More Related Content
What's hot (20)
Similar to 2.popkunst-konspekt (20)
More from Merille Hommik (20)
2.popkunst-konspekt
- 1. POPKUNST Popkunsti on 探igusega peetud k探ige ameerikalikumaks osaks II maailmas探ja j辰rgses avangardismis. Siiski t辰rkas popkunst k探igepealt INGLISE MAALIKUNSTIS ja Inglismaalt on p辰rit ka selle kunstivoolu nimi. 50-ndate aastate keskpaigas hakkas Inglise kunstikriitik Lawrence Alloway kasutama s探na popkunst, esialgu k端ll ainult nn. massikunsti kohta. Varsti aga t辰histas termin popkunst selliseid teoseid, mis kasutasid massikunstist v探i laiemalt v探ttes kogu kaasaegse suurlinna standartsest visuaalsest keskkonnast laenatud kujundeid. 1955. aastal ning j辰rgmisel aastal korraldas ta kaks manifestn辰itust Independent Groupile, mis loodi kunsti ja argielu l辰hendamiseks. Popkunst, l端hend populaarsest kunstist (pop art, popular art), t辰histab rahvap辰rasest kultuurist (massikultuurist) inspireeritud briti ja ameerika kunstitoodangut aastatel 1955-1970. See ameerika imperialistliku kunstina tajutud stiil kujutab endast tarbimis端hiskonna (stereot端端bid, staarid, toidud jne.) lihtsat v辰ljendust. H探lpsasti 辰ratuntav popkunst muudab isikliku enesev辰ljenduse minimaalseks, kaasab kunsti 端mbruskonna ning h探lmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on t探eline 端hiskondlik n辰htus. Lootes kunsti l辰hendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi r探huasetusest. Dadaistlike vaatem辰ngude laadis ready-made ja h辰ppeningitehnika liidavad popkunsti dadaistliku traditsiooniga ning popkunstnikud tunnistavad Robert Rauschenbergi tema combine paintingute t探ttu oma eelk辰ijana. TUNNUSJOONED Kunstnikud katsetasid k探ige v辰rskemate tehniliste ja kommertsv探tetega: akr端端lmaal, maalile v探探raste materjalide kleepimine l探uendile, serigraafia jne. Kujutamisviis on inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud ei tee vahet heal ja halval maitsel. Kunst j辰lgib igap辰evast modernset maailma, kus on majapidamisesemed, reklaam, staarid ja pr端gi. Kunstnikud kasutavad frontaalseid kaadreid ja perspektiivvaateid. L探uendid n辰ivad lihtsate ja m探istetavatena, tegelased ja esemed on kaunistatud reklaamilikult erksate ja sageli koosk探lata v辰rvidega, mis loovad uue l辰henemise tegelikkusele.
- 2. INGLISE POPKUNST Inglismaa kunst oli s探jaj辰rgseil aastail s辰ilitanud oma saareliku iseloomu ja seisnud k探rval USA ja Mandri-Euroopa kunstis toimunud murrangutest. S探jaeelsed voolud j辰tkusid lahjendatud ja romantiseeritud kujul ning ka nn. sotsiaalne realism oli vanamoeline ega kajastanud elukeskkonnas toimunud tormilisi muutusi. Seda tajusid puuduj辰辰gina ja p端端dsid 端letada m探ned noored kunstnikud n辰ituses Elu ja kunsti paralleel (1953), Inimene, masin ja liikumine (1955) ning See on homne p辰ev (1956). Sellel n辰ituse plakatil oli reprodutseeritud oli reprodutseeritud v辰ike kollaa転 irriteeriva pealkirjaga Mis teeb t辰nap辰eva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks?, autoriks RICHARD HAMILTON. Pildile kuhjatud esemete hulgas domineerivad just sel ajal massikaubaks muutunud objektid (tv, magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, Fordi embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, k辰es hiiglaslik pulgakomm, millel suurte t辰htedega Pop. Hamiltoni kolla転 ja 1957. aastal valminud PETER BLAKEi teos Balkonil, kus naivistlikule maalile on lisatud v探i motiivina kasutatud kommertstr端kiseid ja banaalseid fotosid, t辰histavad inglise popkunsti ehk inglise uue figuratiivsuse algust. Inglise popkunstis polnud v辰hemalt esialgu olulist 端hiskonnakriitilist taotlust ja t辰hendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn. kommertskultuurist, mis peamiselt USA-st l辰htus, ning ei n探ustunud selle ainult kit邸iks nimetamisega. Oleks vist liialdus 端telda, et nad seda alati imetlesid, kuid p探nevaks, erutavaks ja oluliseks pidasid kindlasti. Trotslikult, lausa v辰ljakutsuvalt tunnustasid nad ka USA elulaadi, mida traditsiooniline briti kunstielu ja hea maitse olid labaseks ning alav辰辰rtuslikuks pidanud. KUNSTNIKUD RICHARD HAMILTON (s.1922) Hamilton viljeleb fotomontaa転i ning annab edasi Ameerika ajakirjade kujundust edasi traditsioonilise maalimeisterlikkusega. Tema loomingut iseloomustavad huumor ja erootika. Teoseid: Mis teeb t辰nap辰eva kodud nii kauniks, nii eriliseks? (1956), Minu Marilyn (1964).
- 3. PETER BLAKE (s. 1932) Blake kasutab mitmesugust tehnikat kollaa転i, 探limaali, fotograafiat, joonistust jne. Tema stiilis on nii rahvap辰rast kui ka naivistlikku inspiratsiooni. Teoseid: Balkonil (1957), M辰nguasjapood(1962), Tarzan, Jane, poiss ja Cheeta (1966). RONALD B. KITAJ (s. 1932) RICHARD SMITH (s. 1931) 端hendasid inglise popkunstiga New Yorgi koolkonna kogemuse. Kitaj oli USA-s s端ndinud ja Smith m探ned aastad seal t旦旦tanud. Kitaj on eitanud oma kuulumist popkunstnike hulka ja tema loomingus on massikultuuri eeskujud t探epoolest juhusliku t辰htsusega. Abstraktse ekspressionismi, aga ka n辰iteks inglise figuratiivsete kunstnike najal loob ta originaalse pildikeele, mis laenab fragmente v辰ga erinevatest allikatest ja j辰tab t辰henduse tahtlikult avatuks. Arusaamatute, kuid ebam辰辰raselt 辰hvardavate v探i 辰ngistavate s端転eedega maalide koloriidiga m探justas Kitaj aga olulisel m辰辰ral 60-ndate aastate v辰rvimaitset, ta on 端ks nn. popilike v辰rvide loojaid. Teoseid: Vana linnamees (1964), Rosa Luxenburgi m探rv (1960). USA nn. v辰rviv辰ljade abstraktsionismi p探him探tted 端hendas Richard Smith motiividega kaubapakenditest. Smithi arvates on pakend t辰nap辰eva tsivilisatsiooni l探pmatu teema: kauplused on t辰is karpe ja te n辰ete neid enne kui kaupu.... Ka tema taotles eelk探ige v辰rvide tehislikkust, v辰ljakutsuvust, toorust, j探ulisust. Teoseid: Panatella (1961), Pakend (1962). DAVID HOCKNEY (s. 1937) Hockney on olnud Inglismaa s探jaj辰rgse kunsti imelaps. Juba tudengina 辰ratas ta rahvusvahelist t辰helepanu ja ta menu on j辰tkunud t辰naseni. E. Lucie-Smithi arvates esindas Hockney ka isiksusena ning oma efektse, nonkonformistliku v辰limusega uut kunstnikut端端pi ja oli osa Briti kultuuri 端ldisest arengust, mida s端mboliseeris ansambli The Beatles 辰kiline ja hiiglaslik kuulsus. Naiivsuse ja lapsemeelsuse n辰itlemine, laste kunsti kujundite kasutamine koos enamasti delikaatse huumori v探i irooniaga on Hockney kunsti t端端pilised tunnused. Virtuooslikult kasutab ta fragmentaarset, naivistlikku v探i moonutatud ruumikujundust, kohati naturalistlikult
- 4. t辰pset, teisal hajutatud joonistust, t端hjade alade ootamatut vaheldumist lopsakate v辰rvipindadega. Hockney hilisem looming on l辰henenud realistlikule traditsioonile. Teoseid: Kodune stseen (1963), Mees Beverly Hillsist v探tab du邸邸i (1964), Suur sulpsatus (1967). USA POPKUNST USA popkunst s端ndis samuti 60-ndate aastate alguses. V探rreldes inglastega on ameerika popkunstnikud enamasti suurejoonelisemad, sageli on nad h端ljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised m探探dud, vaid ka tavap辰rase tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnikate kasuks. K探igil ameerika popkunstnikel on 端ksteisest selgesti eristatav k辰ekiri, nn. oma firmastiil. KUNSTNIKUD CLAES OLDENBURG (s. 1929) 50-ndate l探pus liitus Oldenburg noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. K端ll hindas Oldenburg nagu ekspressionistidki juhuslikkust, kuid seoses reaalse, tavalise, konkreetse eluga. Tuntuks sai ta kolmem探探tmeliste, kuid poolpehmete teostega, mis j辰ljendasid banaalseid objekte ameerikalikke standardtoite ja kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks on n辰iteks erksalt emailv辰rvidega kaetud kilekotid ja madratsit辰idis. V辰ga oluliseks pidas Oldenburg teose suurust ja n探nda asetas ta n辰itusesaali p探randale meetripaksuse hamburgeri v探i paarimeetrise viineri salatiga. Eriti 邸okeerivalt m探jusid loomulikult k探vade esemete imitatsioonid poolpehmes materjalis (nt. hiiglaslik kirjutusmasin, wc pott jne). Oldenburg deklareerib: ... ma olen punaste ja valgete bensiinitankurite ja vilkuva biskviidireklaami kunsti poolt. Ma olen vana plastmassi ja uue emailv辰rvi kunsti poolt. Ma olen 邸laki ja kivis旦e ja surnud lindude kunsti poolt. Ma olen asfaldikrigina kunsti poolt. Ma olen aluspesu ja taksoautote kunsti poolt, ... ma olen j探uliselt arenevate ja sulguvate k端lmikute kunsti poolt.... hes探naga, Oldenburg leiab, et kunst peab valikuta kujutama k探ike seda, mis on olemas. Olsenburg ei 端tle, et ta armastaks v探i kritiseeriks seda maailma, mida ta kujutab. Ta 端tleb ainult, et ta armastab kunsti, mis seda kujutab. Selline p探him探te meenutab
- 5. naturalismi, mille suunas kaldumine vastukaaluks eelmise aastak端mne abstraktsionismile polegi eriti 端llatav. T辰henduse avatus ja hinnanguline ambivalentsus on Oldenburgil, nagu enamikul USA popkunstnikest, muidugi kavatsuslik. Vaataja v探ib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist v辰lja lugeda nii tarbimis端hiskonna 端listust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus ja intensiivsus. Teoseid: Praeahi lihaga (1962), Kummituslik tualett (1966). ROY LICHTENSTEIN (s. 1923) Lichtenstein oli t旦旦tanud tarbegraafikuna. Kuulsaks sai ta suurem探探tmeliste tahvelmaalidega, mille aine oli v探etud kommertstr端kistest, plakatitest, eriti aga koomiksitest. Erinevalt Euroopa uusrealistidest v探i neodadast, kus assamblaa転ide elementidena kasutati fotosid ja banaalset tr端kimaterjali, on Lichtensteini teos m探ne 端ksiku kujundi suurendus. Lichtensteini maal s辰ilitab koomiksipildile omase primitiivslt tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid suurendatud kujund m探jub uudsena. V辰ljarebituna koomiksirea kontekstist, kus tal oli kindel s端転eeline t辰hendus, kaotab ta selle t辰ielikult. Eriliselt iseloomulik Lichtensteini stiilile on korrap辰rane punktistik, mis j辰ljendab tr端kipildi rastrit paljukordses suurenduses. Siin n辰eb vihjet t探siasjale, et kaasaegse suurlinna elaniku visuaalne maailm koosneb peamiselt punktidest kas tv-ekraanil v探i tr端kipildis. Punktistik kordubki v辰ga erinevaainelistes teostes, ka maastikumaalides. Motiivik pole aga loodus, vaid banaalsed, ilutsevad postkaardid v探i ajalehtede reklaamik端ljed, looduse peegeldumine kommertskultuuris. Lichtenstein j辰ljendab samas punktimaneeris ja labastatud koloriidiga ka moodsa kunsti klassikute teoseid, vihjates, et selline kunst v探i 探igemini selle reprod on muutunud massikunsti osaks. Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri ei heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisv辰辰riliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus j辰tkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, n辰iteks kohviserviise. Teoseid: M-Maybe (1965), Kui ma avasin tule (1964).
- 6. JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstr端kistest. Ta oli varem plakatimaalijana t旦旦tades omandanud sileda, standartse, tehnitsistliku v辰rvik辰sitluse. Erinevalt teistest kunstnikest ei toetu ta oma piltides 端hele valmiskujundile, vaid koondab ootamatusse seosesse motiive v探i fragmente v辰ga erinevatelt tsivilisatsioonide aladelt. Paljud Rosenquisti maalid on hiiglasuured. M探nikord viitab ta oma teostes kuumadele, aktuaalsetele teemadele, n辰iteks poliitilistele s端ndmustele v探i probleemidele ja annab pisut rohkem pidepunkte 端hiskonnakriitilisteks t探lgendusteks. Paljud Rosenquisti teosed k探nelevad siiski eelk探ige entusiasmist kasutada mitte ainult k探ikv探imalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: 探limaali k探rvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: Ma armastan sind koos minu Fordiga (1961), F-111 (1965). TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaa転i. Ta p端hendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis t辰iesti k辰ngu j辰辰nud. Sarjad Ameerika aktidest kujutavad tasapinnalisi masinlikult v探i mannekeenlikult m探juvaid kaunitare, kas ainult maalitult v探i siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega. Wesselmanni hilisemas loomingus muutus erootika avameelsemaks ja aktiivsemaks. Teoseid: Vannitoa kolla転nr. 3 (1963), Suur Ameerika akt (1964). JIM DINE (s. 1935) Dine 端hendas oma teostes 端latuslikesse seostesse reaalseid objekte ja maalitud pindu. Siiski tuntumaks sai ta kui 端ks h辰ppeningide alustajaid. Happening (ingl.k. s端ndmus, juhtumus) oli ka mitmete teiste neodada ja popkunsti kuulsuste k探rvalharrastus. GEORGE SEGAL (s. 1924) K探ige selgemalt esindab SKULPTUURI popkunstis just George Segal. Tema teosed t辰idavad n辰itusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud m旦旦bliesemedon 端hendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust v探i kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid n辰ivad mehaaniliste koopiatena, mulaa転idena. H辰辰letult tardunud banalsus v探ib m探juda nukralt, isegi 辰ngistavalt. Teoseid: Kino (1963), Picasso tool (1973).
- 7. EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealet端kkivama t辰henduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja h辰ving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk arti esindaja. K探ikv探imalikest tsivilisatsioonij辰辰tmetest v探i valmisesemetest ehitab ta moonutatud, t端keldatud kuid 辰ratuntavaid inimkehi ning paigutab neid j探hkralt 邸okeerivana, naturalistlikult m探juvasse keskkonda. Kienholzi teosed ei n辰i taotlevat v辰rsket, ootamatut vaadet maailmale, vaid eelk探ige hirmu, 探uduse v探i vastikustunde 辰ratamist. Pingutatult tendentslik, kuum 端hiskondlik meeleolutsemine seob Kienholzi rohkem neodada kui popkunstiga. ANDY WARHOL (1928-1987) Kuulsaim, j辰rjekindlaim ja m探jurikkaim popkunstnik oli siiski Andy Warhol. Ta alustas reklaamijoonistajana, mis v探ibolla aitas tal 辰辰rmuseni arendada popkunstile omase kommertslike ja standartsete valmiskujundite kasutamise. Warholi isiksus oli samuti k探ige enam avalikkust irriteeriv. Demonstratiivselt trotsides paljusid peenema seltskonna elureegleid, saavutas ta ometi sellesama seltskonna k探hedusega segatud imetluse. 60-ndatele aastatelet端端piline koketeerimine m辰ssumeelsusega tuli talle kasuks. Warholi imageit aitasid kujundada tema avaldused tahan olla nagu masin v探i tahan, et k探ik m探tleksid 端htemoodi. Arvan, et iga端ks v探iks olla masin. Oma t旦旦des r探hutas ta samuti masinlikkust, standartsust, isikup辰ratust, valides motiiviks k探ige kulunuma visuaalse materjali. K探ik Warholi teosed kujutavad ilma kommentaari v探i t探lgenduseta objekte v探i n辰htusi, mis olid t端dimuseni tuttavad igale ameeriklasele. Motiivideks olid talle n辰iteks dollarilised rahat辰hed, kokakoola pudelid, Campbelli firma supipurgid; ajakirjades ilmunud 端ldtuntud fotod rassirahutustest, elektritoolidest, Jacqueline Kennedyst, Elvis Presleyst, Marilyn Monroest v探i ainult tema naeratavast suust jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt l探uendile kandis) lisas ta m探nikord plakatlikku v辰rvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv k端mnetel piltidel, mis n辰itusel m探jus l探pmatu, masinlikult toodetud seeriana. P辰rast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, j辰rgides ka seal 端lima jaheduse printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelk探ige standartse elu igap辰evaseid osasid. Teoseid: 25 Marilyni (1962), Campbelli supipurk (1968), Lilled (1970).