際際滷

際際滷Share a Scribd company logo

Majandus ja poliitika

Kaivo Kohala
Kaivo Kohala
1 of 41
Downloaded 22 times
Majandus ja poliitika Kaivo Kohala
Riigi majandusressursid Tootmistegurid Majanduslike ressursside kogumit, mis on 端hiskonnal k辰sutada k探ikide majanduslike soovide rahuldamiseks, nimetatakse tootmisteguriteks. ldiselt jagunevad tootmistegurid kolmeks: Looduslikud ressursid, nagu maa, mets, maavarad, aga ka kliima. K探ik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused, moodustavad ressursi, mida t辰histatakse m探istega t旦旦j探ud. (T辰nap辰eval, tehnoloogia arenedes on hakkatud t旦旦j探u asemel r辰辰kima inimkapitalistist. See t辰hendab et t辰htis pole enam t旦旦j探u hulk vaid kvaliteet.) M探istega kapital m探eldakse, masinaid, seadmeid, tehaseid, jms. Tuuakse v辰lja neljas ehk ettev探tlikus: inimeste valmisolek riskimiseks.
Alternatiivkulu ja ressursside efektiivne kasutamine Ressursside nappuse tigimustes tuleb pidevalt langetada otsuseid, kuidas ja mida toota v探i tarbida. Valides 端he toote tootmise v探i tarbimise, tuleb loobuda teisest. Majanduss端steemi eesm辰rgiks 端hiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. hiskonna heaolu maksimeerimiseks tuleb ressursid suunata sinna, kus on alternatiivkulu v辰ikseim. Resursside kasutamise efektiivsus hinnatakse toodeid v探i teenuseid ressursikulu p探hjal.
Ressursside oprimaalne paigutamine olukord, kus ressursse ei ole v探imalik 端mber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota. Vabaturumajanduse tingimustes, otsustab just turg valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. Iga tarbija p端端dleb maksimaalse kasulikkuse poole, ostes tooteid ja teenuseid, mille hind on talle vastuv探etav ja mis rahuldab tema vajadusi k探ige paremini. Tootja omakorda otsustab tootmiskulude p探hjal, millist toodet tarbijale pakkuda, nii et too saaks toote tarbimisest maksimaalset kasu.
Majanduse koguprodukt ja majandusareng Kuidas m探探ta riigis loodud v辰辰rtust Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. L探pptarbimise all m探istetakse neid kaupu ja teenuseid, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam 端hegi toote v探i teenuse tootmiseks. Vahetarbimisena m探istetakse neid kaupu ja teenuseid, mida kasutatakse teiste toodete v探i teenuste tootmisel. Lisandv辰辰rtus on iga tootmiseetapil lisanduv kulu, mis lisandub kauba v辰辰rtusele.
SKP riigi rikkuse m探探dupuuna Reaalse SKP kasvu kaasutatakse ka majanduskasvu hinnanguga, kuna see peegeldab pakutud kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuste kasvu. SKP per capita ehk SKP n辰itaja inimese kohta.
Millest SKP koosneb SKP umbes 20 Eratarbimine 56% Investeeringud 28% 56 28 Valitsuse l探pptarbimine 20%
Eratarbimine- Igap辰evased vajadused Investeeringud- Kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele ja muule sarnasele. Valitsuse l探pptarbimine- Kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus, ministreeriumide halduskulud. Puhaseksport- Et saada tuleb lahutada expordist import.
Inflatsioon ja kuidas seda m探探ta Inflatsiooni nimetatakse riigi keskmise hinnataseme j辰tkuv kasv pikal perioodil. Deflatsioon on riigi keskmise hinnataseme j辰tkuv langus. Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne aeg on hinnataseme stabiilsus. Inflatsiooni m探探t端hikuks on inflatsioonim辰辰r. Inflatsioonim辰辰raks nimetatakse keskmise hinnataseme protsenduaalset muutust baasiperioodiga v探rreldes. Hinnataseme muutumist m探探detakse hinnaindeksite abil. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teesuste hindade muutusi.
T旦旦stustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud t旦旦stustoodete hindade muutust, hinnad ilma k辰ibemaksu ja aktsiisita. Ekspordihinnaindeks (EXHI) on indeks, mis iseloomustab Eestist v辰lja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut. Impordihinnaindeks (IHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindad辿 arengut.
Inflatsiooni m探ju tarbijale M探ne majapidamise heaolu v探ib inflatsiooni m探jul suureneda, samal ajal kui teise oma v辰heneb. Inflatsiooni peamiseks negatiivseks m探juks on raha v辰辰rtuse ehk ostuj探u langus. Tavaliselt kasvab koos inflatsiooniga ka palgad.
Hinnat探usu p探hjused Inflatsiooni v探ib tekitada, olukord kus n探udlus kasvab kiiremini kui tootmine. Selle tulemusena on inimesetel k端llalt raha, et tarbida, kuid pole piisavalt selliseid kaupu, mida soovitakse tarbida. Seet探ttu hakkavad kaupade hinnad t探usma, mis p探hjustab inflatsiooni. (tuleneb kergek辰elistest pangalaenudest) Ka tootmiskulude kasv p探hjustab inflatsiooni, nafta hinna t探us maailmaturul t探stab bensiini hinda globaalselt, mis t探stab transpordi kulusid ning seet探ttu tekib inflatsioon.
Majandusarengu planeerimine - makromajanduses Majanduspoliitika 端ldised eesm辰rgid Majanduspoliitikal on traditsioniliselt 4 peamist eesm辰rki: K探rge t旦旦h探ive e v探itlus t旦旦puudusega. Hindade stabiilsus e v探itlus inflatsiooniga. K探rge ja p端siv majanduskasv. iglane sissetulekute jaotus.
Rahapoliitika Raha v辰辰rtuse s辰ilitamine on 端ks valitsuse 端lesannetest. Rahapoliitika 端lesandeks on raha v辰辰rtuse s辰ilitamine. Raha stabiilsuse all k辰sitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni. Keskpank reguleerib k辰ibeloleva raha hulka ja raha hinda ehk intresse. Rahapoliitika teine eesm辰rk on soodustada riigi majanduse kasvu. Esikohal on stabiilsus, teisel kohal majanduse areng.
Eesti rahapoliitika Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee s端steemil, mida iseloomustab kolm tunnust: Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Aastast 1992 oli selleks Eestis Saksa margad kursiga 1 Saksa mark = 8 krooni, hiljem oli selleks euro kursiga 1贈 = 15,6. Aastast 2011 vahetati Kroon Eurode vastu. Kogu Eesti Pnaga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja v辰lisvaluutaga. Valuuta on t辰ielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehinguteks. Valuutakomitee on rahas端steem, kus riigi keskpanga v探imalused teostada rahapoliitikat on v辰ga piiratud.
Fiskaalpoliitika Kui rahanduspoliitika on suunatud ennek探ike hindade stabiilsusele, siis fiskaalpoliitikaga p端端ab riik toetada majanduse arengut ning v辰hendada t旦旦puudust. Fiskaapoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksukoormuse alandamine soodustab tarbimist. Tarbimise kasv elavdab majanduse arengut. Maksude t探stmine piirab tarbimist, seet探ttu pidurdab majanduse arengutempot.
Maksud riigi majanduses Maksude osat辰htsust riigi majanduses n辰itab maksukoormus, mida v辰ljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Mida rohkem on riigi poolt kantud funktsioone, seda k探rgemad on maksud. K辰ibemaks on tarbimiselt v探etud maks seet探ttu m探jutab rohekem vaeseid inimesi kes tarbivad suurema osa oma palgast. Rikkaid aga m探jutavad rohkem kapitaalmaksud, nagu n辰iteks maks kinnisvaralt v探i intressidelt. Aktsiisimaksudega, nagu tubakaaktsiis v探i alkoholiaktsiis, m探jutab kahjulike toodete tarbimist. (V探ib suurendada salakauba tarbimist ja n探udlust)
Riigieelarvelised kulutused Riigi kulutuste suurendamine ergutab tarbimist ja toob seega kaasa tootmismahu suurenemise. Pakkumise kasv omakorda suurendab n探udlust t旦旦j探u j辰rele ja v辰hendab inflatsioonilist survet, kuid v探ib kaasa tuua t旦旦puuduse suurenemise. Eestis on fiskaalpoliitika eesm辰rgiks soodsate tingimuste loomine ettev探tlus- ja investeerimiskiima arenguks.
Majanduspoliitika rakendamine Majandusprotsessid on omavahel tihedalt seotud ja 端he abin探u rakendamine v探ib kahjustada teiste abin探ude rakendamist. Kui kogutoodang langeb ja t旦旦tus kasvab m辰rkimisv辰辰rselt on tegemist majanduslangusega. Sellisel juhul v探ib riik suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut m端端a, palgata uusi t旦旦lisi ja tuua majanduse kriisist v辰lja. Teine v探imalus on suurendada raha pakkumist, mille tulemusena raha hulk majanduses kasvab ja raha hind ehk intressid langevad. Majanduse 端lekuumenemise p探hjuseks on liiane n探udlus, mis toob kaasa k探rge inflatsioonitaseme ja toodangu kiire kasvu. K探rge inflatsioon tekitab inimestes ebakindlus tunde, teenitud raha proovitakse kiiremini kulutada.
T旦旦turg ja h探ivepoliitika T旦旦turgu iseloomustavad p探hin辰itajad T旦旦turuga seotud m探isted puudutavad vaid t旦旦ealist rahvastikku. T旦旦ealine rahvastik (15-74 ea) jagatakse omakorda kaheks: Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk t旦旦j探ud moodustab nemdest inimestest, kes soovivad t旦旦tada ja on v探imelised t旦旦tama. (K探ik t旦旦tajad ja t旦旦tud) Majanduslikult passiivse ehk mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad k探ik need isikud kes ei soovi t旦旦tada v探i ei ole selleks v探imelised. (Haiged, tudengid, koduperenaised, 探ppurid, puudega inimesed)
T旦旦tajateks ehk h探ivatuteks loetakse palgat旦旦lised, ettev探tjad, ja ka vabakutselised, kes saavad oma t旦旦 eest tasu. T旦旦tutena k辰sitletakse k探iki neid inimesi, kes tahavad ja on v探imelised t旦旦tama, kuid ei leia t旦旦d. Heitunud- inimesed kes on pikaajalise t旦旦otsimise tulemusena kaotanud lootuse t旦旦d leida ja on loobunud t旦旦otsimisest. T旦旦tus e. t旦旦puudus on t旦旦tute osat辰htsus t旦旦j探us.
Mis t旦旦puudust p探hjustab T辰ist旦旦h探ive so. olukord, kus k探ik, kes tahavad t旦旦tada, seda ka saavad on majanduspoliitika peamine eesm辰rk. T旦旦puudus on seotud inimese oskuse ja haridusega. Struktuurne t旦旦puudus - olukord kus t旦旦d otsivate inimeste oskused ei vasta t旦旦andja n探udmistele ja vajadustele.
T旦旦puuduse m探ju riigile ja leibkonnale T旦旦puudus tekitab majanduslikku kahju. T旦旦tute poolt tootmata j辰辰nud toodang ehk t旦旦puuduse majanduslik kahju on ilmseim kahju, mis t旦旦puudusest tuleneb. Rakendamata ressursid on selge raiskamine. T旦旦puudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Pikaajaline t旦旦puudus muudab inimese t旦旦harjumusi, mist探ttu ta v探ib kaotada senised oskused ja teadmised tal on raskem t旦旦d uuesti leida lisaks sellele laastab t旦旦puudus ps端端hikat, purunevad perekonnad, suureneb kodutute hulk, tekib soodne pinnas kuritegevuse arenguks. Kasvavad riigi kulutused (abiraha maksmine, k辰ibemaksu ja aktsiisi saama j辰辰mine).
Mis on h探ivepoliitika? H探ivepoliitika on valitsuse p端端e v辰hendada t旦旦puudust ja suurendada t旦旦h探ivet. Passiivse t旦旦turupoliitika korral riik tegeleb t旦旦puuduse tagaj辰rgede leevendamisega. (T旦旦tu abiraha) T旦旦tu abiraha on rahaline toetus, mis peaks t旦旦tule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Aktiivne t旦旦poliitika korral p端端ab riik t旦旦puudust ennetada, luues uusi t旦旦kohti ning pakkudes 端mber探pet.
Euroopa Liidu h探ivepoliitika EL h探ivepoliitikal on neli sammast: 1. Uus ettev探tluskultuur, mille eesm辰rgiks on soodustada ettev探tlikust ning toetada inimeste p端端dlusi oma ettev探tte rajamisel. 2. T旦旦lerakendamise uus kultuur keskendub kahele ulatuslikule probleemile ELi t旦旦turul. Need on pikajaline struktuur ja t旦旦puudus. 3. Uute tingimustega kohanemise uus kultuur mille eesm辰rgiks on t旦旦andjate ja -v探tjate kohanemine kiire tehnoloogilise arengu ning muutuva turusituatsiooniga. 4. V探rdsete v探imaluste loomise uus kultuur mille eesm辰rgiks on v辰hendada soolist diskrimineerimist t旦旦turul.
Sotsiaalpoliitika Sotsiaal- ja hariduspoliitika on t辰nap辰eva heaoluriigi t辰htsamad valdkonnad. Rohekm kulutavad sotsiaalpoliitikale sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid, v辰hem liberaalse mudeliga riigid. Sotsiaalpoliitika eesm辰rgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus.
Sotsiaalkindlustuse printsiibid ja rakendusalad Sotsiaalkindlustust kasutatakse nendes valdkondades, kus tarbijaid on v辰ga plaju, mist探ttu ainu端ksi riigieelarve tuludest (maksudest) ei piisa. Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase h端vitise saaja (tarbija) kaasamises rahaliste ressursside kogumisse. Sotsiaalkindlustuse sissemaksed ja v辰ljamaksed on seotud: mida rohekm on tehtud sissemakseid, seda suurem on h端vitis. Tervisekindlustuses on solidaarsusp探him探te k探ik maksavad kindla % palgast kuid teenuseid pakutakse v探rdselt.
Pensionis端steemi 端lesehitamisel kombineeritakse finantsskeeme, eesm辰rk hajutada riske ja tulla paremini toime rahvastikuvananemisega T辰iendavalt on kogumispensioni s端steem, t旦旦taja maksab sihtotstarbelist maksu, mis kogutakse pensionifondi ja makstakse v辰lja alles siis, kui see isik j探uab pensioniikka. Endiselt kehtib solidaarne riiklik pension mille min on 40% meeslihtt旦旦lise palgast. Enamikus Euroopa maades (va. Saksamaal) kehtib ka rahvapensioni printsiip. Igal vanuril on 探igus riiklikule pensionile olenemata t旦旦staa転ist ja eelnenud palgast.
Sotsiaaltoetused ja -hoolekanne H端vitiste maksmise kriteeriume on kahte liiki: Abi saavad need kes kuuluvad mingisse riskigruppi: puudega inimesed, orvud. Teisel juhul n探utakse, et taotleja t探estaks oma abivajadust ehk kehva majanduslikku seisu, mis ei v探imalda tal toime tulla. Pakutakse hoolekandeteenuseid: hooldekodud, lastekodud, 旦旦majad, p辰evakeskused, koduvisiidid puuetega inimestele, SOS- lastek端lad.
Hariduspoliitika nnestunud hariduspoliitka v辰hendab oluliselt riigi sotsiaalkulutuste koormat. Sotsiaal- ja hariduspoliitikat l辰hendab teineteisele ka sotsiaalse v探rdsuse ja sidususe temaatika.
Juurdep辰辰s haridusele UNESCO haridustasemed: I. P探hiharidus II. G端mnaasiumi- ja kutseharidus III. likooliharidus Kohustuslik haridus peab olema 探ppuritele tagatud tasuta, mist探ttu 探ppemaks ei piira juurdep辰辰su I ega II taseme haridusele. T辰nap辰eva hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine haridusasutusse, vaid ka seal edasiliikumine ning selle edukas l探ppetamine.
Hariduspoliitika p探hiprobleemid ks haridusega seotud p探hiprobleemidest on hariduse kvaliteet. Teine haridusega seotud p探hiprobleem on kartus kaotada konurentsiv探ime teadmusmajanduse ajastul. Siin r探hutakse suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel 探pijate osakaalu. Kolmandaks on elukestva 探ppe juurutamine, ehk t辰helepanu t探estetakse ka t辰iskasvanudharidusele. Oluliseks teguriks, mis haridusreforme on ajendanud, on ka koolide juhtimise probleemid. Napib efektiivsust, paindlikust ja osapoolte kaasatust.
閣辰鉛庄壊馨温逮温稼糸顎壊沿看鉛庄庄岳庄一温 V辰liskaubandustegevus vormid V辰lismajandustegevuse k探ige traditsioonilisem vorm on v辰liskaubandus. V辰liskaubandus jaguneb kaupade ja teenuste ekspordiks ning impordiks. Ekspordiks nimetatakse kodumaise kauba m端端mist v辰lismaale. Impordiks nimetatakse v辰lismaiste kaupade kodumaal m端端mist. V辰liskaubanduse tulemusena on riigil v探imalik spetsialiseeruda sellisele tootmisele, mis kasutab k探ige paremini 辰ra riigi k辰sutuses olevad ressursid. Riigi peamisteks kaubanduspartneriteks on tema l辰hinaabrid.
V辰liskaubandustegevuse piirangud M探ned riigid rakendavad v辰liskaubanduspiirangud, neist tuntumad on maksud ja kvoodid. Tollimaks on maks imporditavalt v探i eksporditavalt kaubalt, vastavalt siis kas ekspordi- v探i imporditoll. Kvoot on v辰liskaubanduse mahuline piirang. Impordikvoodi korral s辰ttestatakse maksimaalne sisseveo koguse piir ja ekspordikvoodi puhul piiradakse kaupade v辰ljavedu. Riigid kehtestavad tootmisstandardeid, tehnilisi n探udeid v探i tervishoiustandardeid, et piirata v辰liskaubandust. Eesti on maailmas tuntud oma v辰ga liberaalse ehk avatud v辰liskaubandusega.
Miks piiratakse v辰liskaubandust? Tollimaks on riigi peamisi tuluallikaid paljudes arengumaades, sest seda on lihtne koguda. T辰rkava t旦旦stusharu argumenti kasutatakse selleks, et kaitsata kodumaised vastrajatud arenevaid t旦旦stusharusid v辰lismaise konkurentsi eest. Tollimaksu kaitsetollina rakendatakse vastumeetmena teise riigi poolt rakendatud tollile. Paraku kahjustatakse seel辰bi j辰llegi kodumaise tarbija heaolu, kuna piiratakse v辰liskaubandust ja importtooted kallinevad koduturul.
Maailma Kaubandusorganisatsioon V辰liskaubanduse liberaliseerimisel maailmas on oluline roll Maailma Kaubandusorganisatsioonil ((WTO) World Trade Organisation). WTOl on 140 liiget, sealhulgas ka Eesti. WTO eesm辰rgiks on saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, kus k探iki partnereid koheldakse v探rdselt. WTO tegevuse tulemusena on alandatud tollimakse ning praktiliselt on kaotatud t旦旦stustoodete eksporditoetused.
Rahvusvahelised finantsturud Kapitalivood 端letavad kaubandusvood mitmekordselt. Kapitali ost toimub b旦rsidel, mille eesm辰rk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelised turud jagunevad rahaturgudeks ja v辰辰rtpaberiturgudeks. V辰辰rtpaberid moodustavad v探lakirjad ja aktsiad. V探lakirja abil laenab ettev探te raha ja v探tab kohustuse see intressidega tagasi maksta. Aktsia ostmisel omandatakse osa ettev探ttest ja 探igus kaasa r辰辰kida ettev探tte tegevuse kujundamisel. (H辰辰le tugevus oleneb aktsiate omamise kogusest)
V辰ga t辰htis roll on Rahvusvahelisel Valuutafondil IMF (International Monetary Fund) IMF-i peamine eesm辰rk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoost旦旦d ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset maailmamajanduskeskkonda. IMF pakkub ka finantsabi majandusreformide l辰biviimiseks.
Euroopa Liidu 端htne majandusruum ELi majanduspoliitika alustalaks ja p探hieesm辰rgiks on 端htsetel reeglitel toimiva ELi siseturu loomine. Esimesed sammud selle suunas tehti aastal 1985 kui loodi EM ehk Euroop Majandus端hendus. Tolliliit saavutati aastaks 1960. 1980.a alustas Euroopa Komisjon meetmete v辰ljat旦旦tamist, mille alusel oleks v探imalik tagada 端histuru loomise l探ppuleviimine. Aastal 1985 Avaldas komisjon Valge Raamatu siseturu loomise kohta ja p探hjaliku tegevusprogrammi selleni j探udmiseks.
Neli vabadust 端htse turu keskmes ELi siseturu peamisteks komponentideks on saanud 端htne kaubanduspoliitika ja nn neli vabadust. Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine t辰hendab kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumise tagamist ELi liikmesriikide piires. Vaid nende nelja kriteeriumi t辰itmisel on v探imalik saavutada ressursside efektiivne paigutamine.
hine raha ning Euroopa majandus- ja rahaliit Tootmisressursside vaba liikumise tagamiseks on Euroopa Liit v探tnud kasutusele 端hise raha - Euro. Esimesed sammud 端hise raha kasutusele v探tmiseks astuti juba aastal 1988, kui tollane Euroop Komisjoni president Jacques Delors tuli v辰lja sooviga luua Euroopa Majandus- ja Rahaliit. P辰rast pikka ettevalmistusperioodi v探eti 1. Jaanuaril aastal 1999 kasutusele Euro arveldusrahana. Aastal 2002 v探eti Euro kasutusele Paberi ja m端ntide kujul. hine raha s辰辰stab valuutavahetuskuludest ja ettev探tted ei pea riskima valuutariskidega. Rahapoliitika 端le otsustab Euroopa Keskpank (EKP).

More Related Content

Majandus ja poliitika

  • 1. Majandus ja poliitika Kaivo Kohala
  • 2. Riigi majandusressursid Tootmistegurid Majanduslike ressursside kogumit, mis on 端hiskonnal k辰sutada k探ikide majanduslike soovide rahuldamiseks, nimetatakse tootmisteguriteks. ldiselt jagunevad tootmistegurid kolmeks: Looduslikud ressursid, nagu maa, mets, maavarad, aga ka kliima. K探ik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused, moodustavad ressursi, mida t辰histatakse m探istega t旦旦j探ud. (T辰nap辰eval, tehnoloogia arenedes on hakkatud t旦旦j探u asemel r辰辰kima inimkapitalistist. See t辰hendab et t辰htis pole enam t旦旦j探u hulk vaid kvaliteet.) M探istega kapital m探eldakse, masinaid, seadmeid, tehaseid, jms. Tuuakse v辰lja neljas ehk ettev探tlikus: inimeste valmisolek riskimiseks.
  • 3. Alternatiivkulu ja ressursside efektiivne kasutamine Ressursside nappuse tigimustes tuleb pidevalt langetada otsuseid, kuidas ja mida toota v探i tarbida. Valides 端he toote tootmise v探i tarbimise, tuleb loobuda teisest. Majanduss端steemi eesm辰rgiks 端hiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. hiskonna heaolu maksimeerimiseks tuleb ressursid suunata sinna, kus on alternatiivkulu v辰ikseim. Resursside kasutamise efektiivsus hinnatakse toodeid v探i teenuseid ressursikulu p探hjal.
  • 4. Ressursside oprimaalne paigutamine olukord, kus ressursse ei ole v探imalik 端mber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota. Vabaturumajanduse tingimustes, otsustab just turg valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. Iga tarbija p端端dleb maksimaalse kasulikkuse poole, ostes tooteid ja teenuseid, mille hind on talle vastuv探etav ja mis rahuldab tema vajadusi k探ige paremini. Tootja omakorda otsustab tootmiskulude p探hjal, millist toodet tarbijale pakkuda, nii et too saaks toote tarbimisest maksimaalset kasu.
  • 5. Majanduse koguprodukt ja majandusareng Kuidas m探探ta riigis loodud v辰辰rtust Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. L探pptarbimise all m探istetakse neid kaupu ja teenuseid, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam 端hegi toote v探i teenuse tootmiseks. Vahetarbimisena m探istetakse neid kaupu ja teenuseid, mida kasutatakse teiste toodete v探i teenuste tootmisel. Lisandv辰辰rtus on iga tootmiseetapil lisanduv kulu, mis lisandub kauba v辰辰rtusele.
  • 6. SKP riigi rikkuse m探探dupuuna Reaalse SKP kasvu kaasutatakse ka majanduskasvu hinnanguga, kuna see peegeldab pakutud kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuste kasvu. SKP per capita ehk SKP n辰itaja inimese kohta.
  • 7. Millest SKP koosneb SKP umbes 20 Eratarbimine 56% Investeeringud 28% 56 28 Valitsuse l探pptarbimine 20%
  • 8. Eratarbimine- Igap辰evased vajadused Investeeringud- Kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele ja muule sarnasele. Valitsuse l探pptarbimine- Kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus, ministreeriumide halduskulud. Puhaseksport- Et saada tuleb lahutada expordist import.
  • 9. Inflatsioon ja kuidas seda m探探ta Inflatsiooni nimetatakse riigi keskmise hinnataseme j辰tkuv kasv pikal perioodil. Deflatsioon on riigi keskmise hinnataseme j辰tkuv langus. Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne aeg on hinnataseme stabiilsus. Inflatsiooni m探探t端hikuks on inflatsioonim辰辰r. Inflatsioonim辰辰raks nimetatakse keskmise hinnataseme protsenduaalset muutust baasiperioodiga v探rreldes. Hinnataseme muutumist m探探detakse hinnaindeksite abil. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teesuste hindade muutusi.
  • 10. T旦旦stustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud t旦旦stustoodete hindade muutust, hinnad ilma k辰ibemaksu ja aktsiisita. Ekspordihinnaindeks (EXHI) on indeks, mis iseloomustab Eestist v辰lja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut. Impordihinnaindeks (IHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindad辿 arengut.
  • 11. Inflatsiooni m探ju tarbijale M探ne majapidamise heaolu v探ib inflatsiooni m探jul suureneda, samal ajal kui teise oma v辰heneb. Inflatsiooni peamiseks negatiivseks m探juks on raha v辰辰rtuse ehk ostuj探u langus. Tavaliselt kasvab koos inflatsiooniga ka palgad.
  • 12. Hinnat探usu p探hjused Inflatsiooni v探ib tekitada, olukord kus n探udlus kasvab kiiremini kui tootmine. Selle tulemusena on inimesetel k端llalt raha, et tarbida, kuid pole piisavalt selliseid kaupu, mida soovitakse tarbida. Seet探ttu hakkavad kaupade hinnad t探usma, mis p探hjustab inflatsiooni. (tuleneb kergek辰elistest pangalaenudest) Ka tootmiskulude kasv p探hjustab inflatsiooni, nafta hinna t探us maailmaturul t探stab bensiini hinda globaalselt, mis t探stab transpordi kulusid ning seet探ttu tekib inflatsioon.
  • 13. Majandusarengu planeerimine - makromajanduses Majanduspoliitika 端ldised eesm辰rgid Majanduspoliitikal on traditsioniliselt 4 peamist eesm辰rki: K探rge t旦旦h探ive e v探itlus t旦旦puudusega. Hindade stabiilsus e v探itlus inflatsiooniga. K探rge ja p端siv majanduskasv. iglane sissetulekute jaotus.
  • 14. Rahapoliitika Raha v辰辰rtuse s辰ilitamine on 端ks valitsuse 端lesannetest. Rahapoliitika 端lesandeks on raha v辰辰rtuse s辰ilitamine. Raha stabiilsuse all k辰sitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni. Keskpank reguleerib k辰ibeloleva raha hulka ja raha hinda ehk intresse. Rahapoliitika teine eesm辰rk on soodustada riigi majanduse kasvu. Esikohal on stabiilsus, teisel kohal majanduse areng.
  • 15. Eesti rahapoliitika Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee s端steemil, mida iseloomustab kolm tunnust: Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Aastast 1992 oli selleks Eestis Saksa margad kursiga 1 Saksa mark = 8 krooni, hiljem oli selleks euro kursiga 1贈 = 15,6. Aastast 2011 vahetati Kroon Eurode vastu. Kogu Eesti Pnaga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja v辰lisvaluutaga. Valuuta on t辰ielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehinguteks. Valuutakomitee on rahas端steem, kus riigi keskpanga v探imalused teostada rahapoliitikat on v辰ga piiratud.
  • 16. Fiskaalpoliitika Kui rahanduspoliitika on suunatud ennek探ike hindade stabiilsusele, siis fiskaalpoliitikaga p端端ab riik toetada majanduse arengut ning v辰hendada t旦旦puudust. Fiskaapoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksukoormuse alandamine soodustab tarbimist. Tarbimise kasv elavdab majanduse arengut. Maksude t探stmine piirab tarbimist, seet探ttu pidurdab majanduse arengutempot.
  • 17. Maksud riigi majanduses Maksude osat辰htsust riigi majanduses n辰itab maksukoormus, mida v辰ljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Mida rohkem on riigi poolt kantud funktsioone, seda k探rgemad on maksud. K辰ibemaks on tarbimiselt v探etud maks seet探ttu m探jutab rohekem vaeseid inimesi kes tarbivad suurema osa oma palgast. Rikkaid aga m探jutavad rohkem kapitaalmaksud, nagu n辰iteks maks kinnisvaralt v探i intressidelt. Aktsiisimaksudega, nagu tubakaaktsiis v探i alkoholiaktsiis, m探jutab kahjulike toodete tarbimist. (V探ib suurendada salakauba tarbimist ja n探udlust)
  • 18. Riigieelarvelised kulutused Riigi kulutuste suurendamine ergutab tarbimist ja toob seega kaasa tootmismahu suurenemise. Pakkumise kasv omakorda suurendab n探udlust t旦旦j探u j辰rele ja v辰hendab inflatsioonilist survet, kuid v探ib kaasa tuua t旦旦puuduse suurenemise. Eestis on fiskaalpoliitika eesm辰rgiks soodsate tingimuste loomine ettev探tlus- ja investeerimiskiima arenguks.
  • 19. Majanduspoliitika rakendamine Majandusprotsessid on omavahel tihedalt seotud ja 端he abin探u rakendamine v探ib kahjustada teiste abin探ude rakendamist. Kui kogutoodang langeb ja t旦旦tus kasvab m辰rkimisv辰辰rselt on tegemist majanduslangusega. Sellisel juhul v探ib riik suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut m端端a, palgata uusi t旦旦lisi ja tuua majanduse kriisist v辰lja. Teine v探imalus on suurendada raha pakkumist, mille tulemusena raha hulk majanduses kasvab ja raha hind ehk intressid langevad. Majanduse 端lekuumenemise p探hjuseks on liiane n探udlus, mis toob kaasa k探rge inflatsioonitaseme ja toodangu kiire kasvu. K探rge inflatsioon tekitab inimestes ebakindlus tunde, teenitud raha proovitakse kiiremini kulutada.
  • 20. T旦旦turg ja h探ivepoliitika T旦旦turgu iseloomustavad p探hin辰itajad T旦旦turuga seotud m探isted puudutavad vaid t旦旦ealist rahvastikku. T旦旦ealine rahvastik (15-74 ea) jagatakse omakorda kaheks: Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk t旦旦j探ud moodustab nemdest inimestest, kes soovivad t旦旦tada ja on v探imelised t旦旦tama. (K探ik t旦旦tajad ja t旦旦tud) Majanduslikult passiivse ehk mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad k探ik need isikud kes ei soovi t旦旦tada v探i ei ole selleks v探imelised. (Haiged, tudengid, koduperenaised, 探ppurid, puudega inimesed)
  • 21. T旦旦tajateks ehk h探ivatuteks loetakse palgat旦旦lised, ettev探tjad, ja ka vabakutselised, kes saavad oma t旦旦 eest tasu. T旦旦tutena k辰sitletakse k探iki neid inimesi, kes tahavad ja on v探imelised t旦旦tama, kuid ei leia t旦旦d. Heitunud- inimesed kes on pikaajalise t旦旦otsimise tulemusena kaotanud lootuse t旦旦d leida ja on loobunud t旦旦otsimisest. T旦旦tus e. t旦旦puudus on t旦旦tute osat辰htsus t旦旦j探us.
  • 22. Mis t旦旦puudust p探hjustab T辰ist旦旦h探ive so. olukord, kus k探ik, kes tahavad t旦旦tada, seda ka saavad on majanduspoliitika peamine eesm辰rk. T旦旦puudus on seotud inimese oskuse ja haridusega. Struktuurne t旦旦puudus - olukord kus t旦旦d otsivate inimeste oskused ei vasta t旦旦andja n探udmistele ja vajadustele.
  • 23. T旦旦puuduse m探ju riigile ja leibkonnale T旦旦puudus tekitab majanduslikku kahju. T旦旦tute poolt tootmata j辰辰nud toodang ehk t旦旦puuduse majanduslik kahju on ilmseim kahju, mis t旦旦puudusest tuleneb. Rakendamata ressursid on selge raiskamine. T旦旦puudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Pikaajaline t旦旦puudus muudab inimese t旦旦harjumusi, mist探ttu ta v探ib kaotada senised oskused ja teadmised tal on raskem t旦旦d uuesti leida lisaks sellele laastab t旦旦puudus ps端端hikat, purunevad perekonnad, suureneb kodutute hulk, tekib soodne pinnas kuritegevuse arenguks. Kasvavad riigi kulutused (abiraha maksmine, k辰ibemaksu ja aktsiisi saama j辰辰mine).
  • 24. Mis on h探ivepoliitika? H探ivepoliitika on valitsuse p端端e v辰hendada t旦旦puudust ja suurendada t旦旦h探ivet. Passiivse t旦旦turupoliitika korral riik tegeleb t旦旦puuduse tagaj辰rgede leevendamisega. (T旦旦tu abiraha) T旦旦tu abiraha on rahaline toetus, mis peaks t旦旦tule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Aktiivne t旦旦poliitika korral p端端ab riik t旦旦puudust ennetada, luues uusi t旦旦kohti ning pakkudes 端mber探pet.
  • 25. Euroopa Liidu h探ivepoliitika EL h探ivepoliitikal on neli sammast: 1. Uus ettev探tluskultuur, mille eesm辰rgiks on soodustada ettev探tlikust ning toetada inimeste p端端dlusi oma ettev探tte rajamisel. 2. T旦旦lerakendamise uus kultuur keskendub kahele ulatuslikule probleemile ELi t旦旦turul. Need on pikajaline struktuur ja t旦旦puudus. 3. Uute tingimustega kohanemise uus kultuur mille eesm辰rgiks on t旦旦andjate ja -v探tjate kohanemine kiire tehnoloogilise arengu ning muutuva turusituatsiooniga. 4. V探rdsete v探imaluste loomise uus kultuur mille eesm辰rgiks on v辰hendada soolist diskrimineerimist t旦旦turul.
  • 26. Sotsiaalpoliitika Sotsiaal- ja hariduspoliitika on t辰nap辰eva heaoluriigi t辰htsamad valdkonnad. Rohekm kulutavad sotsiaalpoliitikale sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid, v辰hem liberaalse mudeliga riigid. Sotsiaalpoliitika eesm辰rgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus.
  • 27. Sotsiaalkindlustuse printsiibid ja rakendusalad Sotsiaalkindlustust kasutatakse nendes valdkondades, kus tarbijaid on v辰ga plaju, mist探ttu ainu端ksi riigieelarve tuludest (maksudest) ei piisa. Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase h端vitise saaja (tarbija) kaasamises rahaliste ressursside kogumisse. Sotsiaalkindlustuse sissemaksed ja v辰ljamaksed on seotud: mida rohekm on tehtud sissemakseid, seda suurem on h端vitis. Tervisekindlustuses on solidaarsusp探him探te k探ik maksavad kindla % palgast kuid teenuseid pakutakse v探rdselt.
  • 28. Pensionis端steemi 端lesehitamisel kombineeritakse finantsskeeme, eesm辰rk hajutada riske ja tulla paremini toime rahvastikuvananemisega T辰iendavalt on kogumispensioni s端steem, t旦旦taja maksab sihtotstarbelist maksu, mis kogutakse pensionifondi ja makstakse v辰lja alles siis, kui see isik j探uab pensioniikka. Endiselt kehtib solidaarne riiklik pension mille min on 40% meeslihtt旦旦lise palgast. Enamikus Euroopa maades (va. Saksamaal) kehtib ka rahvapensioni printsiip. Igal vanuril on 探igus riiklikule pensionile olenemata t旦旦staa転ist ja eelnenud palgast.
  • 29. Sotsiaaltoetused ja -hoolekanne H端vitiste maksmise kriteeriume on kahte liiki: Abi saavad need kes kuuluvad mingisse riskigruppi: puudega inimesed, orvud. Teisel juhul n探utakse, et taotleja t探estaks oma abivajadust ehk kehva majanduslikku seisu, mis ei v探imalda tal toime tulla. Pakutakse hoolekandeteenuseid: hooldekodud, lastekodud, 旦旦majad, p辰evakeskused, koduvisiidid puuetega inimestele, SOS- lastek端lad.
  • 30. Hariduspoliitika nnestunud hariduspoliitka v辰hendab oluliselt riigi sotsiaalkulutuste koormat. Sotsiaal- ja hariduspoliitikat l辰hendab teineteisele ka sotsiaalse v探rdsuse ja sidususe temaatika.
  • 31. Juurdep辰辰s haridusele UNESCO haridustasemed: I. P探hiharidus II. G端mnaasiumi- ja kutseharidus III. likooliharidus Kohustuslik haridus peab olema 探ppuritele tagatud tasuta, mist探ttu 探ppemaks ei piira juurdep辰辰su I ega II taseme haridusele. T辰nap辰eva hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine haridusasutusse, vaid ka seal edasiliikumine ning selle edukas l探ppetamine.
  • 32. Hariduspoliitika p探hiprobleemid ks haridusega seotud p探hiprobleemidest on hariduse kvaliteet. Teine haridusega seotud p探hiprobleem on kartus kaotada konurentsiv探ime teadmusmajanduse ajastul. Siin r探hutakse suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel 探pijate osakaalu. Kolmandaks on elukestva 探ppe juurutamine, ehk t辰helepanu t探estetakse ka t辰iskasvanudharidusele. Oluliseks teguriks, mis haridusreforme on ajendanud, on ka koolide juhtimise probleemid. Napib efektiivsust, paindlikust ja osapoolte kaasatust.
  • 33. 閣辰鉛庄壊馨温逮温稼糸顎壊沿看鉛庄庄岳庄一温 V辰liskaubandustegevus vormid V辰lismajandustegevuse k探ige traditsioonilisem vorm on v辰liskaubandus. V辰liskaubandus jaguneb kaupade ja teenuste ekspordiks ning impordiks. Ekspordiks nimetatakse kodumaise kauba m端端mist v辰lismaale. Impordiks nimetatakse v辰lismaiste kaupade kodumaal m端端mist. V辰liskaubanduse tulemusena on riigil v探imalik spetsialiseeruda sellisele tootmisele, mis kasutab k探ige paremini 辰ra riigi k辰sutuses olevad ressursid. Riigi peamisteks kaubanduspartneriteks on tema l辰hinaabrid.
  • 34. V辰liskaubandustegevuse piirangud M探ned riigid rakendavad v辰liskaubanduspiirangud, neist tuntumad on maksud ja kvoodid. Tollimaks on maks imporditavalt v探i eksporditavalt kaubalt, vastavalt siis kas ekspordi- v探i imporditoll. Kvoot on v辰liskaubanduse mahuline piirang. Impordikvoodi korral s辰ttestatakse maksimaalne sisseveo koguse piir ja ekspordikvoodi puhul piiradakse kaupade v辰ljavedu. Riigid kehtestavad tootmisstandardeid, tehnilisi n探udeid v探i tervishoiustandardeid, et piirata v辰liskaubandust. Eesti on maailmas tuntud oma v辰ga liberaalse ehk avatud v辰liskaubandusega.
  • 35. Miks piiratakse v辰liskaubandust? Tollimaks on riigi peamisi tuluallikaid paljudes arengumaades, sest seda on lihtne koguda. T辰rkava t旦旦stusharu argumenti kasutatakse selleks, et kaitsata kodumaised vastrajatud arenevaid t旦旦stusharusid v辰lismaise konkurentsi eest. Tollimaksu kaitsetollina rakendatakse vastumeetmena teise riigi poolt rakendatud tollile. Paraku kahjustatakse seel辰bi j辰llegi kodumaise tarbija heaolu, kuna piiratakse v辰liskaubandust ja importtooted kallinevad koduturul.
  • 36. Maailma Kaubandusorganisatsioon V辰liskaubanduse liberaliseerimisel maailmas on oluline roll Maailma Kaubandusorganisatsioonil ((WTO) World Trade Organisation). WTOl on 140 liiget, sealhulgas ka Eesti. WTO eesm辰rgiks on saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, kus k探iki partnereid koheldakse v探rdselt. WTO tegevuse tulemusena on alandatud tollimakse ning praktiliselt on kaotatud t旦旦stustoodete eksporditoetused.
  • 37. Rahvusvahelised finantsturud Kapitalivood 端letavad kaubandusvood mitmekordselt. Kapitali ost toimub b旦rsidel, mille eesm辰rk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelised turud jagunevad rahaturgudeks ja v辰辰rtpaberiturgudeks. V辰辰rtpaberid moodustavad v探lakirjad ja aktsiad. V探lakirja abil laenab ettev探te raha ja v探tab kohustuse see intressidega tagasi maksta. Aktsia ostmisel omandatakse osa ettev探ttest ja 探igus kaasa r辰辰kida ettev探tte tegevuse kujundamisel. (H辰辰le tugevus oleneb aktsiate omamise kogusest)
  • 38. V辰ga t辰htis roll on Rahvusvahelisel Valuutafondil IMF (International Monetary Fund) IMF-i peamine eesm辰rk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoost旦旦d ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset maailmamajanduskeskkonda. IMF pakkub ka finantsabi majandusreformide l辰biviimiseks.
  • 39. Euroopa Liidu 端htne majandusruum ELi majanduspoliitika alustalaks ja p探hieesm辰rgiks on 端htsetel reeglitel toimiva ELi siseturu loomine. Esimesed sammud selle suunas tehti aastal 1985 kui loodi EM ehk Euroop Majandus端hendus. Tolliliit saavutati aastaks 1960. 1980.a alustas Euroopa Komisjon meetmete v辰ljat旦旦tamist, mille alusel oleks v探imalik tagada 端histuru loomise l探ppuleviimine. Aastal 1985 Avaldas komisjon Valge Raamatu siseturu loomise kohta ja p探hjaliku tegevusprogrammi selleni j探udmiseks.
  • 40. Neli vabadust 端htse turu keskmes ELi siseturu peamisteks komponentideks on saanud 端htne kaubanduspoliitika ja nn neli vabadust. Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine t辰hendab kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumise tagamist ELi liikmesriikide piires. Vaid nende nelja kriteeriumi t辰itmisel on v探imalik saavutada ressursside efektiivne paigutamine.
  • 41. hine raha ning Euroopa majandus- ja rahaliit Tootmisressursside vaba liikumise tagamiseks on Euroopa Liit v探tnud kasutusele 端hise raha - Euro. Esimesed sammud 端hise raha kasutusele v探tmiseks astuti juba aastal 1988, kui tollane Euroop Komisjoni president Jacques Delors tuli v辰lja sooviga luua Euroopa Majandus- ja Rahaliit. P辰rast pikka ettevalmistusperioodi v探eti 1. Jaanuaril aastal 1999 kasutusele Euro arveldusrahana. Aastal 2002 v探eti Euro kasutusele Paberi ja m端ntide kujul. hine raha s辰辰stab valuutavahetuskuludest ja ettev探tted ei pea riskima valuutariskidega. Rahapoliitika 端le otsustab Euroopa Keskpank (EKP).