More Related Content
What's hot (20)
Viewers also liked (8)
Similar to 12.dadaism (20)
More from Merille Hommik (20)
12.dadaism
- 1. DADAISM I maailmas探ja puhkemine vapustas kogu Euroopat. P辰rast suhteliselt pikka rahup探lve, mille v辰ltel tsivilisatsioon oli tohutult arenenud, m探jus s探da eriti 探udsena. Enamikku inimesi s探divates riikides haaras marurahvuslik propaganda ja patriootiline optimism esialgu kaasa. (Nt. itaalia futuristid, kes 端listasid moodsaid relvi ja tehnilist tsivilisatsiooni). Paljudele kunstiinimestele t辰hendas s探da aga pettumust kogu 端hiskonnas ja selle v辰辰rtustes. Suurem osa kunstnikest aga hoidis s探ja eest k探rvale m探nes neutraalses riigis (veits) v探i eelistas kolida USA-sse. Eelk探ige just nendes ringkondades toimus s探ja k辰igus hoiakute muutumine. S探ja 邸okist tingitud meeleheide viis kunstnikud kogu senise 端hiskonna, kultuuri ja kunsti totaalse eitamiseni. Erilise viha objektiks sai keskmine b端rger, kelle enesekeskne mugavdatud maailmapilt n辰is olevat maailma vapustanud katastroofi peamine p探hjus. P探lu alla l辰ks kogu kultuur, mida armastas kodanlane. K探ike seda hakati nihilistlikult eitama: 探ilsa luule asemel kooris r旦旦kimine, Mona Lisa asemele pr端gihunnikud, s端mfoonia asemele kakofoonia. Selline oli meeleheitele viidud kunstnike reaktsioon s探jale, mis k探ige reljeefsemalt avaldus 1916. aastal s端ndinud dadaismis. Erinevalt teistest moodsa kunsti liikumistest pole dadaism rangelt v探ttes 端ldse kunstistiil. Dadaistlik liikumine asutati 8. veebruaril 1916 Z端richis. Rahvusvaheline kunstnikeseltskond kogunes 端hte v辰ikesse kohvikusse, kus nad asutasid nn. VOLTAIREi KABAREE. See internatsionaalne boheemlaskond alustas kohe l辰rmakate programmidega: korraldati 探htuid prantsuse ja hollandi lauludega, neegrimuusikaga, m辰ngima kutsuti balalaikaansambel ning l探puks loodi ka ise muusikat futuristide arsenalist v探eti 端le bruitism k探ikv探imalike esemete 端heaegne kakofooniline kokkum辰ng. R端hma liikmed leiutasid nn. simultaanse poeemi poeemi sisuks olid k探ikv探imalikud seoseta s探nad, mis toodi kuuldavale 端heaegse deklameerimisega. Lisandiks olid vile ja karjed. Dada esimeseks publikuks olid needsamad korralikud Z端richi kodanikud, kes k辰isid samas kohvikus. Nendele langeski dadaistide viha kogu v辰ikekodanliku kultuuri vastu. nnetutele Z端richi b端rgeritele s探na otseses m探ttes s端litati n辰kku, hiljem Pariisis aga n辰iteks loobiti publiku sekka praetud mune ja biifsteegit端kke. Mingist positiivsest programmist on dadaistide puhul raske r辰辰kida. R端hmituse nime leidmise kohta k辰ib mitmeid h端poteese. he legendi j辰rgi leiti s探na dada juhuslikult s探naraamatust, kus ta t辰histas laste kiikhobust. Tegelikult ei tea keegi, kust see
- 2. nimi on v探etud, ja l探puks polnudki sel mingit t辰htsust, pigem vastupidi mida m探ttetumalt see s探na k探las, seda parem. 1917. aasta suveks j探uti oma ajalehe Dada v辰ljaandmiseni, kus p端端ti s探nastada ka dada programmi. Vastavast avaldusest aga selgub, et dada mitte ainult et ei oma programmi, vaid on ka k探ikide programmide vastu. Dada ainus programm on igasuguse programmi puudumine... . Selliste segastev探itu deklaratsioonide p探hipaatos oli k探igi seni kehtinud v辰辰rtuste totaalne eitamine. Samas mitmed grupi avaldused, eriti liikumise l探pupoole, p探hjendavad eituseideoloogiat sellega, et dada ajalooline missioon on purustada kogu senine kultuur, mis v探imaldab j辰rgnevatel p探lvkondadel ehitada vana kultuuri varemetele uus, tuleviku kultuur. Niisiis pidi totaalse eituse kaudu s端ndima uus kunst. Viimase loomine aga ei kuulunud enam dadaistide 端lesannete hulka. Dada j辰i suhteliselt l端hiajaliseks n辰htuseks ja lagunes aastal 1922. Idee kunstist kui 端hiskonnavastasest m辰ssust j辰i aga elama. Alates 1960-ndatest aastatest on dada vaated L辰辰ne kunstis uuesti tugevnenud. TUNNUSJOONED Maailma rebestavate konfliktide ees 探udust tundvad dadaistid r端ndasid teravalt L辰辰ne kultuuri alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruv辰辰ristamise ja v辰givalla abil, skandaalselt, k探ike segi paisates. Nad m探istsid hukka kunsti m端stifitseeriva v探imu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algup辰rast ja loogikavaba v辰ljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, ise辰ranis Marcel Duchampi ready madeis. Kunstnikud 端hendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, n辰iteks puut端kke, juukseid, liiva, paelu, l探uendit端kke, ajalehepaberit, fotosid jne. limaalist sai ajutine, h辰vinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel. V探eti kasutusele uudseid tehnikaid: leiutati uusi kunstivorme merz (juhuslik s探na端hend saksakeelsest s探nast Kommerz) t辰navalt leitud prahi (kaltsud, bussipiletid, masinaosad jms.) kokkukleepimine v探i 端hendamine; fotomontaa転, mis koondas ajakirjadest v辰ljal探igatud fotod tasapinnalisele alusele; fotoreljeef joontega kaetud vin端端lketas, mis liigutamisel j辰tab
- 3. reljeefse mulje; rayogram kujutis, mis tekib valmiseseme paigutamisel fotopaberile valgustamisel ja ilmutamisel jne. Paljud dadaistlikud teosed tekkisid juhuse l辰bi (nt. Hans Arpi kollaa転id). KUNSTNIKUD JEAN (HANS) ARP (1887-1966) Z端richi grupist tuleb k探igepealt mainida Arpi loomingut. Arp oli enne s探da kontaktis Kandinsky ja Der Blaue Reiteri ringiga, vahetult enne s探da viibis ta Pariisis, kus vaimustus Picasso ja Delaunay t旦旦dest. 1915. aastal h辰vitas k探ik vanad maalid ja alustas t辰iesti uue, abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel p探hineva laadiga. Maalikunsti vahendite k探rval kasutas ta kollaa転i, vahel aga saagis kujundid v辰lja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis ise辰raliku kollaa転itehnika: legendi j辰rgi olevat Arp 端kskord vihahoos katki rebinud 端he oma joonistuse. P探randale kukkunud paberit端kid moodustanud huvitava v辰rvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberit端kkidest k辰ristatud kollaa転e looma. Dadaistidele oli 端ldse omane l辰htumine juhuslikkuse seadusest, mis andis sageli t辰iesti ootamatuid ja absurdseid s探nade, helide ja kujundite kombinatsioone. Teoseid: Lill-vasar (1916), M辰e laud ankurdab naba (1925), Kell ja kuulid (1931). MARCEL DUCHAMP (1887-1968) Kunstilises m探ttes hoopis radikaalsem dadaliikumine tekkis New Yorgis, peamiselt Francis Picabia ja Marcel Duchampi eestvedamisel. Duchamp saabus New Yorki Pariisist 1915. aastal. 1913. aastal oli New Yorgis toimunud suur n辰itus, mis tutvustas Euroopa uusimat kunsti. Sellel n辰itusel 辰ratas erilist t辰helepanu ja elevust Duchampi teos Trepist alla tulev akt, kus ta oli kasutanud nii kubismi kui ka futurismi v探tteid, kuid teos sisaldas ka aimatavat paroodiat nende voolude, aga ka 端ldse maalikunsti aadressil. Igatahes edaspidi Duchamp loobus maalimisest ja hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid (nn. ready-made, mis on valmisobjektid, tavaliselt igap辰evased banaalsed esemed, mida eksponeeritakse kunstiteostena, seejuures ilma igasuguse kunstnikupoolse t旦旦tluseta. Objekt rebitakse lihtsalt oma igap辰evasest kontekstist v辰lja ning esitatakse kunstiteosena) v探i senisele kunstile v探探rastest materjalidest konstruktsioone.
- 4. Skandaalseim ready-made s端ndis 1915. aastal, kui Duchamp esitas n辰itusele tavalise pissuaari pealkirja all Purskkaev, signeerides selle nimega R. Mutt (端ks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autori探igusest. ldse pakkusid Duchampile huvi mitmesugused s探nadem辰ngud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudon端端mid (Rrose S辿lavy eros cest la vie). Teoseid: Trepist alla tulev akt (1912), Purskkaev (1915), Pruut, keda v探tavad riidest lahti seitse poissmeest, L.H.O.O.Q. (1919). FRANCIS PICABIA (1879-1953) Picabia maalid kujutavad kummalisi inimesetaolisi mehhanisme (Lapskarburaator), kus on maalitud osade k探rval kasutatud ka reprosid tehnilistest joonistustest. K探rvuti mehhanismidega tegi Picabia rea kollaa転e, millest tuntuim on Tuletikunaine, kus naise n辰o kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning 端hines Barcelona dada-grupiga, hakates v辰lja andma dada ajakirja 391. Teoseid: Lapskarburaator (1918), Ortofon (1919), Tuletikunaine (1920). KURT SCHWITTERS (1887-1948) Hannoveris (Saksamaal) kujunes keskseks figuuriks Schwitters, kus ta avas oma poe nimega Merz. Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaa転id nn. Merzbildid. Kollaa転ide juures s辰ilitas ta k端ll objektide tasapinnalise paigutuse, kuid sisuliselt eksponeeris ta valmisesemeid. Seal v探ib kohata k探ikv探imalikke esemeid: tr端kiseid, m辰ngukaarte, grammofoniplaate, v探rkaia t端kke jne. Peagi j辰i kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi. Oma ateljeesse ehitas ta kuulsa Schwittersi samba ehk Merzbau. See kummaline ehitis kujutas endast pidevalt t辰ienevat objekti, mis dokumenteeris Schwittersi enda, tema l辰hedaste ja s探prade elu. Sambasse kogunesid hunnikusse igap辰evased esemed, mis olid seoses kunstnikuga, l探puks pidi Schwitters tegema lakke augu ja j辰tkama Merzbau teisel korrusel. Schwitters tegeles ka luuletamisega, andis v辰lja ajakirja ja n辰gi ise v辰lja nagu totaalne kunstiteos: ta p端端diski oma loominguga haarata kogu keskkonda. Teoseid: Merzbild (1919), Hannoveri Merzbau (1925).
- 5. Dadaistide hulka kuulusid ka MAX ERNST (1891-1976) tegutses K旦lnis, suhteliselt poliitilise l辰henemisega kunstnik; GEORGE GROZ (1893-1959) Berliini r端hma liider, kujutas s端nget ja haavatavat 端hiskonda; MAN RAY (1890-1976) ameerika maalikunstnik ja fotograaf jpt.
- 6. KIRJANDUST Loe N. Lyntoni Moodsa kunsti lugu lk. 123-146 (v辰ga hea!!!!) Juske, Kangilaski, Varblane 20. sajandi kunst lk. 56-64 Ruhrberg, Schenkenburger...Art of the 20th Century lk. 118-133 Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artcyclopedia.com/