More Related Content
What's hot (20)
Viewers also liked (11)
Similar to 8.2 barokkmaal (20)
More from Kaja Ilves (19)
8.2 barokkmaal
- 1. BAROKK KUNSTIAJALUGU 2. KURSUS GMNAASIUMILE Koostas Kaja Russ Haapsalu Itaalia ja Flandria, skulptuur ja maal
- 2. Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates r端端des v探i hoopis ilma r探ivasteta. Voogavad draperiid, 端lekuhjatus, ebatavalised 転estid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebam辰辰raselt laialivalguvaks. Vaatamata j探ule ja kirglikkusele on skulptuuride v辰listes joontes siiski palju pehmet, sujuvat, 端marat. Sageli kuulus skulptuur lahutamatult kokku arhitektuuriga. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat 端lesannet nagu n辰iteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid m探eldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju p端stitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate m辰lestusm辰rke v辰ljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke.
- 3. Julius Caesari monument Olomouci linnas T邸ehhimaal
- 4. Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor oli ka arhitektina tuntud itaallane Lorenzo Bernini (1598-1680). Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline r旦旦vimisstseen Apolloni ja n端mf Daphnega, samuti ka altarikuju P端ha Theresa ekstaas 端hes Rooma kirikus. Oma maaliliste, marmorist v辰ljaraiutud pilvedega ning nagu tuule k辰es voogavates r探ivastes tegelastega v辰ljendab see tundeid r探hutav teos v辰ga selgelt barokkskulptorite taotlusi. T辰iesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele v辰rvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning m探nikord pandi kujudele isegi p辰ris riided selga.
- 5. Lorenzo Bernini. Apollon ja Daphne. 1622-25
- 6. Lorenzo Bernini. Proserpina r旦旦vimine. 1621-22
- 7. Lorenzo Bernini. Taavet. 1623-24
- 8. Lorenzo Bernini. Costanza Buonarelli portree. 1635.
- 9. Lorenzo Bernini. P端ha Teresa ekstaas. 1647-52.
- 10. Itaalia maalikunst Barokkmaalijad eelistasid sooje k端pseid toone ning maalisid sujuvate v辰rvi端leminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende t旦旦des on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt t辰helepanu p旦旦rasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele. T端端pilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, r探hutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, 辰gedaid liigutusi - nagu momentv探ttel on j辰辰dvustatud j探ulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu.
- 11. Tunnete ja kirgede r探hutamiselt polnud kauge maa nende 端lepaisutamiseni. Ilmekust ja m探ju pidid lisama nii p端hakute teatraalsed 転estid ja n探retavad taevasse t探stetud pilgud kui ka m端端dikangelaste v辰givaldselt v辰辰nlevad kehad, aina igasugustes v探itlus- ja r旦旦vimisstseenides. Barokkmaal tekkis Itaalias. 17. sajandi jooksul kaeti sealsete losside ja kirikute seinad tohutu hulga baroksete maalingutega. Seejuures said eeskujuandvaks Bolognas t旦旦tanud Carracci perekonda kuulunud meistrite usuteemalised v探i antiikainelised seinamaalid.
- 12. Andrea del Pozzo (1642-1709) P端ha Ignatiuse apoteoos. 1688-90.
- 13. Annibale Carracci (1560-1609) Laemaalid Palazzo Farneses, Roomas. 1597-1600
- 14. Annibale Carracci (1560-1609) Madonna ilmutus P端hale Luukale ja P端hale Katariinale. 1592.
- 15. Omap辰rase laadi arendas v辰lja Michelangelo Caravaggio (15731610). See rahvalik maalija p端端dles t探etruuduse poole, olgugi et see t探de v探is ka inetu v探i isegi labane olla. Tema maalide tegevuspaik on v探etud tegelikust elust, s端ndmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida l探hestab poolviltu 端lalt langev ere valgusvihk, nn. keldriluugivalgus. Selle ilmeka ja dramaatiliselt m探juva v探tte omandasid hiljem teisedki maalijad, n辰iteks Rembrandt ja Georges de La Tour. See oli ka aeg kus teiste maade kunstnikele sai lausa p端haks kohuseks k辰ia kindlasti Itaalias 探ppimas ja uurimas antiikaja renessansi kunstisaavutusi.
- 16. Caravaggio. Lautom辰ngija. u. 1600.
- 17. Caravaggio.
- 18. Michelangelo Caravaggio , Ennustaja u 1596.
- 19. Caravaggio. Peetruse ristil旦旦mine u 1600.
- 20. Caravaggio. Iisaku ohverdamine. 1601-02 .
- 21. Barokkmaalijad eelistasid sooje k端pseid toone ning maalisid sujuvate v辰rvi端leminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende t旦旦des on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt t辰helepanu p旦旦rasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele T端端pilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, r探hutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, 辰gedaid liigutusi - nagu momentv探ttel on j辰辰dvustatud j探ulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede r探hutamiselt polnud kauge maa nende 端lepaisutamiseni. Ilmekust ja m探ju pidid lisama nii p端hakute teatraalsed 転estid ja n探retavad taevasse t探stetud pilgud kui ka m端端dikangelaste v辰givaldselt v辰辰nlevad kehad, aina igasugustes v探itlus- ja r旦旦vimisstseenides.
- 22. Omaette n辰htuse 17. sajandi kunstis moodustab flaami , s.t. Flandria maalikunstnike looming . 16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus - Holland sai iseseisvaks, Flandria j辰i aga edasi katoliikliku Hispaania v探imu alla. N端端dsest peale l辰ks eri suundades ka m探lema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks 探ukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Flaami maalikunsti suurim esindaja oli Pieter Pauwel (Peter Paul) Rubens (1577-1640). Edu ja imetlus saatsid Rubensit juba ta loomingutee algusest peale. Ta sai nii ohtralt tellimusi nii kodu- kui v辰lismaalt, et pidi nende t辰itmiseks kasutama hulgaliselt 探pilasi ning abilisi. K端mnete kaupa valmis tal ajaloolise, m端toloogilise v探i muu sisuga t旦id.
- 23. Pieter Pauwel van Rubens. Autoportree Isabella Brandtiga. 1609-10.
- 24. Pieter Pauwel van Rubens. Veenus peegli ees. 1615.
- 25. Pieter Pauwel van Rubens. Leukippose t端tarde r旦旦vimine. 1618.
- 26. Pieter Pauwel van Rubens. Maria de Medici saabumine Marseilles'sse. 1614.
- 27. Ka usuteemalised pildid lahendas Rubens enneolematu j探u ja kirega. Maiseid r探探me ja elu k端llust 端listas Rubens oma suurtes m端toloogilistes maalides. Neis on hoogu, liikumist, pakatavat j探udu ja elulusti, sooje h探探guvaid v辰rve, r探ivaste toredust ja ehete s辰ra, tugevaid t探mmusid mehi ning heledanahalisi ruugete juustega t辰idlasi naisi, pakse lapsukesi, vallatlevaid faune ja n端mfe. Selline, 端livohav laad v探ib praegusaegsetes vaatajates m探nikord isegi v探探rastust tekitada Rubensi portreed erutavad vaatajat t辰nap辰evani. Eriti just pildid kunstniku abikaasast, noorest Helene Fourmentist 探hkuvad erilist inimlikku soojust.
- 28. Pieter Pauwel van Rubens. Bacchus. 1638-40
- 29. Pieter Pauwel van Rubens. Maa ja vee liit. 1618. 油 油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油
- 30. Pieter Pauwel van Rubens. Madonna lillep辰rjas. 1620. Detail.
- 31. Pieter Pauwel van Rubens. Kammerneitsi. u. 1625. Visand.
- 32. Pieter Pauwel van Rubens. Kammerneitsi. u. 1625.
- 33. Pieter Pauwel van Rubens. Kasukake. 1630-ndad. 油 油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油油
- 34. Pieter Pauwel van Rubens. Kolm graatsiat. 1639.
- 35. Pieter Pauwel van Rubens. Ristilt v探tmine. 1612-14. Keskosa.
- 36. Anthonis van Dyck'i (1599-1641), teise kuulsa flaamlase loomingutee sai alguse Rubensi ateljeest. Siiski ei omandanud van Dyck oma 探petaja j探ulisust; pigem oli ta mahe ja peenetundeline. Van Dycki tuntakse peamiselt portretistina, tema l探i uue alaliigi portreemaalis, nn. paraadportree , kus kujutatav inimene p端端takse esitada v探imalikult meeldiva, suursuguse ja v辰辰rikana ning kus t辰htsat osa etendab kaunis, peenelt edasiantud r探ivastus. Oma parimad t旦旦d maalis ta Inglise kuninga Charles I 探ukonnakunstnikuna t旦旦tades.
- 37. Anthonis van Dyck Autoportree. 1621
- 38. Anthonis van Dyck Frans Snydersi portree.
- 39. Anthonis van Dyck Noore kindrali portree. 1622-27
- 40. Anthonis van Dyck Inglise kuningas Charles I jahil
- 41. Anthonis van Dyck ed Philadelphia ja Elisabeth Cary. 1635-38.
- 42. Rubensi ateljees t旦旦tas teisigi nimekaid kunstnikke: n辰iteks suurep辰rane vaikelude - nat端端rmortide - maalija Frans Snyders (1579-1657) ja lillede maalimisele p端hendunud Jan Brueghel (1568-1625), Pieter Brueghel vanema poeg. Nende 探ukonnakunstnike k探rval leidus flaamlaste seas ka rahvalikumaid meistreid , kelle loomingus flaami baroki elujanulisus muutus lausa j辰medakoeliste r探探mude 端listuseks. Liialdavas robustses laadis kujutas lihtrahva pidus旦旦ke Jacob Jordaens (1593-1678). Koomilisi, sageli aga rohkem sapiseid pilte talurahva pidudest ja k探rtsikaklustest l探i Adriaen Brouwer (1606-1638).
- 43. Jan Brueghel vanem (1568-1625). Lillebukett. u. 1609-1615
- 44. Jan Brueghel vanem (1568-1625). Lillebukett.
- 45. Frans Snyders (1579-1657). Nat端端rmort luigega. 1614.
- 46. Frans Snyders (1579-1657). Kalalett.
- 47. Jacob Jordaens (1593-1678). Oakuninga pidu
- 48. Jacob Jordaens (1593-1678). 皆温温岳端姻
- 49. Adriaen Brouwer. Kibe ravim. u. 1635.