際際滷

際際滷Share a Scribd company logo

Rahvusvaheline kaubandus

Download as DOC, PDF
Martin Sillaots
Martin Sillaots
1 of 4
Downloaded 27 times
7.Rahvusvaheline kaubandus Rahvusvaheline kaubandus v探imaldab muuta riigi kodanike tegevusvaldkondi. Imporditakse kaupu, mida endal toota ei tasu. Keskendutakse tegevusele, mis on j探ukohane. Osa valminud toodangust eksporditakse. Selle tulemusel suureneb tootlikus k探ikides riikides. Teemad: 1. absoluutne eelis; 2. suhteline eelis; 3. palgad ja tootlikus; 4. kaubanduspiirangud; 5. majandusorganisatsioonid; 6. vahetuskursid; 7. riigi maksebilanss. 7.1Absoluutne eelis Absoluutne eelis 端ks riik suudab toota mingit kaupa t探husamalt, kui teine riik. Absoluutne eelis t辰hendab v探imet toota v辰iksemate ressurssidega, toota odavamalt. N辰ide Mikronia Makroland D-play 1h 6h CVD 2h 3h Kokku 3h 9h Tabel 1: Mikronia riigil on m探lema toote tootmisel absoluutne eelis. Tabelis on v探rreldud toote D-play ja CVD valmistamiseks vajalike t旦旦tundide hulk. Riik Mikronia valmistab m探lemat toodet efektiivsemalt kui riik Makroland. Mikronial on D-play tootmisel absoluutne eelis. Mikronial on ka CVD tootmisel absoluutne eelis. Millist kasu saaksid riigid, kui nad keskenduksid 端he toote tootmisele? Puuduvaid tooteid ostaksid riigid teineteiselt. Tundub, et Mikronia ei saaks sellest mingit kasu, sest m探lema kauba tootmine on antud riigis soodsam. Selgub, et kaubandus ei p探hine absoluutsel eelisel vaid suhtelisel eelisel. 7.2Suhteline eelis Suhteline eelis mingi riik suudab toota 端hte kaupa suhteliselt v辰iksemate kuludega, kui teised. Kuna iga riigi ressursid on piiratud, siis iga t辰iendava 端hiku D-play tootmisel tuleb loobuda 端he CVD tootmisest. Seda nimetatakse alternatiivkuludeks. D-play toote hinda v探ib v辰ljendada tootmata j辰辰nud CVD kogustes. N辰ide Mitu D-play-d maksab 端ks CVD? Mitu CVD-d maksab 端ks D-play? See s探ltub ka riigi tootmisefektiivsusest
Mikronia Makroland D-play 0,5 B-d 2 B-d CVD 2 A-d 0,5 A-d Tabel 2: Mikronial on D-play tootmisel ja Makrolandil CVD tootmisel suhteline eelis. Mikronial on D-play tootmisel suhteline eelis. D-play tootmine on CVD tootmisest odavam. Makrolandil on CVD tootmine suhteliselt odavam. M探lemad riigid saaksid tulu, kui toodaksid ainult suhtelise eelisega tooteid ja impordiksid teisi tooteid. N辰ide Mikronia Makroland 1 D-play enda tarbeks 1h 1 CVD enda tarbeks 3h 1 D-play Mikronia tarbeks 1h 1 CVD Mikonia tarbeks 3h Kokku 2h Kokku 6h Tabel 3: Tootmistundide v探rdlus peale riikidevahelise kaubandussuhete loomist. V探rdle t旦旦tundide summasid tabelis 1 ja 3. Selgub, et rahvusvahelisest kaubandusest v探idavad m探lemad riigid. Mida v探iks Eesti toota ja eksportida?.................................................................................................. 7.3Tootlikkus ja palgad Paljud vaesemad riigid on kurtnud, et nad ei suuda v探istelda rikkamate riikidega, kus tootlikus on palju suurem. Eelpool toodud n辰ide t探estas, et ka vaestel riikidel on v探imalik osa v探tta rahvusvahelisest kaubandusest. Rikkamad riigid on huvitatud toodete ostmisest, mille tootmine on nende jaoks suhteliselt kulukas. K探rge tootlikus v探imaldab maksta t旦旦tajatele ka k探rgemaid palku. Tihti kardetakse, et rahvusvahelise kaubavahetuse tingimustes v探tab odavam t旦旦j探ud suurepalgalistelt t旦旦. Seda ei juhtu, sest v辰ike palk on 端ldiselt seotud madala tootlikkusega. N辰ide Arvuta andmed Kokku veergudesse. Mikroonia Makroland Tunnid Tunnitasu Kokku Tunnid Tunnitasu Kokku D-play 1 15 6 5 CVD 2 15 3 5 Tabel 4: Toodete maksumuse v探rdlus rahas. V探rdle tabeleid 1 ja 4. Kas suhteline v探i absoluutne eelis on muutunud?........................................... Miks on L辰辰ne-Euroopas tootmisefektiivsus suurem, kui Eestis?.......................................................
7.4V辰liskaubanduspiirangud V辰liskaubandus on riigile tervikuna kasulik. Hea on see, et tootmisefektiivsus suureneb ja tekib juurde uusi t旦旦kohti. Halb on see, et uued t旦旦kohad tekivad teiste t旦旦kohtade arvelt. N辰iteks Mikronias luuakse juurde t旦旦kohti D-play tootmiseks ja v辰hendatakse t旦旦kohti CVD t旦旦stuses. Seet探ttu 端ritavad paljud riigid v辰liskaubandust piirata ja oma siseturgu kaitsta. V辰liskaubanduse piiramise vahendid: 1. Tollimaksud sissetoodavatelt kaupadelt v探etav maks: 1.1.tulutollid riigi tulude suurendamiseks; 1.2.kaitsetollid kodumaise t旦旦stuse kaitsmiseks. 2. Kvoodid imporditava kauba koguse piiramiseks. 3. Ekspordi toetus eksportivale firmale makstav riigi toetus v探imaldab m端端a toodet v辰lismaal kodumaisest hinnast madalama hinnaga. Miks seda tehakse?........................................................................................................................ 4. Dumping toote m端端mine alla omahinna ebaseaduslik. V辰liskaubanduse piiramise p探hjused: 1. Riigikaitse seisukohast oluliste majandusharude kaitse. N辰iteks?................................................. 2. Vastloodud majandusharude kaitse. 3. Piirangud mitmekesistavad majandust. Kuidas?............................................................................ 4. Kaitse odava v辰list旦旦j探u eest. 5. Teise riigi piirangutele samaga vastamine. 7.5Majanduskoost旦旦 soodustamine Spetsialiseerumise ja rahvusvahelise kaubavahetuse kaudu omandavad k探ik riigid rohkem rikkusi, kui k探ike ise tootes. Seda arvestades 端ritavad riigid v辰hendada kaubanduspiiranguid luues vabakaubandus- ning tolliliite. Liidud: 1. EU European Union - Euroopa Liit; 2. EFTA European Free Trade Association Euroopa Vabakaubandusliit; 3. NAFTA The North American Free Trade Agreement P探hja-Ameerika vabakaubandusleping 4. WTO World Trade Organisation Maailma Kaubandusorganisatsioon; 5. Balti vabakaubandusleping. Millisesse liitu kuulub Eesti?............................................................................................................... 7.6Vahetuskursid Rahvusvaheline majandus on tihedalt seotud raha vahetuskurssidega. N辰iteks soovib m端端ja saada kroone, ostja maksab eurodes. Raha vahetamisega tegelevad finantsasutused. Nii moodustub 端ks finantsturu alamosa valuutaturg. Nagu k探ikidel turgedel, on ka siin n探udmine ja pakkumine. Valuutakursside k探ikumine on tingitud n探udmise ja pakkumise muutumisest. Tegurid, mis m探jutavad rahakursse: 1. eksport ja import; 2. monetaarpoliitika; 3. intressim辰辰rad; 4. ootused.
Kuidas m探jutab ekspordi defitsiit krooni kurssi dollari suhtes?............................................................. Kummale on krooni langus kasulikum ja miks: Ekspordile........................................................................................................................................... Impordile............................................................................................................................................ 7.7Riigi maksebilanss Nii nagu ettev探ttel on ka riigil bilanss. Maksebilanss kirjeldab kaupade ja raha liikumist kodumaa ja v辰lismaa vahel. Maksebilansi osad: Jooksevkonto Kaubandus + kaupade eksport kaupade import Teenused + teenuste eksport teenuste import Kasumid + Eesti ettev探tete v辰lisriigis teenitud kasumid v辰lisfirmade Eestis teenitud kasumid lekanded + v辰lisriikides teenitud t旦旦tasud + v辰lisriikide tasutud toetused v辰lismaalaste Eestis teenitud t旦旦tasud teiste riikide kodanikele tasutud toetused Kapitali ja fiskaalkonto Investeeringud v辰lisriikidesse + Eestisse Laenud + Eesti riigi v辰lislaen laen teistele riikidele Reservfond + puuduj辰辰gi katmine reservfondist 端lej辰辰k reservfondi Bilanss peab olema tasakaalus. Kuna Eestil on pidevalt olnud ekspordi defitsiit, siis bilansi puuduj辰辰k kaetakse Eestisse suunatud investeeringute arvelt. Kui sellest ei piisa, siis h端vitatakse puuduj辰辰k keskpanga reservi arvelt. Kui bilanss on positiivne, siis keskpanga reservid suurenevad. Miks on Eestil jooksevkonto puuduj辰辰k?............................................................................................ Miks on jooksevkonto puuduj辰辰k halb?...............................................................................................

More Related Content

Rahvusvaheline kaubandus

  • 1. 7.Rahvusvaheline kaubandus Rahvusvaheline kaubandus v探imaldab muuta riigi kodanike tegevusvaldkondi. Imporditakse kaupu, mida endal toota ei tasu. Keskendutakse tegevusele, mis on j探ukohane. Osa valminud toodangust eksporditakse. Selle tulemusel suureneb tootlikus k探ikides riikides. Teemad: 1. absoluutne eelis; 2. suhteline eelis; 3. palgad ja tootlikus; 4. kaubanduspiirangud; 5. majandusorganisatsioonid; 6. vahetuskursid; 7. riigi maksebilanss. 7.1Absoluutne eelis Absoluutne eelis 端ks riik suudab toota mingit kaupa t探husamalt, kui teine riik. Absoluutne eelis t辰hendab v探imet toota v辰iksemate ressurssidega, toota odavamalt. N辰ide Mikronia Makroland D-play 1h 6h CVD 2h 3h Kokku 3h 9h Tabel 1: Mikronia riigil on m探lema toote tootmisel absoluutne eelis. Tabelis on v探rreldud toote D-play ja CVD valmistamiseks vajalike t旦旦tundide hulk. Riik Mikronia valmistab m探lemat toodet efektiivsemalt kui riik Makroland. Mikronial on D-play tootmisel absoluutne eelis. Mikronial on ka CVD tootmisel absoluutne eelis. Millist kasu saaksid riigid, kui nad keskenduksid 端he toote tootmisele? Puuduvaid tooteid ostaksid riigid teineteiselt. Tundub, et Mikronia ei saaks sellest mingit kasu, sest m探lema kauba tootmine on antud riigis soodsam. Selgub, et kaubandus ei p探hine absoluutsel eelisel vaid suhtelisel eelisel. 7.2Suhteline eelis Suhteline eelis mingi riik suudab toota 端hte kaupa suhteliselt v辰iksemate kuludega, kui teised. Kuna iga riigi ressursid on piiratud, siis iga t辰iendava 端hiku D-play tootmisel tuleb loobuda 端he CVD tootmisest. Seda nimetatakse alternatiivkuludeks. D-play toote hinda v探ib v辰ljendada tootmata j辰辰nud CVD kogustes. N辰ide Mitu D-play-d maksab 端ks CVD? Mitu CVD-d maksab 端ks D-play? See s探ltub ka riigi tootmisefektiivsusest
  • 2. Mikronia Makroland D-play 0,5 B-d 2 B-d CVD 2 A-d 0,5 A-d Tabel 2: Mikronial on D-play tootmisel ja Makrolandil CVD tootmisel suhteline eelis. Mikronial on D-play tootmisel suhteline eelis. D-play tootmine on CVD tootmisest odavam. Makrolandil on CVD tootmine suhteliselt odavam. M探lemad riigid saaksid tulu, kui toodaksid ainult suhtelise eelisega tooteid ja impordiksid teisi tooteid. N辰ide Mikronia Makroland 1 D-play enda tarbeks 1h 1 CVD enda tarbeks 3h 1 D-play Mikronia tarbeks 1h 1 CVD Mikonia tarbeks 3h Kokku 2h Kokku 6h Tabel 3: Tootmistundide v探rdlus peale riikidevahelise kaubandussuhete loomist. V探rdle t旦旦tundide summasid tabelis 1 ja 3. Selgub, et rahvusvahelisest kaubandusest v探idavad m探lemad riigid. Mida v探iks Eesti toota ja eksportida?.................................................................................................. 7.3Tootlikkus ja palgad Paljud vaesemad riigid on kurtnud, et nad ei suuda v探istelda rikkamate riikidega, kus tootlikus on palju suurem. Eelpool toodud n辰ide t探estas, et ka vaestel riikidel on v探imalik osa v探tta rahvusvahelisest kaubandusest. Rikkamad riigid on huvitatud toodete ostmisest, mille tootmine on nende jaoks suhteliselt kulukas. K探rge tootlikus v探imaldab maksta t旦旦tajatele ka k探rgemaid palku. Tihti kardetakse, et rahvusvahelise kaubavahetuse tingimustes v探tab odavam t旦旦j探ud suurepalgalistelt t旦旦. Seda ei juhtu, sest v辰ike palk on 端ldiselt seotud madala tootlikkusega. N辰ide Arvuta andmed Kokku veergudesse. Mikroonia Makroland Tunnid Tunnitasu Kokku Tunnid Tunnitasu Kokku D-play 1 15 6 5 CVD 2 15 3 5 Tabel 4: Toodete maksumuse v探rdlus rahas. V探rdle tabeleid 1 ja 4. Kas suhteline v探i absoluutne eelis on muutunud?........................................... Miks on L辰辰ne-Euroopas tootmisefektiivsus suurem, kui Eestis?.......................................................
  • 3. 7.4V辰liskaubanduspiirangud V辰liskaubandus on riigile tervikuna kasulik. Hea on see, et tootmisefektiivsus suureneb ja tekib juurde uusi t旦旦kohti. Halb on see, et uued t旦旦kohad tekivad teiste t旦旦kohtade arvelt. N辰iteks Mikronias luuakse juurde t旦旦kohti D-play tootmiseks ja v辰hendatakse t旦旦kohti CVD t旦旦stuses. Seet探ttu 端ritavad paljud riigid v辰liskaubandust piirata ja oma siseturgu kaitsta. V辰liskaubanduse piiramise vahendid: 1. Tollimaksud sissetoodavatelt kaupadelt v探etav maks: 1.1.tulutollid riigi tulude suurendamiseks; 1.2.kaitsetollid kodumaise t旦旦stuse kaitsmiseks. 2. Kvoodid imporditava kauba koguse piiramiseks. 3. Ekspordi toetus eksportivale firmale makstav riigi toetus v探imaldab m端端a toodet v辰lismaal kodumaisest hinnast madalama hinnaga. Miks seda tehakse?........................................................................................................................ 4. Dumping toote m端端mine alla omahinna ebaseaduslik. V辰liskaubanduse piiramise p探hjused: 1. Riigikaitse seisukohast oluliste majandusharude kaitse. N辰iteks?................................................. 2. Vastloodud majandusharude kaitse. 3. Piirangud mitmekesistavad majandust. Kuidas?............................................................................ 4. Kaitse odava v辰list旦旦j探u eest. 5. Teise riigi piirangutele samaga vastamine. 7.5Majanduskoost旦旦 soodustamine Spetsialiseerumise ja rahvusvahelise kaubavahetuse kaudu omandavad k探ik riigid rohkem rikkusi, kui k探ike ise tootes. Seda arvestades 端ritavad riigid v辰hendada kaubanduspiiranguid luues vabakaubandus- ning tolliliite. Liidud: 1. EU European Union - Euroopa Liit; 2. EFTA European Free Trade Association Euroopa Vabakaubandusliit; 3. NAFTA The North American Free Trade Agreement P探hja-Ameerika vabakaubandusleping 4. WTO World Trade Organisation Maailma Kaubandusorganisatsioon; 5. Balti vabakaubandusleping. Millisesse liitu kuulub Eesti?............................................................................................................... 7.6Vahetuskursid Rahvusvaheline majandus on tihedalt seotud raha vahetuskurssidega. N辰iteks soovib m端端ja saada kroone, ostja maksab eurodes. Raha vahetamisega tegelevad finantsasutused. Nii moodustub 端ks finantsturu alamosa valuutaturg. Nagu k探ikidel turgedel, on ka siin n探udmine ja pakkumine. Valuutakursside k探ikumine on tingitud n探udmise ja pakkumise muutumisest. Tegurid, mis m探jutavad rahakursse: 1. eksport ja import; 2. monetaarpoliitika; 3. intressim辰辰rad; 4. ootused.
  • 4. Kuidas m探jutab ekspordi defitsiit krooni kurssi dollari suhtes?............................................................. Kummale on krooni langus kasulikum ja miks: Ekspordile........................................................................................................................................... Impordile............................................................................................................................................ 7.7Riigi maksebilanss Nii nagu ettev探ttel on ka riigil bilanss. Maksebilanss kirjeldab kaupade ja raha liikumist kodumaa ja v辰lismaa vahel. Maksebilansi osad: Jooksevkonto Kaubandus + kaupade eksport kaupade import Teenused + teenuste eksport teenuste import Kasumid + Eesti ettev探tete v辰lisriigis teenitud kasumid v辰lisfirmade Eestis teenitud kasumid lekanded + v辰lisriikides teenitud t旦旦tasud + v辰lisriikide tasutud toetused v辰lismaalaste Eestis teenitud t旦旦tasud teiste riikide kodanikele tasutud toetused Kapitali ja fiskaalkonto Investeeringud v辰lisriikidesse + Eestisse Laenud + Eesti riigi v辰lislaen laen teistele riikidele Reservfond + puuduj辰辰gi katmine reservfondist 端lej辰辰k reservfondi Bilanss peab olema tasakaalus. Kuna Eestil on pidevalt olnud ekspordi defitsiit, siis bilansi puuduj辰辰k kaetakse Eestisse suunatud investeeringute arvelt. Kui sellest ei piisa, siis h端vitatakse puuduj辰辰k keskpanga reservi arvelt. Kui bilanss on positiivne, siis keskpanga reservid suurenevad. Miks on Eestil jooksevkonto puuduj辰辰k?............................................................................................ Miks on jooksevkonto puuduj辰辰k halb?...............................................................................................