More Related Content
What's hot (20)
Similar to Riikide liigitus arengutaseme järgi (20)
More from Sille Tekku (10)
Riikide liigitus arengutaseme järgi
- 2. Näitajaid, mille alusel riike liigitatakse, on palju: SKT, rahvatulu, energia tootmine, energia tarbimine, väliskaubandusbilanss, arstiabi, hariduse korraldus, sotsiaalabi korraldus, naiste rakendatus majanduses jne.
- 3. SKT (sisemajanduse kogutoodang) – riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht rahalises väärtuses. SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse: • toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus • tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind • sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud kogutulu
- 4. SKT (sisemajanduse kogutoodang) – riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht rahalises väärtuses. • eriti kõrgelt arenenud riigid – nn vanad kapitalistlikud riigid, kus SKT inimese kohta on aastas üle 20 000 dollari. • kõrgelt arenenud riigid – riigid, kes vahepeal elasid üle plaanimajanduse perioodi, SKT mõni tuhat kuni 20 000 USD inimese kohta aastas • vähem arenenud riigid – SKT kuni mõni tuhat dollarit inimese kohta aastas
- 5. 2009.a. SKT inimese kohta IMF andmetel
- 6. Roheline SKT on sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ümberarvestus, kus võetakse arvesse keskkonnaprobleemidest ühiskonnale tekitatud kahju ja loodusvarade kasutamisest tingitud jõukuse vähenemist (traditsiooniline SKT kasvab ka sõjakulutuste, AIDSi levikuga või liiklusõnnetustega suurenevate ravikulude tõttu).
- 7. Inimarengu indeks on ÜRO arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab rahva haridustaset, keskmist eluiga ja SKT-d ühe inimese kohta. • Indeks töötati välja 1990. aastal Pakistani majandusteadlase Mahbub ul Haq poolt ning seda on kasutatud alates aastast 1993 ÜRO Arenguprogrammi poolt selle igaastase inimarenguindeksi koostamisel. • Indeks arvutatakse vahemikus 0 – 1. üle 0,8 – kõrge 0,5-0,8 – keskmine alla 0,5 – madal Erinevates allikates võivad need piirid erineda
- 8. 2005. aasta inimarengu indeks: roheline – kõrge, kollane – keskmine, punane – madal, hall - pole määratud
- 9. Panus maailmamajandusse • Inforiigid – suur osa äriteenustel, meelelahutusel ja sotsiaalteenustel (Lääne- Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan)
- 10. Panus maailmamajandusse • Inforiigid – suur osa äriteenustel, meelelahutusel ja sotsiaalteenustel (Lääne- Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan) • Uustööstusmaad – keskmisest jõukamad riigid, kus on usin, kuid odav tööjõud, aga vähe kapitali. Suur osa tööstusel. (Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea, Brasiilia, Ida-Euroopa maad)
- 11. Panus maailmamajandusse • Inforiigid – suur osa äriteenustel, meelelahutusel ja sotsiaalteenustel (Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan) • Uustööstusmaad – keskmisest jõukamad riigid, kus on usin, kuid odav tööjõud, aga vähe kapitali. (Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea, Brasiilia, Ida-Euroopa maad) • Toorainemaad – ressursirikkad arengumaad, mis ei suuda industrialiseeruda. Vaesed või alla keskmise rikkad (Alžeeria, Sambia, Mehhiko, Tšiili, Indoneesia) V.a. naftariigid (nt Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuiveit)
- 12. Panus maailmamajandusse • Inforiigid • Uustööstusmaad • Toorainemaad – ressursirikkad arengumaad, mis ei suuda industrialiseeruda. Vaesed või alla keskmise rikkad (Alžeeria, Sambia, Mehhiko, Tšiili, Indoneesia) V.a. naftariigid (nt Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuiveit) • Vaesed riigid – riigid, kellel pole kapitali, loodusvarasid ega ka usinaid tööinimesi (Afganistan, Jeemen, Nepal, Ruanda, Niger, Eritrea).
- 13. Kasutatud materjal: • “Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile” 1. Osa, Avita 2003. • Wikipedia