1.op ja kineetiline kunst konspekt
- 1. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 1964. aasta s端gisel l辰ks USA ajakirjanduses k辰ibele uue kunstivoolu nimi op-art. 1965. aasta veebruaris toimus New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis n辰itus Vastuv探tlik silm ja nimi kinnistus just sellel n辰itusel esitatud kunstile. Vastuv探tliku silma n辰itusel esinesid mitmed kunstnikud, kes olid maalilisej辰rgse abstraktsionismi esindajad. Edaspidigi j辰i op- kunst 辰hmaste piiridega m探isteks. Siiski oli uuel terminil ka oma 探igustus: Vastuv探tlik silm demonstreeris kunstiteoseid, millel oli v探ime tekitada ebatavalisi optilisi efekte, s端nnitada vastuolulisi, 辰rritavaid, illusoorseid tajusid. Paljude teoste optiline 辰rritavus oli lausa f端sioloogiline ega allunud vaataja teadvuse kontrollile: nt. pildid, mida peap旦旦rituse t探ttu polnud v探imalik silmitseda 端le paari sekundi. Op-kunsti s探ltuvust inimsilma f端sioloogiast v辰ljendatakse m探nikord ka terminiga RETINAALNE KUNST (reetina silma v探rkkest) kunsti kogu m探ju tekib vaataja silma v探rkkestal, ning vaataja teadvus, m探tted pole olulised ja on lausa v辰listatud. Op-kunsti pooldajate p探him探tteks on idee, et vaataja ei pea otsima t探lgendust, vaid ainult reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset enesev辰ljendust, siis k探igile 60-ndate aastate vooludele on t端端piline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel lausa pedantsuseni plaanip辰raselt, aga vaatajalt oodatakse spontaanset reageeringut. Op-kunstis on kasutatud tajups端hholoogiast tuntud mitmesuguseid illusioone, nagu m探nede lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra v探i siis joonte suuna silmapetteid, 端mberp旦旦ratavaid geomeetrilisi kujundeid (nn. Schr旦deri trepp); ruumilisi illusioone, kus tasapinnal n辰eb sisse- ja v辰ljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale v辰ikese nihkega jms. V辰ga palju v探imalusi 辰rritavate v探i kummaliste tajude tekitamiseks on v辰rvide kasutamisel, n辰iteks toetudes silma v探imele n辰ha t辰iendv辰rvilisi j辰relkujundeid v探i arvestades v辰rvitoonide s探ltuvust naabertoonidest. Op-kunstnikud loovad olukordi, kus vaataja taju j辰辰b vastuoluliseks, 端ksteist v辰listavate v探imaluste vahel visklevaks. Just sellised tajud m探juvadki eriti 辰rritavalt ja v探ivad tekitada illusiooni, et vaadeldav, tegelikult staatiline objekt liigub, vilgub, pulseerib, vibreerib. Sellised optilised efektid saavutatakse tavaliselt v辰ga reeglip辰raste elementide reeglip辰rase paigutusega. Seet探ttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee
- 2. peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikup辰ratult, lausa masinlikult t辰pne. M探nikord on selliste teoste taga t探sine teaduslik t旦旦 ja ulatuslikud eksperimendid. Op-kunsti eelajalugu v探ib alustada impressionismi ja neoimpressionismi (G. Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (pu辰ntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide op-kunst oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses. J辰lgides kunsti arengut, saab t探deda, et avangardi ajaloos kahanes motiivi ja s端転ee osat辰htsus veelgi, mis asemele t探usis ainuoluliseks kuidas (on maalitud). V辰rvuste ja vormide optilise m探ju uurimine aga j辰tkus, s端stemaatiliselt tagid seda Bauhausi koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). VICTOR VASARELY (1908-1997) T辰htsaim ja kuulsaim op-kunstnik on Victor Vasarely. Vasarely arvates on traditsiooniline maalikunst ja skulptuur iganenud n辰htused. Plastilised kunstid peavad liituma ja senised fiktiivsed piirid kunstiliikide vahel peavad kaduma. Samuti olevat lootusetult vananenud idee kunstiteosest kui unikaalsest objektist. Koosk探las Bauhausi vasakdemokraatliku vaimuga, n探udis Vasarely, et kunst ei oleks 端ksiku nautleja, vaid laiade masside jaoks. Tema arvates ei pea kunst tegelikkusest 辰ra p旦旦rduma v探i selle vastu m辰ssama, vaid sellega kaasa minema. Kaasaegse tegelikkuse p探hisisu olevat tehnika triumf, kaasaegne kunst aga pidavat minema t辰navale, rahva sekka. Koosk探las oma ideedega t旦旦tas Vasarely paljude tehnikate ja materjalidega. 60-ndate aastate paiku oli ta Visuaalse kunsti uurimisgrupi (nn. GRAV-i) 端ks rajajaid. Selle r端hmituse p探him探tteks oli vaataja aktiivsuse 辰ratamine. Op-kunsti kohta 端ldiselt 旦eldu sobib Vasarely loomingu iseloomustamiseks k探ige suuremal m辰辰ral. Tema kunstis pole oluline ilu, vaid intensiivne, isegi 邸okeeriv visuaalne kogemus. Selle tekitamiseks kasutab ta lihtsaid geomeetrilisi elemente (ruudud, hulknurgad, ringid jne.) v探i jooni ja ehitab neist keerukaid kompositsioone. Vasarely on konstrueerinud ka kolmem探探tmelisi op-kunst objekt, kasutades peegleid ja klaasekraane, mille l辰bi eri nurkade all vaadates muutub lineaarne struktuur nagu kaleidoskoobis.
- 3. Vasarely teoste koloriit n辰itab, et op-kunst oli paljuski sarnane teiste 60-ndate aastate vooludega. Moev辰rvid olid samad mis popkunstiski lilla, oran転, punane, kollane, roosa. V辰rvid on k端llastunud ja 端htlaselt siledale alusele kantud, nii et nad m探juvad tehniliselt. BRIDGET RILEY (s. 1931) Riley sai innustust itaalia futuristidelt ja j探udis oma kuulsusttoonud laadini 60-ndate aastate alguses. Riley hinnatumad t旦旦d on must-valged, neis on palju v辰ikesi elemente, mis subtiilselt, aga t辰pselt seeriateks korrastuvad. Nad tekitavad hallutsinatoorse liikumise tunde v探i teevad stabiilse vaatamise v探imatuks. RICHARD ANUSZKIEWICZ (s.1930) Ameerika kunstnik, kes p探hiliselt joonte kombineerimisega on saavutanud pimestavaid efekte. Op-kunstnike hulka kuulub veel palju kunstnikke, neist tuntumad on FRANCOIS MORELLET (s. 1926), KARL GERSTNER (s. 1930), MAURITS CORNELIS ESCHER (1898-1972) jpt. Kuigi op-kunst sai nime ja kuulsuse USA-s, oli seal v辰hem j辰rjekindlaid op-kunstnikke kui Euroopas. Osalt seet探ttu ei olnud termin op-kunst k探igile, eriti eurooplastele vastuv探etav. Ka Vasarely v辰ltis seda ja eelistas m探istet KINETISM, mis viitab liikumisele. Et op-kunsti teostele on enamasti omane mingisugune liikumiseillusioon, on paljudes t辰nap辰eva kunstiajaloolistes k辰sitlustes vaadeldud op-kunsti 端he osana hoopis laiemast n辰htusest, nimelt mitmevariandilisest KINEETILISEST KUNSTIST ehk KINEATISMIST. Liikumisefekti kasutamisel plastilises kunstis on pikk ajalugu, eriti kui v探tta arvesse ka keskonnakujundus (purskkaevud) ja mitmesugused mehaanilised m辰nguasjad. 20-ndal sajandil on liikumise t辰htsust k探ige rohkem kuulutanud futuristid. T探elise f端端silise liikumise t探i skulptuuri ammerika kunstnik ALEXANDER CALDER (1898-1976), kes konstrueeris mobiile ja stabiile. New Yorgis tegutses kunstnike ja inseneride koost旦旦r端hm katsed kunstis ja tehnoloogias. 1967. aastal korraldasid nad 6 etendust, kus 端heks ideeandjaks oli muusik John Cage. Etenduse peateljeks oli elektrooniline muusika, aga n辰idati kakaugjuhtimisega tantsumasinaid
- 4. jm. visuaalseid objekte. Kinetismi kulminatsiooniks v探ib pidada n辰itust Valgus ja liikumine Pariisis 1967-ndal aastal, kuid see 端ha uusi vorme ja tehnikaid kasutav kunstivool on j辰tkunud ja laienenud t辰naseni (samal ajal kui op-kunst on j辰rjekindla vooluna h辰辰bunud). Seet探ttu on kineatismi klassifitseerimine olnud muutlik ja vaieldav ja klassifikatsioone on mitmeid: op-kunst illusoorne liikumine kinetism, kus teos on liikumatu, mulje muutub oluliselt, kui vaataja liigub - JESUS RAFAEL SOTO (s.1923). teos liigub juhitamatult ja juhuslikult (h探ljub, k探igub jne.) ALEXANDER CALDER. teos liigub elektrimootori abil JEAN TINGUELY (1925-1991), JULIO LE PARC (s. 1928). 端hendatakse liikumine ja valgus (luminism) NICOLAS SCHFFER (s.1912-1980), FRANK MALINA (1912-1981). kasutatakse elektrimootorite asemel v探i k探rval elektromagneteid TAKIS (s.1925) paljud hilisema aja kinetistid on kasutanud arvutite abi, videotehnikat, laserikiiri jm. k探rgtehnoloogiat. Tuntuim kunstnik on r端hmitus Fluxuse liige korealane NAM JUNE PAIK (s. 1932), kelle lemmikobjektideks on televiisor ja videomagnetofon (nt. V- p端ramiid, mis koosneb 32-st p端ramiidi asetatud v辰rvitelerist). Autor otsib v探imalusi, kuidas aktiviseerida inimeste suhtumist teleriekraani. t辰nap辰eval on laialt levinud arvutigraafika, mis v探imaldab luua l探putult variatsioone etteantud programmi raames ja sobib eriti seeriakunsti pooldajatele. Kineatism, nii nagu tema l辰htekohaks olnud tehniline progresski on k探ige kosmopoliitsem seni vaadeldud kunstivooludest. Enamik kinetatismi on meeleolult ja vaimult, nii nagu vahenditeltki solidaarne tehnilise progressiga. Kinetismi raskeks probleemiks n辰ib j辰辰vat piiri t探mbamine kunsti ja mittekunsti, vaimse loomingu ja ajaviiteliste m辰nguasjade vahel. 60- ndate ja 70-ndate aastate avangardismis oli kunsti piiri kompamine v探i r端ndamine keskseks teemaks. Seet探ttu olidki op-kunst ja kogu kinetism eelm辰nguks j辰rgnevatele vooludele. Teoste lakoonilisuse ja standartsusega, enesev辰ljenduse piiramise ja unikaalsuse puudumisega valmistati ette minimalismi; aga p探him探ttega, et teoses on idee ehk kontseptsioon peat辰htis ja teostus on 端ksnes tehniline probleem, l辰heneti kontseptualismile.