi ja mergli üldnimetus. Tavalisim pae erim on lubjakivi, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit (CaCO3) üle 50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu jäägi sisaldus on kuni 25%. Tihti esineb lisanditena saviosakesi, glaukoniiti ja liiva. Lisanditest oleneb lubjakivi värvus, mis võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni rohekani. Dolomiidiks nimetatakse sellist paekivi, milles magneesiumoksiidi sisaldus on 14% või rohkem. Mergel on suure savisisaldusega paekivi.
- 8. Lubjakivi Lubjakivi on peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev settekivim. Peamine mineraal on kaltsiit. • Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade ladestumisest veekogude põhja, mis kivistudes ning tihenedes moodustavadki lubjakivi. Tänu sellele sisaldavad lubjakivid tihti kivistisi. • Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi. Põhja- ja Lääne-Eestis (joonisel sinise ja halliga)
- 10. Lubjakivi Foto: ak.rapina.ee/sirjetoo Foto: Siim Sepp
- 11. Lubjakivi dolomiit mergel Fotod: ak.rapina.ee/sirjetoo
- 12. Põlevkivi Põlevkivi on peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70%) ja mitmesugus- test mineraalidest. Orgaaniline osa koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstu- se toorainena. Leidub Kirde-Eestis.
- 13. Põlevkivi Põlevkivi värvus varieerub kakaopruunist kollakaspruunini, ja on alati tumedam, kui lubjakivi Fotod: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html
- 16. Kivistised Eesti settekivimid on maailmas haruldased ja neis leiduvad kivistised hästi säilinud, kuna nad on püsinud sadu miljoneid aastaid peaaegu muutumatuna, jäädes puutumata kurrutusest ja sügavale mattumisest. Foto: www.geoeducation.info
- 17. Kivistised
- 18. Marmor Marmor tekib paekivide moondumisel. Peamiseks mineraaliks kaltsiit või dolomiit. Marmorite värvus on väga varieeruv – helevalgest mustani. Marmorile on sageli omane voolutekstuur, mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteise suhtes. Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina Eestis leidub marmorit väheses koguses moondunud aluskorrakivimeis. (Vasalemma „marmor“ ei ole moondekivim, seega pole päris marmor).
- 20. Marmor Fotod: Halvard ja MM
- 21. Graniit Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks.
- 23. Basalt Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim. Basalt koosneb põhiliselt plagioklassist, pürokseenist, raud- ja titaanoksiididest ning oliviinist. Ränioksiidisisaldus 45...52%, leelisoksiide alla 5% (massiprotsent). Basaldist koosneb suurem osa ookeanide põhjast (ookeaniline maakoor), samuti moodustab basalt suuri laavavoole maismaal. Basalt on levinuim kivim maakoore ülaosas. Kasutatakse ehitusmaterjalina ning skulptuuride valmistamiseks.
- 24. Basalt Foto: ak.rapina.ee/sirjetoo
- 25. Gneiss Gneiss on moondekivim. Sisaldab enamasti peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline. Tähtis on moondeaste ja gneisiline (vöödiline) väljanägemine. Gneiss on regionaalse moonde lõppetapp. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem. Kasutatakse ehituses, sisekujunduses jne.
- 27. Gneiss Foto: Siim Sepp