More Related Content
What's hot (20)
Viewers also liked (20)
Similar to Meeleelundid (15)
Meeleelundid
- 1. Helina Reino GAG 2008
- 2. Meeleelundid on selleks, et tajuda 端mbrust, v探tta vastu otsuseid ja s辰ilitada kontakt keskkonnaga. Inimene v探tab informatsiooni vastu n辰gemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed v辰liskeskkonnast informatsiooni vastu v探tvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks 辰rritusele tekib meeleelundites n辰rviimpulss , mis liigub n辰rve m旦旦da ajusse, kus seda anal端端sitakse ja t探lgendatakse. Seej辰rel reageerib inimene vastavalt saadud 辰rritustele.
- 3. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise 端mbritsevast maailmast. N辰gemine on inimesele v辰ga t辰htis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu v探etavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine m探lema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti v探imaldab see t辰pselt hinnata vahemaid ja kaugusi. SILMA LBIMT ON KIGEST 2,5 CM. NGEMISELUNDID
- 4. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste v辰ikeste v探探rosakeste silma sattumist. Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, v辰hendab h探探rdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt 辰ra v辰iksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal v探i liigutavad v辰lised silmalihased . PUPILL RIPSMED PISARA-VEDELIK
- 5. Sarvkest l辰bipaistev sidekesta osa. L辰bi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest annab silmadele v辰rvi, s探ltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa t辰idab l辰bipaistev s端ltjas klaaskeha. SILMA EHITUS Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Vesivedelik l辰bipaistev vedelik, mis t辰idab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, v辰hesel m辰辰ral sisaldab valku, gl端koosi, vitamiine ja mineraalsooli.
- 6. KUJUTIS Silmal辰辰ts muutub kaugele vaadates lamedaks, l辰hedale vaadates kumeraks. V探rkkestal tekib vaadeldavast objektist 端mberp旦旦ratud ja v辰hendatud kujutis. V探rkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis v探tavad vastu valgus辰rritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad n辰rviimpulsid liiguvad m旦旦da n辰gemisn辰rvi peaaju n辰gemispiirkonda. Kolvikesed tagavad v辰rvilise, kepikesed aga must-valge n辰gemise.
- 7. HMARAS EREDAS VALGUSES PUPILL
- 8. Inimese k探rvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid . Inimese k探rv koosneb kolmest osast : v辰lis k探rv kesk k探rv sisek探rv V辰lisk探rva kaitseb k探rvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist k探rva sisemistesse osadesse. Kuulmiselundid v辰lis-k探rv kesk-k探rv sise-k探rv
- 9. V辰lisk探rva moodustavad k 探rvalest - 端lesandeks on p端端da helisid ja suunata need kuulmek辰iku. v辰line kuulmek辰ik V辰lisk探rva eraldab keskk探rvast trummikile . Helid liiguvad m旦旦da v辰list kuulmek辰iku trummikilele, mis hakkab v探nkuma. Sealt kanduvad heliv探nked edasi keskk探rva. Kuulmek辰igu l探pus on 探huke pingul nahk trummikile , mis kaitseb keskk探rva k端lma ja mikroobide eest . VLISKRV k探rvalest kuulmek辰ik KRVA SISEEHITUS
- 10. Keskk探rv on 探huga t辰idetud 探探s. Seal on kolm kuulmeluukest , mis v探imendavad heliv探nkeid ja edastavad need sisek探rva. KESKKRV Kuulmet探ri 端lesandeks on hoida 探hur探hk m探lemal pool trummikilet 端hesugusena. KRVA SISEEHITUS
- 11. Sisek探rv koosneb kahest osast : t igu on jaotatud kaheks osaks ja on t辰idetud vedelikuga. tigu kindlustab heliaistingu poolringkanalid tasakaalutunnetuse . SISEKRV KRVA SISEEHITUS
- 12. KUULMINE kuulmek辰igu kaudu sisenevad helilained helilained panevad trummikile v探nkuma k uulmeluukesed v探tavad v探nked vastu , v探imendavad need ning annavad edasi teole t eo sisemuses oleva vedeliku v探nked panevad v探nkuma sealsed membraanid need omakorda panevad v探nkuma kuulmisrakkude kiud heliv探nked muutuvad n辰rviimpulssideks n辰rviimpulsid liiguvad kuulmisn辰rvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse
- 13. TASAKAAL Kui keha v探i pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (m探igus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis 辰rritavad vastavaid meelerakke. keha v探i pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik liikumine 辰rritab vastavaid meelerakke meelerakkudes tekkivad n辰rviimpulsid liiguvad m旦旦da n辰rve peaaju tasakaalukeskusesse
- 14. Maitsmine on s端ljes lahustunud ainete maitsete tajumine. Inimese maitsmiselundid on keele pinnal. Maitsmiselundid, keemilise 辰rrituse suhtes tundlikud retseptorid paiknevad keelen辰sade tipus v探i k端lgedel MAITSeelund KEEL
- 15. Inimene tajub nelja p探himaitset : soolast magusat kibedat haput lej辰辰nud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. MAITSMINE magus Maitsed pole 端he teravusega: 1/20 0 - magus 1/400 - soolane 1/13000 - hapu 1/100000 - kibe
- 16. Haistmiselund NINA Inimese nina koosneb: luulise ja k探hrelise toesega v辰lisninast , n辰okoljus paiknevast nina探探nest , mida suu探探nest eraldab k探va suulagi . 油 Nina vahesein jaotab nina探探ne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninak辰iguks (端lemiseks, keskmiseks ja alumiseks).
- 17. Haistmine on l探hnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. haisterakud HAISTMINE Inimese haistmiselund paikneb nina探探ne 端laosas.
- 18. Kompimine on v探ime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina . Valuretseptorid asuvad nii nahas kui ka enamikes siseelundites. Valuretseptorid saadavad peaajju n辰rviimpulsse siis, kui mingi 辰rritaja, n辰iteks surve, temperatuur v探i puudutus muutuvad liiga tugevaks. See p探hjustabki valuaistingu. Valu retseptoritest saadava informatsiooni alusel saab inimene v辰ltida eluohtlikke situatsioone. KOMPIMINE
- 19. Nahas on retseptorid , mis tajuvad puudutust , survet , valu , k端lma ja kuuma . Naha pinnal on k端lma retseptoreid tunduvalt rohkem kui kuumaretseptoreid . Tavaliselt reageerivad temperatuuri t探usule kuumaretseptorid ja temperatuuri langemisele k端lmaretseptorid.油 Kui aga temperatuuri muutus on v辰ga j辰rsk, siis reageerivad ka k端lmaretseptorid. Seet探ttu tekibki kuuma sauna minnes esialgu "kananahk" ja alles hiljem hakkab palav. KOMPIMINE
- 20. Eriti kompimistundlik nahk on s探rmeotstel , jalataldadel ja huultel .
- 21. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/silm_nagemine_liisaojakoiv.htm http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/kuulmine/9kll4ftssisu.htm www.abc.net.au/health/library/img/glueear.gif http://www.city.vancouver.bc.ca/engsvcs/projects/soundsmart/images/dbScale2-2-2.jpg http://optp.com/media/products/thmb_1124.jpg http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/pohikool/meeleelundid/page7.html http://www.glaukoom.ee/images/silmaEhitus.jpg www.biyolojiegitim.yyu.edu.tr/.../Kohlea_jpg.jpg http://www.infovisual.info/03/052_fr.html www.astrosurf.com/luxorion/Bio/langue-saveurs.jpg http://www.piritaperekool.ee/lugemist/artiklid/tald.jpg lh3.ggpht.com/.../83TNvIGjk60/IMG_9881.JPG