3. Putukate arv Eestis
Eestis on seni kindlaks tehtud ca 10000
putukaliiki.
Arvatavasti v探iks meil elada 20000-21000 liiki.
4. Millised me putukad oleme?
Meil on:
kuus jalga
kolmeosaline keha
meil on enamasti kaks paari tiibu
hingame hingamistorukeste e. trahheede
kaudu
areneme moondega
6. Suurim parv.
Suurimaid parvi
moodustavad
k探rbetirtsud
(Schistocerca gregaria)
(Orthoptera). ks selline
parv kattis 1954. aasta
varakevadel Keenias 200
km族 suuruse maa-ala.
he ruutkilomeetri
kohta tuli 50 miljonit,
kogu parve suuruseks
hinnati 10 miljardit
tirtsu. Sellisest parvest
j辰i maha ainsagi
rohulibleta must maa.
7. K探ige kiirem lendaja
Seni suurim usaldusv辰辰rne
registreeritud lennukiirus,
m探探detuna vabalennuna
looduses, kuulub
tondihobulaste sugukonna
kiilile Austrophlebia costalis
ning see on 98 km/h.
Parmudel Hybomitra hinei
(Diptera: Tabanidae) on
emast j辰litava isase l端hikese
lennus旦旦stu kiiruseks
m探探detud koguni 145 km/h.
V辰ga suureks putukate
lennukiirus minna ei saa,
sest 探hutakistus v探iks nad
purustada
Hybomitra hinei
12. Coccinella septempunctata
seitset辰pp-lepatriinu
)
V.A. Timokhanov: pictures of beetles
for scientific and popular books
http://www.zin.ru/Animalia/coleoptera/images/
h_200/Coccinella-septempunctata-v.jpg
Lepatriinude kitiinkestaga
kaetud keha on alt lame ning
pealt kumer. Nad on kas
punase-, kollase- v探i
mustakirjud ja kuni 10
millimeetri pikkused.
Lepatriinuliike on 端le 4000.
Eestis elab neist 端le 50 liigi.
15. Kuldp探rnikas Cetonia aurata
P探rniklased on
mitmesuguse
suurusega (2-41
millimeetrit),
Paljudel on pea eesosa
sahataoliselt
laienenud. Jalad on
v探imsad, s辰辰red ja
reied on laienenud
ning ogadega
varustatud. Peale
ronimise on sellistel
jalgadel ka kaevamise
端lesanne. P探rnikad
peavad v辰hemalt
m探nel eluperioodil
mullas endale k辰ike
rajama
17. Maip探rnikas
Maip探rnikas toitub tamme, haava ja teiste puude
noortest lehtedest. Maip探rnikas ei n辰e h辰sti. Kuna ta
on 旦旦loom, orienteerub ta tundlate abil, mis on h辰sti
arenenud ja sarnanevad v辰ikese lehvikutega. Tundlad
on haistmiselundiks
2-2,5 cm
18. Maip探rnikas
Maip探rnika lendlus kestab 20-25 p辰eva,
jaheda kevadega kauemgi. Leidnud sobiva
munemispaiga, kaevub p探rnikas 10-20 sm
s端gavusele pinnasesse ning muneb korraga
20-30 kanepiseemnesuurust muna. Seej辰rel
tuleb ta uuesti maapinnale, toitub ja siirdub
mulda uue kogumiku munemiseks. Kokku on
端hel emasel 60-80 j辰rglast. P辰rast munemist
sureb p探rnikas peagi.
.
19. Maip探rnikas
T探ugud (konud) kooruvad munadest 25-40 p辰eva
p辰rast. Noore t探ugu esimeseks toiduks on
taimej辰辰tmed, hiljem taimede juured. Vastse iga kestab
3-5 aastat. Ta kasvab iga aastaga suuremaks ning
h辰vitab 端ha rohkem juuri. Suvel tegutseb konu mullas
kuni 10 meetri raadiusega maa-alal. Tavaliselt neljandal
suvel nukkub, et 1-2 kuu jooksul muunduda
t辰iskasvanud mardikas. S端gisene mardikas ei v辰lju
mullast enne j辰rgmise aasta maikuud.
Maip探rnikad ei ole igal aastal arvukad, nende massiline
esinemine kordub 4-5 aasta tagant
20. Carabus granulatus
s探merjooksik
V.A. Timokhanov: pictures of
beetles for scientific and popular
books
Jooksiklased
(Carabidae) on
putukate sugukond
mardikaliste seltsist.
Nad on sihvakad
tumedakehalised ja
liiguvad maapinnal
kiiresti. Inglise keeles
ongi nende nimi
ground beetle
'maapinna mardikas'.
Eestis on neid
kirjeldatud umbes
270 liiki.
29. Sihktiivalised
Sihktiivalised on putukate selts, kuhu kuulub 端le
20 000 liigi. Eestist on neid leitud v辰he: 39 liiki.
K探ige rohkem sihktiivalisi esineb troopilistes ja
subtroopilistes maades Selts jagatakse kaheks
alamseltsiks pikatundlalised(Dolichocera s.
Ensifera) ja l端hitundlalised (Brachycera s.
Caelifera). L端hitundlalisi on tunduvalt rohkem kui
pikatundlalisi, arvud on vastavalt rohkem kui 13
000 ja rohkem kui 7 000. Eestis on vastavad arvud
27 ja 12. Eestis on tuntumad sihktiivaliste
sugukonnad: ritsiklased (Tettigoniidae) ja
tirtslased (Acrididae)
35. Kuidas ritsikad heli tekitavad?
Paljudel sihktiivalistel on v探ime tekitada ja vastu v探tta
heli. Siin on samuti m探lema alamseltsi puhul l辰inud
areng erinevat rada pidi.
Pikatundlaliste helitekitamise aparaadiks on ainult
eestiivad. Parema eestiiva alusel asub 探huke
l辰bipaistev tugeva soonega raamitud ala (peegel).
Vasaku eestiiva alusel paikneb poogen" - samuti
tugeva soonega 端mbritsetud piirkond. Poognat
端mbritsev j辰me soon on aga kaetud ogakestega.
Siristamise ajal h探探rutakse neid ogakesi kiiresti vastu
peegli servasoont, peegel v探imendab tekkivat heli.
36. Kuidas tirtsud heli tekitavad?
L端hitundlalised tekitavad heli kattetiibade ja
tagajalgade abil. Tagareite sisek端ljel paikneb
rida hambakesi, kattetiibade 端ks soon on aga
v辰ga tugev ja j辰me. Jalgu h探探rutakse heli
tekitamiseks vastu tiiba. Harvem on s端steem
vastupidine - hambakesed paiknevad
tiivasoonel, reiel on sile kiiluke, mille vastu
neid h探探rutakse.
37. Herilane
M端rgin探ela pistega v探i
lihtsalt tugevate suiste
abil surmab herilane
oma ohvri, n辰rib samas
ta k端ljest t端kikesi,
m辰lub peeneks ja
toidab sellega
kannudes olevaid
vastseid.
Ise aga toituvad
herilased 探ite
nektarist, lehet辰ide
eritistest ning
varastavad mesilastelt
mett. Viljapuuaias
imevad herilased
ploomide,探unte,
pirnide ja marjade
mahla.
39. Herilased
K探ige paremini on tuntud aga metsaherilaste
(Dolichovespula) pallikujulised pesad.
Herilased ehitavad pesi vee ja s端ljega
niisutatud ja h辰sti l辰bim辰lutud k探dupuidust,
mis on sarnane sellega, mida inimene
rakendab paberivabrikutes. Tugevate suiste
abil pureb herilane puukiud h辰sti peeneks ja
immutab selle oma rinnan辰辰rme n探rega ja
valmistab saadud massist nii k辰rjekannud kui
ka pesakatted
52. Tuhatjalgsed
Tuhatjalgsed elavad
maapinnal v探i k探dus.
Toiduks on enamasti
taimej辰辰nused.
P探hiliselt tegusevad
h辰maras ja 旦旦siti. P辰eval
peidus k探dus.
P辰ljunemiseks muneb
emasloom munad
mullak辰ikudesse, kus
neis kooruvad vastsed.
Vastsetel on alguses vaid
m探ned kehasegmendis,
kuid iga uue
kestumisega tuleb neid
juurde.
63. Keldrikakand
Keldrikakand kena kakand
keldris s旦旦nd ja keldris kakand
Pole keldrist v辰ljas k辰inud,
pole v辰lisilma n辰inud.
K探ik, mis kehtib keldri 探hus,
Kehtib ka ta peas ja k探hus.
Ta ei ole isehakand,
Ta on s端nnist saati kakand.
H.Runneli luuletus
64. Liblikate kohvik
Liblikate kohviku men端端:
Kohvikus pakutakse energiajooki, mis
valmistatakse j辰rgmiselt: v探ta liiter 探lut, selles
lahusta fariinsuhkrut ja t端kike p辰rmi. Segu j辰ta
soojas ruumis paariks p辰evaks k辰辰rima. Kui
tunned tugevat k辰辰rimise l探hna on segu
valmis.
65. Liblikate kohvik
Kasutada v探ib ka odavat punast veini, millesse
on lahustatud niipalju suhkrut kui palju
lahustub.
V探ib katsetada ka mee vesilahusega.
Segusid v探ib pintseldada puu t端vdele ja
okstele. Peaks juurde meelitama nii 旦旦-kui
p辰evaliblikaid. V探ib ehitada ka spetsiaalse
kohviku nagu n辰iete j辰rgmistelt piltidelt.
70. N探uanded 探petajale lastega suhtlemiseks
Joseph Cornell, Sharing Nature with Children, 1979
1. petage v辰hem, jagage rohkem. Selle
asemel, et 探petada fakte looduse kohta
(selle taime nimi on...), tuleks jagada oma
tundeid, mis looduses tekivad.
2. Olge osav探tlik. Kuulake k探iki k端simusi ja
kommentaare, need v探imaldavad suhelda ja
hoiakuid kujundada.
71. N探uanded 探petajale lastega suhtlemiseks
Joseph Cornell, Sharing Nature with Children, 1979
3. T探mmake laste t辰helepanu viivitamatult endale.
Andke iga端hele osalemisv探imalus, suunake ja
juhendage. Andke m探ista, et nende avastused on ka
teile huvitavad.
4. Vaadake ja kogege enne, r辰辰kige p辰rast. rge
tundke end halvasti, kui te ei tea taimede ja loomade
nimesid. Nimed on pandud inimese poolt, vaadake
elusolendit sellisena, nagu ta tegelikult on.
5. Tehke k探ike r探探muga ja p端hendunult. Lapsed
v探tavad 端le 探petaja hoiakud.
