2. Talurahvaseadused – 19. sajandil Venemaa Liivimaa ja Eestimaa kubermangule kehtestatud seadused, mis muutsid ja täpsustasid talurahva (peamiselt eestlaste ja lätlaste) õigusi ja kohustusi. Üldine poliitiline olustik (1855 troonile tsaar Aleksander II)
4. Eestimaa kubermangus 1802 Liivimaa kubermangus 1804 tlp jääb veel pärisorjaks tlp võis endale maad osta tlp võis talusid pärandada tlp võis omada vallasvara mõisnik ei tohtinud tlp müüa või rentida mõisnik tohtis tlp kinkida vaid koos maaga
6. 1816 Eestimaal 1819 Liivimaal Talupoeg on isiklikult vaba (PÄRISORJUSE kaotamine!) Pannakse tlp perekonnanimed Tlp saab omavalitsuse Moodustati koolivõrk – kohustuslik algharidus
10. 1866 aasta vallaseadus vabastab talurahva lõplikult mõisnike eestkoste alt – valla volikogu, vallavanem (lk 44, II lõik) KUI KAUA ON MÕISNIKUD EESTLASI SELLEKS AJAKS VALITSENUD? 1227-1866 ehk 639 aastat
12. Eesti talurahvas on haritud ning oskab lugeda! Koolitee algas 3-aastases vallakoolis, mis oli kohustuslik. Edasi mindi kihelkonnakooli. Saksakeelne kreiskool ja gümnaasium Tartu Ülikool
19. Koosta vihikusse lühitutvustus järgmiste meest kohta: Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson Oluline on, et iga mehe kohta saaks tutvustusest vastuse järgmistele küsimustele: milline inimene ta oli? mida ta tegi ära rahvusliku liikumise heaks? millised olid tema poliitilised vaated Eesti iseseisvumisele?
20. Ärkamisaeg – ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Ärkamisaja eeldused – talurahvaseadustest tulenevad õigused ja soodne poliitiline olukord Venemaal Tähtsamad sündmused 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine 1857 Perno Postimees 1865 Laulu- ja mänguselts “Vanemuine” 1869 I üldlaulupidu 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1878 Sakala Tähtsad isikud: J.V. Jannsen, J. Hurt, K. R. Jakobson
