M辰rkmed Rootsi ajast Eesti alal 乙端馨稼温温壊庄顎馨庄鉛艶, linnad, k辰sit旦旦, kaubandus, t旦旦ndus, vaimuelu. Puudub materjal valitsemiskorraldusest ning talupoegade 探iguslikust seisundist.
2. Eesti asustus ja rahvastik
Keskajal enamiku rahvastikust moodustasid
talupojad
Teised 端hiskonnakihid moodustasid 6-7 %
elanikkonnast:
- aadlikud
- vaimulikud
- kaupmehed
- k辰sit旦旦lised
3. Eesti asustus ja rahvastik
13. sajandil Liivimaa rahvaarvu on hinnatud
150 000 180 000 inimesele
Saartele, P探hja- ja L辰辰ne-Eesti rannikule tekkis
rannarootslaste asustus
4. Talurahva sotsiaalne liigendus
Liivimaa oli t辰iesti erandlik: saksa talupojad
siia elama ei asunud
Eesti talurahva moodustasid etnilised
eestlased
5. Talurahva sotsiaalne liigendus
iguslikult ja varanduslikult jagunesid
talupojad erinevateks r端hmadeks:
1) adratalupojad (pidid maksma isandatele
andamit ja kandma teokoormisi)
2) vabatalupojad (olid end osast v探i k探igist
koormistest raha eest lahti ostnud)
3) vabadikud (maata v探i v辰hese maaga,
p探hiliselt palgat旦旦st elatuvad talupojad)
6. Talurahva sotsiaalne liigendus
4) sulased ja teenijad (m端端sid oma
t旦旦j探udu ja olid peremehe eeskoste all)
5) orjad ehk tr辰辰lid ( v探isid muutuda
s探javangid, v探lgnikud, karistusest
lahtiostetud surmam探istetud)
7. M探isate laienemine
M探is on maaisanda v探i vasalli majapidamine
Tekkis uus koormiste liik teokohustus
(m探isap探ldude harimiseks kasutati
talupoegade t旦旦j探udu ja t旦旦vahendeid)
M探isamajandust hakati laiendama valduste
tulukuse suurendamiseks
8. Talurahva 探igusliku seisundi
halvenemine
15. sajandil kujunes v辰lja sunnimaisus:
talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad
maa k端lge, mida nad harivad
Kasvasid talupoegadelt n探utavad maksud:
teokohustus, k端mnis ( kuni 村 saagist) ja muud
16. sajandi keskpaigaks kujunes Liivimaal
p辰risorjus: talupoega hakati pidama m探isniku
isiklikuks omandiks
9. Keskaegne p探llumajandus
Suurenes viljakasvatuse osat辰htsus
P探lluharimisega oli seotud karjakasvatus
(t旦旦loomad: h辰rjad ja hobused; s探nnik
v辰etiseks)
Kasutati kolmev辰ljas端steemi, jaotati
k端lap探llud siiludeks, maakasutamis端hikuna
kasutati adramaad
10. Kohanemine keskaegse Euroopa
kultuuriga
Eesti 端hiskond l探hestus 2 (kaheks) osaks:
1) saksakeelne 端lemklass
2) mittesaksakeelne maarahvas
Ristiusk t探i suure p旦旦rde rahva vaimsesse
kultuuri: usundisse, kommetesse,
rahvameditsiini
Maarahva kultuur s辰ilitas palju
muinaskommete j辰辰niseid
11. K端simused kordamiseks
1. Nimetage Liivimaa seisused. Missugune
seisus oli k探ige arvukam?
2. Kes kuulusid talurahva seisusesse?
3. Nimetade ja iseloomustage talupoegade
r端hmad.
4. Mis on m探is? Milleks hakati m探isaid
laiendama?
5. Seletage m探isted teokohustus,
sunnismaisus, p辰risorjus.
12. K端simused kordamiseks
6. Missugused muudatused toimusid
p探llumajanduses keskajal?
7. Missuguseks kaheks osaks jagunes Eesti
端hiskond?
8. Missugustes elu valdkondades toimusid
muudatused seoses ristiusuga?
9. Kus s辰ilis palju muinaskommete j辰辰nuseid?
13. pikud
1.Mati Laur, Ain M辰esalu, T探nu Tannberg, Ursula Vent,
Ago Pajur.
仂亳 亅仂仆亳亳 (从仂仆仗亠从 亟仍 亞亳仄仆舒亰亳亳, AVITA
Tallinn 2005 - 2006) lk 22 - 23
2. Mati Laur, Ain M辰esalu, T探nu Tannberg, Ursula Vent.
Eesti ajalugu I. Muinasajast 19.sajandi l探puni.
(探pik 乙端馨稼温温壊庄顎馨庄鉛艶 AVITA Tallinn 2006) lk 64 - 68
3. Aivar Kriiska, Ain M辰esalu, Anti Selart, Inna P探ltsam
J端rjo, P辰rtel Piirim辰e.
Eesti ajaloo 探pik 乙端馨稼温温壊庄顎馨庄鉛艶 I osa. Eestiajast Rootsi
aja alguseni. (AVITA Tallinn 2014) lk 94 - 101