More Related Content
Viewers also liked (10)
Similar to Konnad jt (20)
More from Georg Aher (8)
Konnad jt
- 1. Imetajad, roomajad, KahepaiksedGeorg Aher18 ja 28 01..2011Paide , Tallinn
- 2. ImetajadKeha kaetud karvadega Poegimine ja poegade imetamineK探rgelt arenenud n辰rvis端steem ja keeruline k辰itumineT辰iuslik termoregulatsioon ja p端sisoojasusOsa imetajatest moodustab keerukaid seltsinguid
- 3. Liikide arvukus imetajate seltsideshttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c7/Mammal_species_pie_chart.png
- 4. Imetajad EestisEestis elab 65 liiki imetajaid 8 erinevast seltsist, 20 sugukonnastK探ige arvukamalt on esindatud n辰riliste selts 21 liigiga.Eestikeelsete imetajanimetuste andmebaas asub aadressil http://www.elus.ee/imetajad/
- 5. Mutt Mutt on tugevate k辰ppadega ... 15 cm pikkuse kehaga kuni 130 g kaaluv loomake. Oma tugevate labidataoliste k辰ppadega kaevab ta k辰ike, mille tulemusel tekivad mutimullahunnikud. K辰igud on eelk探ige vajalikud toidu leidmiseks. Mutimullahunnikute kaudu toimub ka k辰ikude 探hutamine. K辰igud on enamasti ca 15 cm s端gavusel, m探ned ulatuvad kuni poole meetri s端gavusele
- 6. Muti k辰ikude s端steem Pesak辰ik Peak辰ik 干温鞄庄一辰庄一
- 8. Muti toitumineMuti toiduks on peamiselt vihmaussid,keda ta varub ka talveks. Lisaks vihmassidele s旦旦b k探iki kellest j探ud 端le k辰ib (mardikaid, putukate vastseid,hiiri jne. Vahel murravad ka oma liigi-kaaslasi. Aiapidajale toovad mutid kasu mulla 探hutamisega ja kahjurite h辰vitamisega.
- 9. SiilSiilile meeldib elada ja tegutseda mitmek端lgse alusmetsaga lehtpuumetsades, metsaservades, puisniitudel ja ka parkides ning aedades. Siil ei v探探rasta inimeste l辰hedust, sellet探ttu v探ib teda sageli kohata ka linndes
- 10. Siil on h辰maras tegutsejaSiilid on maakeral k探ige kauem elanud imetajad. Nad kaaluvad ca 0,9-1 kg.Siilid on putuktoiduliste hulka kuuluvad k探iges旦旦jad, kelle l辰hemateks sugulasteks on karihiired. Toiduks k探lbavad mardikad ja muud putukad, vihmaussid, hiired teod lindude munad ja pojad. S旦旦vad ka raipeid v探i inimese toiduj辰辰ke
- 11. SiilSiili v辰ikesed teravad hambad on kohastunud eesk辰tt mardikate ja teiste putukate s旦旦miseks, kuid nende abil on v探imalik nakitseda ka inimese poolt pandud toitu: liha, muna. V辰ga hea meelega s旦旦vad siilid ka kuiva kassitoitu.Siilile ei tohiks kunagi pakkuda piima ega leiba!Kaitseks vaenlaste vastu t探mbuvad siilid kerra, turritades okkaid.
- 13. Siilide toitmineSiilidele v探iks anda muna, v端rtsitamata loomseid toiduj辰辰tmeid, juustu, eelk探ige aga kassi- v探i koeratoitu.油Sobib nii konserv- kui ka kuivtoit. Looduses siilid kala ei s旦旦, seet探ttu v探iks v辰ltida kalamaitselisi toite.油Kindlasti tuleks asetada siilide jaoks v辰lja anum puhta veega! Et talve 端le elada, peab siili kehakaal olema umbes 600 grammi. Suve jooksul kogub ta paksu nahaaluse rasvakihi. Edukale talvitumisele saab ka inimene kaasa aidata, pakkudes siilidele hilissuvel ja s端gise alguses lisatoitu.
- 14. SiilSiil magab talveund tavaliselt oktoobrist aprilli l探puni. Tema kehatemperatuur langeb paari kraadini ning s端damel旦旦kide arv harveneb m探ne l旦旦gini minutis. Sellisel s辰辰sture転iimil suudab siil suvel kogutud rasvavarude arvel vastu pidada kevadeni. Siilide jooksuaeg on suve alguses. Paljad ja pimedad pojad s端nnivad juuni l探pus juuli alguses. Pojad kasvavad kiiresti ja j辰rgnevad emale juba 5 n辰dala vanustena. Pojad peavad palju s旦旦ma, et veel enne talve piisav rasvavaru hankida. Siiski sureb ka normaalse talve jooksul ligi pool eelmise suve poegadest.http://www.loodusheli.ee/naita_kategooriat.php?action=1&id=128
- 15. Siil on v辰ga populaarne Multifilm Siil udus valmis 1975 aastal. Filmi pikkus 10 min. 29sek. http://www.youtube.com/watch?v=lCsJZV7aCdY1978. aastal tehti samade tegelaste film Kui t辰hed langevadKuidas iseloomustaksite siili k辰itumist filmis?Kas see on sarnane p辰ris siili k辰itumisega?
- 16. Siil on v辰ga populaarnePostimehesilmuvaUrmas Nemvaltsi koomiksiM端rakarudtegelastest on siil端kspopulaarsemaid
- 17. KarihiiredKarihiired ei ole hiirte sugulased nagu nimest v探iks arvata, vaid tegemist on putuktoiduliste loomakestega kelle l辰himad sugulased meie looduses on mutt ja siil. Karihiired on l端hikese tiheda karvastikuga aastaringselt aktiivsed loomad, kes siiski talvel v探ivad l端hiajaliselt langeda tardunne. Karihiired on eraklikud loomakesed, kes suhtlevad liigikaaslastega ainult paaritumise ajal. Nende territoorium on 400 - 600 m2油suurune ja seda kaitsevad nad liigikaaslaste sissetungi eest raevukalt.Enamik karihiiri on alla 10 cm pikad ja kaaluvad 5-15 grammiMets-karihiir
- 18. KarihiiredOma 端likiire ainevahetuse t探ttu peavad karihiired iga paari tunni tagant s旦旦ma. Nii nad ongi tegusad nii p辰eval kui ka 旦旦sel ja puhkavad aktiivse tegutsemise vahepeal vaid m探ne minuti kaupa.Karihiired ei suuda toiduta elada kauem kui 旦旦p辰eva. P探hiosa karihiirte toidust moodustavad mitmesugused selgrootud (l端lijalgsed ja nende vastsed, teod), kuid v探imaluse korral s旦旦vad nad ka muud lihatoitu (noori sisalikke ja konni, hiirepoegi).
- 19. Karihiired.Eesti k探ige tavalisem karihiir on mets-karihiir.Karihiired otsivad toitu haistmismeele abil.Karihiired eritavad muskusel探hnalist ainet ning t辰nu sellele enamik pisikiskjaid neid ei s旦旦.
- 21. V辰ike karihiir Sorex minutus
- 22. KarihiiredKarihiired asuvad meelsasti elama teiste loomade poolt rajatud pesaurgudesseKarihiired v探ivad tiheda taimestiku varju ka ise endale uru kaevata v探i elutseda 探探nsates k辰ndudes, mahalangenud puut端vede all v探i muudes seesugustes kohtades. Talveund karihiired ei maga, kuigi talvel nende tegutsemisaktiivsus v辰heneb pisut. Siiski m探nikord v探ivad talvel l端hiajaliselt langeda tardunne.
- 23. Kuidas soodustada karihiirte elu 探uealal?Aias saab karihiirte elu soodustada, j辰ttes m探ne aianurga hooldamata ning lastes hekialusel heinal k探rgeks kasvada. Kasuks on varjulised p探探saalused ja putukaid kohalemeelitav tihe taimestik. Karihiired kasutavad elamis- ja toitumispaigana meelsasti ka oksahunnikuid. Ohtu kujutavad nende jaoks kassid, kes meelsasti m辰ngivad karihiirtega ja murravad nad maha, kuid ebameeldiva l探hna t探ttu neid 辰ra ei s旦旦.
- 24. Orav Sciurus vulgarisOrav on kohanenud inimese loodud keskkonnaga ning elab meelsasti ka linnades, kus on tihti nii taltsas, et v探tab toitu lausa peosthttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/02/Eichh%C3%B6rnchen_D%C3%BCsseldorf_Hofgarten_edit.jpg
- 26. Orava n辰ritud k辰biOrava toiduks on kuuse ja m辰nni seemned, p辰hklid, marjad, seened. Kogub ka talvevarusid. Orav kuivatab talveks seeni pistes need oksaharude vahele kuivamna. Kuivatavad enamasti tatikaid ja k端lmaseeni. Talvel leiavad tihti ka paskn辰辰ride peidetud t探rusid
- 27. Orav s旦旦b meelsasti seeni
- 28. OravOrava peamisteks vaenlasteks on kanakull, metsnugis ja rebane
- 30. Hallorav
- 32. Hallorav1889. aastal toodi 350 halloravat Inglismaale Bedfordshire. T辰naseks on neid 端le miljoni. Lisaks Inglismaale on neid asustatud Iirimaale ja Itaaliasse
- 33. HiiredN辰riliste seltsi kuulub 2277 liiki. K探ige arvukam on hiirlaste sugukond, millesse kuulub ca 1/3 seltsi liikidest
- 34. HiiredHiired kuuluvad n辰riliste hulka. Neil on kogu elu kasvavad l探ikehambad, millega toitu n辰rivad. P探hiliselt on hiired nagu enamik n辰rilisi taimetoidulised, kuid m探ned liigid v探ivad olla ka k探iges旦旦jad
- 35. HiiredHiirtest enim tuntud on koduhiir (Mus musculus) kes on selgelt inimkaasleja liik.Kehapikkus kuni 10 cm, saba 5-10 cm kaal 10-35 g
- 37. HiiredKaelushiir (Apodemus flavicollis) on meil elutsevatest hiirtest 端ks kogukamaid. Tema pikkus on 8,5-13 cm, saba pikkus 9-13,5cmkaal 18-50 g.
- 41. Kasetriibik Sicista betulinahttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0e/Sicista_betulina.jpg
- 42. P探ld-uruhiir Microtus arvalisP探ld-uruhiir (Microtus arvalis) on tavaline niitudel ja aedades.Keha 9-12 cmSaba 3-4,5 cmKaal 20-45g
- 43. Uruhiirte uruavadhttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7b/Microtus_arvalis_entry_holes.JPG
- 47. NahkhiiredNahkhiired on n辰riliste j辰rel arvukuselt teine imetajate r端hm. K辰sitiivalisi on maailmas ca 11oo liiki. Eestis on 12 liiki nahkhiiri ja nad k探ik on looduskaitse all.7 nahkhiire liiki on paiksed ja 5 r辰ndavad.
- 48. NahkhiiredNahkhiirte tiiva moodustab pikenenud s探rmede vahel paiknev nahkNatteri lendlaneNahkhiired on ainsad imetajad, kes suudavad t探eliselt lennata, mitte lihtsalt liuelda v探i pikki h端ppeid sooritada.
- 49. NahkhiiredEest nahkhiirte liikidest suurim on suurvidevlane (Nyctalus noctula), pikkus 6480 mm, kaal 3039,2 gV辰ikseim on k辰辰bus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), pikkus keskmiselt 45 mm, kaal 3,74,8 gNahkhiire lennukiirus on 3040 kilomeetrit tunnis.
- 50. NahkhiiredNahkhiirte arvukusest EestisLaialt levinud ja arvukas liik: p探hja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) Eestis 100 000 300 000 isendit.Laialt levinud ja suhteliselt arvukad liigid: pruun-suurk探rv (Plecotus auritus), veelendlane (Myotis daubentonii) ja pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) 20 000 50 000 isendit.Paiguti levinud ja suhteliselt v辰hearvukad liigid: brandti lendlane ehk metslendlane (Myotis brandtii), tiigilendlane (Myotis dasycneme) 5000 20 000 isendit.Paiguti levinud ja v辰hearvukad liigid: suurvidevlane (Nyctalus noctula), nattereri lendlane (Myotis nattereri), habelendlane (Myotis mystacinus), h探be-nahkhiir (Vespertilio murinus), k辰辰bus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) kuni 5000 isendit.
- 51. Nahkhiired V辰ikeste loomade eluiga on harilikult suhteliselt l端hike. Nahkhiired v探ivad aga elada paarik端mne aasta vanuseks ehk seet探ttu, et nad magavad s探na otseses m探ttes pool elu maha. Nahkhiired paarituvad talvitumise ajal. Kuni kevadeni hoiab emane nahkhiir spermat kehas spetsiaalses hoidlas nagu k端lmkapis. Tunni jooksul v探ib 端ks nahkhiir p端端da kuni 600 putukat. Hoolimata nimetusest 束hiir損 on nahkhiired l辰hemas suguluses primaatidega kui n辰rilistega.
- 52. NahkhiiredTalve veedavad nad uinakus maa-alustes ruumides nagu koopad ja keldrid, rippudes pea-alaspidi ruumi seinal v探i laes -jahedas, niiskes, vaikses ja pimedas milj旦旦s - septembrist kuni aprilli l探puni. Talvituskohtadeks on tihti ka seina- ja laepraod, kus loomakesed on paremini kaitstud h辰irimise vastu, mis nende elu magades ohustab. Talvitumiseks sobivaid koopaid on Eestis v辰he. Seevastu on meil hulgaliselt keldri-t端端pi talvituspaiku. P探hja-nahkhiir ja suurk探rv talvituvad isegi v辰ikestes talukeldrites, kus teisi liike ei leia. Suuremates keldrites nagu vanad m探isa- ja lossikeldrid, eriti kui seal on rohkesti seina- ja laepragusid, talvitub ka lendlase perekonna liike - tavalisem on veelendlane, haruldasem nattereri lendlane. liharuldased keldris talvitujad on tiigilendlane, t探mmulendlane ja habelendlane - neid on leitud ainult k探ige paremate tingimustega keldrites.
- 53. NahkhiiredNahkhiired kasutavad toidu hankimiseks ultraheli. T辰nu ultrahelile suudavad nad lennata ilma takistuste vastu p探rkumata ka lauspimeduses. M探nedel putukatel on v探ime ultraheli kuulda ning siis kui nahkhiire ultraheli laine neid tabab panevad nad tiivad kokku ja kukutavad ennast madalamale,
- 54. 皆顎顎姻一探姻厩
- 55. 皆顎顎姻一探姻厩
- 56. 皆顎顎姻一探姻厩 magamas
- 57. KahepaiksedPaljunevad veesHingavad lisaks kopsudele ka naha kauduArenevad moondegaT辰iskavanud enamasti maismaalEestis elab 11 liiki KonnldtunnusedKahepaikse v辰lisehitus
- 60. Rabakonna kudu
- 63. Rohu- ja rabakonna eristaminehttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/00/XN_Fersenprobe_927.jpg
- 67. Harilik k辰rnkonn Bufo bufoHarilik k辰rnkonn (Bufo bufo) on 端pris tavaline liik. T辰iskasvanud k辰rnkonnad v探ivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende v辰rv v探ib varieeruda rohelisest tumepruunini. Harilikud k辰rnkonnad on aktiivsed videvikus ja 旦旦siti, kui 探hk on niiskem. K辰rnkonnade peamiseks toiduseks on putukad (mardikad ja kahetiivalised) ning limused (n辰lkjad).
- 68. KahepaiksedHarilik k辰rnkonn elab tavap辰raselt maismaal, siirdudes vette vaid l端hikeseks, 6-8 p辰eva kestvaks kudemisperioodiks aprilli l探pus v探i mai alguses . K辰rnkonnad kasutavad kudemiseks alati 端hte ja sama veekogu, eelistades 25-40 cm s端gavusi ja k探rkjate vahel asuvaid paiku.Talve veedavad k辰rnkonnad maismaal, olles septembri l探pust kuni aprillini pinnasesse kaevunud.
- 70. Hariliku k辰rnkonna ja rohukonna kullesedhttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e2/LarvaeBufoBufoRanaTemporaria.JPG
- 71. Harilik vesilik Triturus vulgarishttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/dd/Triturus_vulgaris_maennchen.jpeg
- 73. RoomajadRoomajad油ehk油reptiilid油(Reptilia) on peamiselt油maismaa-eluviisiga油 neile on iseloomulik hingamine油kopsudega, paks sarvkihiga油nahk油 nahkse koorega油munad. m探ned liigid s端nnitavad elusaid poegiliiguvd roomatesEestis elab 5 liiki roomajaid
- 76. Vaskusshttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c4/Blinschleiche_Anguis_fragilis_head_.JPG
- 77. Arusisalik Zootoca (Lacerta) vivipara Emanae arusisalik p辰ikesevanne v探tmas
- 80. Arusisaliku Lacerta vivipara must vormhttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a0/Lacerta_fg05.jpg
- 83. Nastik
- 85. Nastik