Siin on materjal, mida kasutati 7. kl loodusõpetuses aasta sissejuhatavas tunnis, kuna aasta algas asendusõpetajaga. Selles failis on juhend asendusõpetajale ning hindamismudel õpilasele.
Siin on materjal, mida kasutati 7. kl loodusõpetuses aasta sissejuhatavas tunnis, kuna aasta algas asendusõpetajaga. Selles failis on juhend asendusõpetajale ning hindamismudel õpilasele.
5.klassi loodusõpetuses vee teema juures kasutatud simulatsioonimäng.
1. Klass jagati rühmadeks- 3liikmeline vallaesindus, 3 liikmeline külaelanike esindus, 3-liikmeline looduskaitsjate esindus, 3liikmeline - elektrifirma esindus. Ülejäänud õpilased olid vallavolikogu liikmed, kes pidid tegema otsuse.
2. Kõik lugesid teksti läbi. 3-liimelised meeskonnad pidid ettevalmistama oma esinemise- ülesanne kirjas paberil.
3. Kõik saavad sõna esinemiseks, esinemisele järgmneb küsimuste-vastuste voor.
4. Lõpuks teeb vallavolikogu otsuse, kas elektrijaam lubatakse rajada või mitte ja põhjendab otsust.
1. Tarkade Mõtete Kool
REFERAADI VORMISTAMISE JUHEND
referaat
Koostaja: Kairi Jaaksaar
(klass)
Juhendaja: ...........................
Harjumaa 2010
2. Sisukord
Sisukord...............................................................................................................2
1. Referaadi osad..................................................................................................3
1.1. Tiitelleht...........................................................................................................................3
1.2. Sisukord...........................................................................................................................3
1.3. Sissejuhatus......................................................................................................................3
1.4. Töö sisu............................................................................................................................3
1.5. Kokkuvõte........................................................................................................................3
1.6. Lisad.................................................................................................................................4
2. Viitamine ja kasutatud kirjanduse loetelu ......................................................5
2.1. Viitamine..........................................................................................................................5
2.2. Raamat.............................................................................................................................6
2.3. Artikkel ajakirjast või ajalehest........................................................................................6
2.4. Interneti lehekülg.............................................................................................................6
2.5. Arhiivimaterjalid ja õigusaktid........................................................................................6
3. Referaadi vormistamine...................................................................................8
3.1. Kiri..................................................................................................................................8
3.2. Paberi mõõtmed ja äärised...............................................................................................8
3.3. Pildid tekstis.....................................................................................................................8
2
3. 1. Referaadi osad
Referaat koosneb järgmistest osadest (köidetakse samas järjekorras):
• tiitelleht;
• sisukord;
• sissejuhatus
• sisu (tekst, pildid, graafikud, joonised vm.);
• kokkuvõte;
• kasutatud kirjandus;
• lisad.
Lehekülgede numeratsioon algab tiitellehest, kuid lehekülje numbrit tiitellehele ei kirjutata.
1.1. Tiitelleht
Tiitellehel kajastuvad järgmised andmed: töö pealkiri, koostaja ees- ja perekonnanimi, klass,
kool, juhendaja, koostamise koht ja aeg. Tiitellehe kujundust vaata käesoleva töö tiitellehte.
1.2. Sisukord
Näitab töö struktuuri koos lehekülje numbritega, lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid,
kasutatud materjalid.
1.3. Sissejuhatus
Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut. Selleks kirjutatakse teema aktuaalsusest,
tähtsusest, töö kirjutaja eesmärgist, mida uut annab töö juurde olemasolevale teadmisele.
Sissejuhatuses kirjutatakse ka vajadusel töö hüpoteesidest, ülesannetest, mida käsitletakse
probleemi lahendamiseks. Antakse ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest.
1.4. Töö sisu
Töö sisu ja töö jaotamine pea- ja alapeatükkideks ning alapunktideks sõltub teemast ning
tööle seatud eesmärkidest ning ülesannetest. Töö sisu võib koosneda ka illustreerivast
materjalist.
1.5. Kokkuvõte
Töös leitud tulemuste tõlgendamine/põhjendamine, järeldused, ettepanekud, vastus
sissejuhatuses püstitatud probleemile.
3
4. 1.6. Lisad
Lisadess köidetakse materjalid, mis võivad huvi pakkuda teemaga põhjalikumalt tutvuda
soovijatele ja mille puudumine töö sisust ei kahjusta selle terviklikkust (tabelid, lisa
pildimaterjal, graafikud jmt). Lisad nummerdatakse ja varustatakse pealkirjadega. Iga lisa
kohta peab töö sisus olema ka viide, et huvilisel oleks meeles soovi korral nendega tutvuda.
Lisad paigaldatakse neile viitamise järjekorras.
4
5. 2. Viitamine ja kasutatud kirjanduse loetelu
Igal referaadil, uurimustööl vm tööl, milles kasutatakse teiste autorite materjale, peab olema
lisatud kasutatud kirjanduse loetelu. Igat lõiku või lauset, mis ei ole töö autori enda kirjutatud
tuleb viidata. Kasutatud kirjanduse loetelusse kirjutatakse kõik allikad mida oma töös
kasutatakse. Interneti aadressid, raamatud, teatmeteosed, ajakirjad, ajalehed jmt. Et Sinu töö
lugejal oleks võimalik raamatukogust hiljem sinu kasutatud allikmaterjal üles otsida on
kasutatud kirjanduse loetelu ja viitamise vormistamiseks kindel reeglistik.
2.1. Viitamine
Iga lause või lõigu lõppu, mis pärineb teistelt autoritelt, tuleb kirjutada sulgudesse, kellelt
pärineb see mõte. Iga lõigu lõpus peab olema viide ka siis, kui on mitu järjestikkust lõiku
võetud samast allikast.
Viitamissüsteeme on mitmesuguseid. Igal teadusharul on kujunenud välja oma kindlad
nõuded kuidas viidata. Näiteks loodusteadustes ja matemaatikas on kasutusel järgmised
süsteemid:
1. Viidatava lause või lõigu lõppu kirjutatakse sulgudesse autori nimi ning aastaarv,
millal on välja antud raamat (artikkel vm), millest kasutatud mõte pärineb.
Näide:
Emakese Maa vaheldusrikka palge tundmaõppimise ja uurimise vallas on suuri teeneid
eeskätt julgeil avastajail ning reisijail. Oma avastustega ja mõnikord isegi
hukkumisega on nad ergutanud kaasaegseid või järeltulevaid põlvkondi aina uutele
üritustele samadel või uudsetel aladel. (Nansen, 1996)
Sellisel juhul kirjutatakse kasutatud materjalid kirjanduse loetelusse tähestikulises
järjekorras (autorite nimede järgi).
2. Kasutatud kirjandus reastatakse vastavalt viitamisjärjekorrale. Viitamisjärjekord
tähendab seda, et esimesel kohal on kasutatud kirjanduse loetelus allikas, millele on
kõigepealt viidatud, teisel kohal on allikas, millele on teisena viidatud jne. Viitamisel
kirjutatakse lause või lõigu lõppu sulgudesse viitamisjärjekorra number. Näiteks, kui
sinu kasutatud lause pärineb viitamisjärjekorras viiendast raamatust kirjutad lause
lõppu (5)
Kõik kasutatud kirjanduse loetelus esitatud materjalid peavad esinema viidetes.
Viitamissüsteem peab olema kogu töö ulatuses ühtne.
5
6. 2.2. Raamat
Autor(id), ilmumise aasta, pealkiri, köite või osa number, väljaande number (esimese trüki
puhul pole vajalik, ilmumise koht, kirjastus, soovitatavalt lehekülgede arv
Näide:
Lindgren, A. 1994. Madlike ja Jaanikingu põnn. Tallinn: Eesti Raamat.
Pihlak, L. Tõnisson, A. 2002 Geograafia põhikoolile. Algkursus. I osa. Tallinn: Koolibri
2.3. Artikkel ajakirjast või ajalehest
Ajakirja artikli puhul kantakse loetellu järgmised andmed: autor(id), ilmumise aasta, artikli
pealkiri, ajakirja nimi, number, lehekülje numbrid kus artikkel asub.
Näide:
Kask, K. 1976. Kreeka pähklipuu Eestis ja naaberaladel. Eesti Loodus, nr 4, lk 241-245.
Ajalehe artikli puhul kantakse loetellu üksteisest punktiga eraldatult järgmised andmed: autor,
ilmumisaasta, pealkiri, ajalehe nimi, ilmumiskuupäev (ilma aastanumbrita), ja väljaande
number (vajadusel).
Näide:
Oppi, T. 2006. Põhjala noorte tuleviku rikuvad stress ja rämpstoit. Postimees. 18.november.
2.4. Interneti lehekülg
Kui leidsid internetist materjali referaadi jaoks, siis uuri, kes on selle kirjutanud ja millal.
Tavaliselt on interneti lehekülgedel nende koostamise aasta olemas ning tõenäoliselt samal
ajal on ka sinna riputatud jutt kirjutatud. Interneti koduleheküljelt võetud artikli puhul
näidatakse kasutatud kirjanduse kirjes: autori nimi, kaldkirjas artikli pealkiri, URL-aadress ja
materjali kasutamise kuupäev.
Näide
Praust, V. Appi tulevad matemaatika ja salakiri. URL= http://home.delfi.ee/~vpraust.
09.10.2002
2.5. Arhiivimaterjalid ja õigusaktid
Arhiivimaterjalide puhul näidatakse arhiivi nimetus, fond, nimistu, säilitusühiku number ja
lehekülg, kust andmed võeti. Näide:
Riiklik Keskarhiiv. Fond 80. Riigikogu. SÜ 46, lk 21-26.
6
7. Õigusakti puhul antakse esmalt akti nimetus, siis akti vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt
on ametlikult avaldatud. Näide:
Perekonnaseadus. 1994. –RT I, 75,1326.
Kasutatud kirjandus reastatakse tähestikulises järjekorras või esitatakse töös viitamise
järjekorras.
7
8. 3. Referaadi vormistamine
3.1. Kiri
• Kirja tüüp: Times New Roman .
• Kirja suurus: 12 pt. Peatüki pealkirjad 16 pt (kui töös on alapeatükke siis nende suurus on
14 pt)
• Reavahe: 1,5. Format → Paragraph→ Line Spacing [vali: 1,5 line] [eestikeelne
variant: Vorming→Lõik→Reasamm]
• Tekst on joondatud servast servani (Justify) [eestikeelne variant: Rööpjoonda]
Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava
vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu).
3.2. Paberi mõõtmed ja äärised
Eestis kasutatakse tööde vormistamisel A4 suurusega pabereid.
Äärised tähendab seda kui palju tuleb ruumi jätta paberi servadesse enne kui algab tekst.
Vihikus on Sul selleks joonestatud äärejooned. Paberi ääriste suurust saad muuta järgmiselt:
File → Page Setup → Margins [eestikeelne variant: Fail→Lehekülje häälestus→Veerised]
Märgi vastavatesse kastikestesse vajalik suurus.
Lehe servadest jäetakse ruumi järgmiselt:
Ãœlevalt (top) 2,5 cm
Alt (bottom) 2,5 cm
Vasakult (left) 3,0 cm
Paremalt (right) 2,5 cm
Taandrea kasutamine arvutil ei ole kohustulik. Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava
vaba ruumiga. Täiendavat vaba ruumi on võimalik lisada järgmiselt:
Format -> Paragraph -> Spacing -> After [vali 6 pt] [Vorming->Lõik->Vahed->Pärast]
3.3. Pildid tekstis.
Pildid, fotod, tabelid, graafikud jmt peavad olema nummerdatud (joonis 1, joonis 2; või foto
1, foto 2, tabel 1, tabel 2 jne) Piltidel, joonistel, fotodel on alati allkiri (vaata joonis 1), mis
selgitab joonise sisu ja joonise autori. Ka fotode, tabelite, graafikute puhul peab allkirjast
selguma, millal on foto tehtud ja kelle omanduses on originaal või kust on pärit graafikus või
8
9. tabelis olevad andmed. Igale pildile peab olema tekstis ka viidatud, miks see pilt on tööle
lisatud.
Joonis 1. Rõõmus jänes õhupallidega (autor Kairi Vahtramäe)
9