Valitsuse roll majanduses
- 1. ²Ñ²¹°ì°ù´Çö°ì´Ç²Ô´Ç´Ç³¾¾±°ì²¹ 07.03.02 3.Valitsus Turumajanduse seisukohast on majanduse kõige parem regulaator turg ise. Konkurentsi tingimustes võidavad tugevad ja nõrgad tõrjutakse välja. Inimväärse elukoskkonna tagamiseks peab mõnedesse protsessidesse sekkuma valitsus. Lihtsustatult on valitsuse eesmärk kaitsta "nõrgemaid". Teemad, mida selles peatükis vaatleme: 1. riik; 2. valitsus; 3. riigieelarve; 4. maksud. 3.1Riik Mis on riigi tunnused? 1. ....................................................................................................................................................... 2. ....................................................................................................................................................... 3. ....................................................................................................................................................... 4. ....................................................................................................................................................... 5. ....................................................................................................................................................... 3.2Valitsus Riigi valitsemiseks on loodud mitmeid struktuure. Näiteks: 1. vabariigi valitsus; 2. riigikogu; 3. omavalitsused. Kõik need kokku moodustavad riikliku ehk avaliku sektori. Avalik sektor sekkub majandusse mitmel erineval moel. Kuidas nimetatakse mitteriikliku majandusosa? ................................................................................ Valitsuse võimalused sekkuda majandusse: 1. avalike kaupade pakkumine (maanteed, koolid, haiglad, …); 2. majanduse reguleerimine seadustega; 3. majanduse suunamine maksude abil. Valitsuse eesmärk on inimeste elujärje parandamine - majanduskasv. Valitsuse ülesanded: 1. eraomandi kaitse; 2. turusüsteemide kaitse; 3. positiivsete kõrvalmõjude toetamine; 4. negatiivsete kõrvalmõjude vähendamine; 5. avalike kaupade pakkumine; 6. tulude ümberjaotamine; 7. majanduse stabiliseerimine. Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 1/8
- 2. ²Ñ²¹°ì°ù´Çö°ì´Ç²Ô´Ç´Ç³¾¾±°ì²¹ 07.03.02 3.2.1Eraomandi kaitse Riigi ülesanne on tagada õigus omada vara ja selle vara puutumatus. Lisaks seadustele peavad riigis olema organisatsioonid, mis kaitsevad inimest ja tema vara. Millised organid kaitsevad inimest ja tema vara? ............................................................................. 3.2.2Turusüsteemi kaitse Seadused, mis takistavad monopolide tekkimist ja kartellilepete loomist. Nendest seadustest võib olla ka kahju, sest nad ei lase ettevõtetel kasvada suuruseni, mis tagaks kõige efektiivsema tootmise. 3.2.3Kõrvalmõjud Igal kaubal või teenusel on kõrvalmõju. Näiteks maja remont on teenus, mille eest peab maksma majaomanik. Maja kena välimus rõõmustab ka teisi peale majaomaniku. See on kõrvalmõju. Kõrvalmõju eest maja vaatajad maksma ei pea. Kõrvalmõju võib olla ka negatiivne. Näiteks tsemendi tootmisest atmosfääri sattunud tolm. Saaste pärast kannatavad kõik ümbruskonna elanikud. Riigi ülesanne on soosida positiivseid ja vähendada negatiivseid kõrvalmõjusid. Näiteks kenama maja omanik saab preemiaks lipumasti. Saaste eest tuleb maksta trahvi. 3.2.4Avalike kaupade pakkumine Avalikud kaubad - ühishüved - kaubad, mille eest inimesed pole nõus otseselt maksma, kuid nende tarbimisest ei saa loobuda. Enamasti iseloomustab neid veel see, et iga järgneva ühiku tarbimisel tootmiskulud ei kasva. Kuidas nimetatakse mitteavalikke kaupu? ......................................................................................... Avalik kaup on näiteks riigikaitse. Sõjavägi ei saa valida, keda kaitsta ja keda mitte. Iga uue kodaniku kaitsmine ei suurenda kulusid, sest kaitsestruktuur on loodud kogu rahva kaitseks. Viimasel ajal on paljud avalikud teenused läinud eraettevõtete kätte. Too näiteid: 1. ....................................................................................................................................................... 2. ....................................................................................................................................................... 3. ....................................................................................................................................................... 3.2.5Tulude ümberjaotamine Eesmärk vähendada ebavõrdsust. Rikastelt ja edukatelt võtekase ja antakse vaestele. Raha jagatakse erinevatele riskigruppidele toetustena: Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 2/8
- 3. ²Ñ²¹°ì°ù´Çö°ì´Ç²Ô´Ç´Ç³¾¾±°ì²¹ 07.03.02 ÃœLESANNE 1: ühenda riskigrupid neile sobiva toetusega. töötu toimetulekutoetus pensionäär lastetoetus noor pere töötu abiraha mitmelapseline pere eluasemetoetus invaliid Ãœmberjaotamine on seotud kulude ja probleemidega. Näiteks palka tahavad saada ka makse koguvad ja raha jagavad ametnikud. Tihti on raske kontrollida, kas raha sai just see, kes seda kõige enam vajas. Raha võis minna ametniku sõbrale. Vaesust ja ebavõrdsust on võimalik vähendada pakkudes täiend- ja ümberõpet. Eesmärk täiendada inimeste oskusi ja suurendada konkurentsivõimet. 3.2.6Majanduse stabiliseerimine Valitsuse eesmärk on tagada: 1. täielik tööhõive; 2. stabiilsed hinnad; 3. majanduskasv. Need eesmärgid on omavahel vastuolus. Näiteks jõupingutused tööpuuduse vähendamiseks võivad kaasa tuua hindade kasvu. Mõnede teadlaste arvates pole valitsus üldse suuteline majandusstabiilsust garanteerima. 3.2.7Valitsuse puudused Nii turumajandusel, kui ka valitsuse sekkumisel on omad plussid ja miinused. Valitsus peab majandusprotsessidesse sekkuma väga ettevaatlikult. Tegutsemisele peab eelnema põhjalik uurimistöö. Valitsuse puudused tururegulatsiooni ees: 1. Stiimulite puudumine - valitsuse otsused puudutavad võõra vara kasutamist. Tulemus ei pruugi olla optimaalne. 2. Informatsiooni puudumine - valitsusel puudub informatsioon tarbijate vajaduste kohta. Ametnik lähtub otsuste langetamisel isiklikest eelistustest. 3. Erihuvidest lähtumine - valitsuse ametnikud võivad olla erinevatest huvigruppidest mõjutatud. Otsus langetatakse ühe huvigrupi kasuks. Korruptsioon – ametiisiku õiguste ja ametiseisundi kasutamine isikliku rikastumise või omakasu eesmärgil. Too näiteid korruptsioonist: 1. ....................................................................................................................................................... 2. ....................................................................................................................................................... 3. ....................................................................................................................................................... Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 3/8
- 4. ²Ñ²¹°ì°ù´Çö°ì´Ç²Ô´Ç´Ç³¾¾±°ì²¹ 07.03.02 ÃœLESANNE 2: loe läbi tekst Paul Samuelson ja Milton Friedman. Kaks arvamust valitsuse rollist majanduses. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Milline on valitsuse roll Paul Samuelsoni meelest? ...................................................................... 2. Milline on Milton Friedmani seisukoht? ....................................................................................... 3. Miks Samuelson soovitab miinimumpalka? ................................................................................. 4. Miks Friedma ei soovita kehtestada miinimumpalka? .................................................................. 5. Kuidas Samuelson soovitab vaeseid toetada? ............................................................................... 6. Kuidas Friedman soovitab vaeseid toetada? ................................................................................. 7. Milline peaks olema valitsuse roll Sinu meelest? ......................................................................... ÃœLESANNE 3: koosta kulude-tulude ringluse skeem, kus oleks koht ka valitsusel. 3.3Riigieelarve Eelarve on mingi majandusüksuse planeeritavate kulude ja tulude võrdlus mingi ajaperioodi jaoks. Riigi eelarve koostatakse eelolevaks rahandus- ehk fiskaalaastaks. Eelarve peab olema tasakaalus - kulud ei tohi ületada tulusid. 3.3.1Valitsuse kulud Majanduslikust seisukohast jagunevad valitsuse kulud järgmiselt: 1. investeeringud; 2. tarbimine; 3. toetused; 4. riigivõla tagasimaksed. Tegelikkuses jagatakse kulud ministeeriumite haldusalade kaupa. Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 4/8
- 5. ²Ñ²¹°ì°ù´Çö°ì´Ç²Ô´Ç´Ç³¾¾±°ì²¹ 07.03.02 3.3.2Valitsuse tulud: 1. maksud; 2. finantstulud - intressid hoiustelt; 3. varade müük; 4. majandustegevus. 3.3.3Eesti Vabariigi 2002. aasta eelarve TULUD Füüsilise isiku tulumaks 3 391 900 000 Ettevõtte tulumaks 620 000 000 Sotsiaalmaks 12 413 000 000 Käibemaks 9 350 000 000 Alkoholiaktsiis 1 020 000 000 Tubakaaktsiis 615 000 000 Kütuseaktsiis 1 745 000 000 Mootorsõidukiaktsiis 152 000 000 Pakendiaktsiis 600 000 Hasartmängumaks 110 000 000 Tollimaks 45 000 000 Riigilõiv 677 996 000 Segatulud 321 615 000 Trahvid 117 900 000 Tulu varadelt 2 056 522 000 Finantstulud 72 800 000 Majandustulud 421 360 000 TULUD KOKKU 33 130 693 000 KULUD Riigikogu 169 004 000 President 34 200 000 Riigikontroll 28 200 000 Õiguskantsler 10 655 000 Riigikohus 28 070 400 Riigikantselei 185 843 000 Haridusministeerium 2 506 580 000 Justiitsministeerium 774 442 200 Kaitseministeerium 1 623 953 600 Keskkonna ministeerium 406 096 000 Kultuuriministeerium 1 169 451 800 Majandusministeerium 444 951 900 Põllumajandusministeerium 835 684 200 Rahandusministeerium 1 152 845 900 Siseministeerium 2 206 278 300 Sotsiaalministeerium 8 138 144 100 Teede- ja Sideministeerium 1 660 725 600 Välisministeerium 346 612 300 Maavalitsused 177 440 000 Laenu tagasimaksed 259 000 000 Reservid 171 936 900 Pensionid 7 529 257 800 Muud kulud 3 271 320 000 KULUD KOKKU 33 130 693 000 Millised eluvaldkonnad on valitsuse meelest olulisemad? ................................................................. 2003. aasta eelarve kogumaht on 38,4 miljardit krooni. Muutus eelmise aastaga on 12%. Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 5/8
- 6. ²Ñ²¹°ì°ù´Çö°ì´Ç²Ô´Ç´Ç³¾¾±°ì²¹ 07.03.02 Eesti Riigi eelarve aastate lõikes (miljardites kroonides) 38,4 34,3 28,5 29,8 18,5 15,3 13,4 12,7 8,9 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 3.3.4Eelarve defitsiit Riikide eelarved kipuvad pigem olema defitsiidis kui ülejäägis. Tegemist on tulude ja kulude planeeritud vahega. Puudujääki üritatakse kaotada riikliku laenu abil. Riikliku välislaenu eelised: 1. Riigivõlg on kogu eelarvega võrreldes suhteliselt väike ja seda on kerge tagasi maksta. 2. Välislaen on lihtsaim võimalus suurinvesteeringute rahastamiseks. 3. Majanduslanguse korral hoiavad üksikisikud ja ettevõtted raha kokku, kuid riik saab kulutada laenatud raha. See vähendab majanduslangust. Riikliku välislaenu puudused: 1. Võlalt tuleb maksta intresse. See vähendab tulusid. 2. Suur eelarve puudujääk võib tõsta intressimäärasid. Miks? ......................................................... 3. Riigi laen vähendab investeeringuid erasektoritesse. See omakorda raskendab uute töökohtade loomist. 4. Inflatsiooni suurenemise oht. Kuidas? .......................................................................................... 5. Suur välislaen alandab riigi mainet välismaailma silmis. Võimalusi eelarvedefitsiidi vähendamiseks Eelarve tasakaalustamiseks tuleb suurendada sissetulekuid ja tugevdada kontrolli väljaminekute üle. Riigi tulusid ei saa suurendada tõstes maksumäärasid. See vähendaks inimeste huvi töötegemise vastu või sunniks neid otsima võimalusi maksudest kõrvale hiilima. Kulude kontrollimise võimalused: 1. koostada mitme aasta eelarve, kus nähakse ette pikemaperioodilisi kulutusi; 2. koostada riiklikud investeerimisprogrammid, kus pannakse paika vajalikud investeeringud ja nende allikad; 3. pensionireform, mis vähendab riigi rolli pensionide maksmisel ja suurendab erapensionifondide osakaalu; 4. erastamine - riiklike ettevõtete müümine eraettevõtetele; Riigi sissetulekuid on võimalik suurendada tõhustades maksuameti tööd maksude kogumisel ja maksupetturite tuvastamisel. Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 6/8
- 7. ²Ñ²¹°ì°ù´Çö°ì´Ç²Ô´Ç´Ç³¾¾±°ì²¹ 07.03.02 Eesti Valitsuse välisvõlg oli 2001. aasta 3. kvartalis 3 miljardit krooni? (Allikas Eesti Pank) 3.3.5Eelarve puudujääk Kõik summad eelarves on hinnangulised. Kuidas tegelikult raha laekub, selgub aasta lõpus. Kui aasta keskel tundub, et raha kipub puudu jääma, võetakse vastu negatiivne eelarve. Näiteks 1999. aastal võeti Eestis vastu täiendav negatiivne eelarve, sest tulusid laekus planeeritust vähem. Seetõttu jäid paljud valdkonnad oodatud rahast ilma. Kokku kärbiti kulusid 1 miljardi ulatuses. (Allikas Rahandusministeerium). 3.4Maksud 3.4.1Riiklikud maksud 1. Füüsilise isiku tulumaks 26% palgast. 2. Ettevõtte tulumaks 26% väljavõetavast kasumist. Kui kasum investeeritakse ettevõttesse, siis tulumaksu maksma ei pea. 3. Sotsiaalmaks 33% palgafondist (20% läheb sotsiaalkindlustusfondi, 13% ravikindlustusfondi). Maksab tööandja. 4. Käibemaks 18% ettevõtete pakutavatelt teenustelt ja toodetelt. Maksab lõpptarbija. 5. Aktsiisimaksud teatud toodete tarbimisest: 5.1.alkoholi aktsiis; 5.2.tubakaaktsiis; Maksude osakaal riigieelarves 5.3.mootorkütuse aktsiis; 5.4.mootorsõiduki aktsiis; Füüsilise isiku 5.5.pakendi aktsiis. tulumaks 6. Muud maksud: 10% 6.1.hasartmängumaks; Aktsiisid 6.2.pärandi ja kinkemaks; 11% Sotsiaalmaks 6.3.maamaks; 38% 6.4.tollimaks 6.5.trahvid; Muud tulud 13% Käibemaks 3.4.2Maksude eesmärk: 28% 1. valitsuse finantseerimine; 2. tulude ümberjagamine; 3. majandustegevuse ja inimeste harjumuste mõjutamine; Too näiteid, kuidas maksude abil majandustegevust või inimeste harjumusi mõjutatakse: 1. ....................................................................................................................................................... 2. ....................................................................................................................................................... 3. ....................................................................................................................................................... 3.4.3Erinevad maksusüsteemid Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 7/8
- 8. ²Ñ²¹°ì°ù´Çö°ì´Ç²Ô´Ç´Ç³¾¾±°ì²¹ 07.03.02 Proportsionaalne maksusüsteem. Maksumäär ei sõltu maksustatava summa suurusest. Näiteks üksikisiku tulumaks Eestis on proportsionaalne maks. Kõik inimesed maksavad 26% oma palgast sõltumata palga suurusest. Paljud ei ole sellise süsteemiga rahul. Põhjenduseks tuuakse seda, et jõukamal inimesel on lihtsam maksu maksta kui vaesel. Näiteks üks annab 10 000-st kroonist riigile 2 600 kr, teine 100 000-st kroonist 26 000 kr. 7 400 krooniga on raskem ära elada, kui 74 000 krooniga. Seepärast võiksid jõukamad inimesed rohkem ja vaesemad vähem makse maksta. Progresseeruv maksusüsteem. Maksumäär suureneb koos tulu suurenemisega. Näiteks kui sissetulek on kuni 5 000, on tulumaksumäär 20%; 5 001 … 10 000 - 25%; 10 001 … 20 000 - 30%; üle 20 000 - 35%. Sellist maksusüsteemi on peetud ka edukate inimeste karistamissüsteemiks. See võib mõjutada inimesi oma tulusid varjama või väiksematest palgatõusudest loobuma (näiteks 9 500 kroonilt 10 500 kroonini). Regresseeruv maksusüsteem. Maksu määr väheneb koos maksustatava summa suurenemisega. Milline maksusüsteem on parim, pole teada. Maksud ja maksusüsteemid on lõpmatute vaidluste allikaks. 3.4.4Kohalikud maksud Lisaks riiklikele maksudele võib omavalitsus (linn või vald) kehtestada kohalikke makse: 1. isikumaks; 2. kohalik tulumaks (maksimaalselt 2 %); 3. müügimaks (1% läbimüügist); 4. paadimaks; 5. reklaami- ja kuulutusemaks; 6. teede ja tänavate sulgemismaks; 7. loomamaks; 8. lõbustusmaks; 9. liiklussõiduki maks (kehtis Tallinnas, tasuti kord aastas mootori võimsuse pealt 5kr/kw). Põhilise sissetuleku saavad omavalitsused riiklikust üksikisiku tulumaksust. Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 8/8