This document provides information about various domestic animals. It describes the origins of keeping animals at home and lists some of the earliest domesticated animals like dogs. It then provides details about common farm animals like cows, pigs, sheep, horses, chickens, cats, dogs, rabbits, and geese. It describes what products are obtained from each animal like milk, meat, wool, eggs etc. It also pairs the male and female names and offspring for each species.
1) The document outlines the rules for a preschool classroom group. The rules promote being kind, sharing, using indoor voices, saying please and thank you, walking inside, cleaning up, and following rules so that everyone can have a fun day.
2) Specific rules include playing nicely with others, helping friends, using kind words, listening to friends, greeting others when entering and leaving, and putting toys and clothes away after use.
3) The rules were proposed by the children and discussed together by the group.
Esitlus m探eldud kasutamiseks 2. klassi loodus探petuse teema juures PUUD. Puude vaatlemine, lehtede vaatlemine ning v探rdlemine ning erinevuste ning sarnasuste leidmine.
Tegemist on autori fotodega.
The document discusses Easter traditions in Estonia. It explains that Easter has many names in Estonian, including Muna p端had, Kiige p端had, and lest探usmisp端had. It is a movable feast celebrated seven weeks after Shrove Tuesday. Symbols of Easter include eggs, rabbits, spring grass, pussy willows, and daffodils. Traditional Easter customs involve dyeing and giving eggs, egg games, and going to church services. The Easter Bunny also hides eggs for children to find.
1) The document outlines the rules for a preschool classroom group. The rules promote being kind, sharing, using indoor voices, saying please and thank you, walking inside, cleaning up, and following rules so that everyone can have a fun day.
2) Specific rules include playing nicely with others, helping friends, using kind words, listening to friends, greeting others when entering and leaving, and putting toys and clothes away after use.
3) The rules were proposed by the children and discussed together by the group.
Esitlus m探eldud kasutamiseks 2. klassi loodus探petuse teema juures PUUD. Puude vaatlemine, lehtede vaatlemine ning v探rdlemine ning erinevuste ning sarnasuste leidmine.
Tegemist on autori fotodega.
The document discusses Easter traditions in Estonia. It explains that Easter has many names in Estonian, including Muna p端had, Kiige p端had, and lest探usmisp端had. It is a movable feast celebrated seven weeks after Shrove Tuesday. Symbols of Easter include eggs, rabbits, spring grass, pussy willows, and daffodils. Traditional Easter customs involve dyeing and giving eggs, egg games, and going to church services. The Easter Bunny also hides eggs for children to find.
Tore powerpoint, mille autor on Merlin Kirbits, kuid kuna tajan seda blogisse 端les panna, siis pidin ta siia 端les laadima :) Loodetavasti autor ei pahanda.
2. VALGEJNES
On metsaelanik. Suvel on ta
hallikaspruun, ainult sabaots on
端leni valge. Talveks saab ta aga
端leni valge kasuka, mis on tihe
ja pehme. Ainult k探rvaotsad on
mustad. Talvel n辰rib ta haava-
puu, pihlaka v探i paju koort, oksi
ja noori v探rseid. Kraabib ka
lume alt pohla-ja mustika varsi.
Toitu otsib ta videvikus ja 旦旦siti,
p辰eval magab p探探sa, puu v探i
m辰tta varjus. Enne
magamiskohta asumist segab
j辰lgi, teeb kahe-ja kolmekord-
seid j辰lgi, j辰rske k探rvalh端ppeid.
3. HALLJNES
Elukohaks p探llud, metsaservad,
p探探sastikud. Talvekarv on
heledam hallikaspruun, suvel
tumedam. K探rvaotsad samuti
mustad nagu valgej辰nesel aga
sabaots pealt must ja ainult alt
valge. Toiduks on talvel puude-
p探探saste oksad ja koor. Ta v探ib
talvel tulla ka koduaeda viljapuu
(探una-, pirni-, ploomi-puu) koort
n辰rima- sellega teeb puudele
kahju. Hallj辰nes on vastupidav ja
kiire jooksja, tal on terav
kuulmine. Tegutseb samuti
videvikus, p辰eval magab p探探sa
all.
4. Orav saab talveks tiheda halli
kasuka ja pikemad karvatutid
k探rva otsa. Talve hakul ehitab ta
endale oksaraagudest pesa.
Pesa on k探rgele puut端ve vastu
ehitatud suur 端mmargune kera.
Seest on see voodertatud
pehme sambla ja karvadega.
Talvepakasega tukub orav terve
p辰eva pesas, sulgedes pesaava
samblatordiga. Talvel s旦旦b ta
puu探探ntesse kogutud, sambla
sisse peidetud p辰hkleid ja
tammet探rusid v探i oksa k端lge
kuivama riputatud seeni.
6. Siil magab t探elist talveund. Oma
talvepesa vooderdab ta sambla
ja kuivade lehtedega
kambrikeseks, kuhu poeb juba
oktoobrikuus. N端端d peab
nahaalune rasvakiht ja 端lepea
t探mmatud kasukas sooja andma
kevadeni. Magamise ajal v探ib
siili kehatemperatuur langeda
nulli l辰hedale- see ei tee talle
midagi. Halb on aga see, kui
p辰ike lume liiga vara 端les
sulatab ja m辰rg voodi siili 端les
ajab. Kuna nii vara pole
liikumas k端llaldaselt putukaid,
j辰辰b siil n辰lga.
8. Karu magab talvel oma koopas.
Ta lesib samblaga voodertatud
oksakuhilal, katuseks lumehang.
Iga l辰heneja v探i kahtlase
kr探bina peale keerab ta pead ja
kuulatab. Kui keegi p辰ris pesa
l辰hedale juhtub, kargab ta
t端litajale vastu. Unest 端les
aetud karu on kuri, sest ta on
n辰ljane. Emakarul s端nnivad
talvel pesas pojad, sageli
kaksikud. Emakaru tukub istuli-
k端端rakil ja soojendab poegi oma
s端les, nii leiavad pojad ka
kiiremini nisad 端les, et piima
imeda.
10. Hundid liiguvad talvel suurte
karjadena. Karjas on ema- ja
isahunt ning kutsikad, tavaliselt
10-12 looma. Hundikarja juhib
suur ja tugev isahunt. Talvel,
kui on v辰ga s端gav lumi, on ka
huntidel raske selles joosta-
seep辰rast vahetavad nad karja
juhti. Hundid hulguvad ringi
旦旦sel, siis peavad nad jahti
igasugustele metsloomadele.
Nad ei luura oma saaki vaid
ajavad teda taga, kuni loom
v辰sib. Tavaliselt langevad
saagiks haiged ja n探rgad
loomad. Talve旦旦del v探ib kuulda
ka huntide ulgumist- see
sarnaneb koerte ulgumisele.
11. Kui osa loomi vahetab talvekarva
selleks, et paremini end varjata,
siis rebane saab pika ja koheva
kasuka k端lma vastu. Talvel elab
ta veekogude 辰辰rseis roostikes.
Toitu jahib ta videvikus ja 旦旦sel,
aga vahel ka p辰eval. Rebane on
v辰ga osav ja v辰le, ta hiilib ligi ja
teeb kiire h端ppe- nii p端端ab ta
lume alt ka hiiri, kui kuuleb
nende piiksumist. Kui saagiks
langeb m探ni suurem loom,
peidab ta 端lej辰辰gi lumme
kraabitud auku. Rebane pole
kiire jooksja, eriti talvel paksu
lume sees. Talvel otsivad
rebased ka kaaslase, kellega
poegi saada - siis kostub metsas
nende heledat kl辰hvimist.
12. Metskits saab samuti talveks
halli tihedama kasuka, ainult
saba ja selle 端mbrus j辰辰b
valgeks. Talvel on metskitsede
elu raske: lisaks rohketele
vaenlastele, tunnevad nad
puudust ka toidust. Kui inimesed
neile metsa heinu ja lehisvihtu ei
vii, peavad nad lume alt
rohttaimi kaapima v探i puude-
p探探saste pungi, oksi ja koort
s旦旦ma. Magama peab kits palja
maa peal. Selleks otsib ta suure
kuusealuse, kus v辰hem lund ja
kraabib selle puhtaks. S端gava
lume korral lume peal magades
v探ib ta haigestuda
kopsup探letikku ja surra. Kui
lume peale tekib k探va koorik,
l探hub see kitsede jalgu.
13. Kuigi p探der on meie
metsade suurim loom, on ka
tema elu talvel raske. Talvel
liiguvad p探drad suurte, kuni
k端mnepealiste karjadena,
otsides toitu terve p辰eva ja
旦旦- ainult vahetevahel
puhates. Toiduks on nii
puude-p探探saste oksad kui
ka koor, vahel kraabivad ka
lume alt sammalt ja kulu.
Toitumisel murravad noorte
m辰ndide jt. puude latvu.
Magama heidab p探der otse
lumele ning tal on seal
n探nda soe, et higistab
lebamiskoha pruuniks.
Metsas ei karda p探der
kedagi - kui hundid just
karjana teda ei r端nda.
15. Nii nagu k探igil metsloomadel,
on ka metssigadel talvel elu
raskem, kuna rohttaimede ja
p探探saste-puude juured on lume
all. Seet探ttu elutsevad nad talvel
rohkem metsades, kus maapind
on v辰hem k端lmunud ja lumikate
探hem. K端lmakaitseks on neil tihe
karvkate ja paks nahaalune
rasvakiht. Vahel ehitavad
vanaloomad tihedate kuuskede
alla okstest, kulust ja samblast
pesi, kus nad tihedalt k端lg k端lje
k探rval puhkavad peale
toiduotsinguid.
