More Related Content
What's hot (20)
Similar to 07.abstraktsionism (20)
More from Merille Hommik (17)
07.abstraktsionism
- 1. ABSTRAKTSIONISM Alates postimpressionismist oli kunstis looduse otsene kujutamine hakanud v辰hehaaval tagaplaanile j辰辰ma. N辰htava maailma j辰ljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Siiski oli neis s辰ilinud mingi side m探ne loodusliku motiiviga, mida oli k端ll lihtsustatud ja moonutatud, aga v辰hemalt oli neile veel vihjatud. Kubistide piltides kadus 辰ratuntav motiiv kohati peaaegu t辰ielikult. Seet探ttu on loomulik, et 1910. aasta paiku j探udsid mitmed kunstnikud 端ksteisest s探ltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud t辰iesti n辰htava 端mbruse imiteerimisest. sna paljusid kubistlikke selleaegseid teoseid v探ib pidada ABSTRAKTSETEKS, so. sellisteks, kus pole v探imalik 辰ra tunda midagi meid 端mbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised t旦旦d veel juhuslikud ja s端nteetilise kubismi etapil said 端mbritseva reaalsuse elemendid teostes j辰lle tavaliseks. Kubistid ei p端端dnudki abstraktseid teoseid luua. Selleni j探udis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda sellet探ttu abstraktsionismi rajajaks peetakse. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matissei ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga j探uab see areng l探pule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse j辰ljendamisest saavutanud p探him探tteliselt uue, vaimsema ja v辰辰rtuslikuma taseme. Kandinsky kirjutab, et igasugusest j辰ljenduslikkusest puhastatud kunstini aitas teda j探uda ilmutusetaoline elamus: 端ht p探randal tagurpidi seisvat pilti vaadeldes oli ta j探udnud imetleda selle maalilist ilu, enne kui taipas, et pildi motiivil on jalad 端lespidi. Siit j辰reldas ta, et motiiv on pildis ainult segav asjaolu, v辰辰rtusetu ballast. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid v辰rvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. 1910. aastal maalis Kandinsky oma esimese abstraktse akvarelli, mis koosnes hoogsatest v辰rvilaikudest. Kandinsky elas sel ajal Saksamaal, M端nchenis ja tema 端mber koondus r端hmitus SININE RATSANIK. Selle liikmetest kuulsaimad on PAUL KLEE, AUGUST MACKE ja FRANZ MARC. Sarnaselt Kandinskyle r探hutasid nad puhaste, kujutamise koormast vabanenud v辰rvide v辰ljenduslikku j探udu. Sinise ratsaniku liikmeid huvitasid mitmesugused idealistlikud ja m端stilised 探petused, mida nad p端端dsid v辰ljendada ka kujutavas
- 2. kunstis. Marc n辰iteks 端tles, et tema arvates peab pilt olema maailma sisemise m端stilise konstruktsiooni v探rdkuju. Defineerimatut ja salap辰rast sisemist konstruktsiooni ei loodetud tunnetada ei aistingute ega m探istuse abil , vaid usuti, et selle avastab intuitsioon kunstniku alateadvusest. Seet探ttu erinesid need kunstnikud oluliselt teistest ekspressionistidest. Ekspressionistid muutsid reaalsest loodusest v探etud motiivi, kuni uskusid, et see vastab nende meeleolule ja tunnetele. Sinise ratsaniku liikmed tahtsid luua t辰iesti uue, loodusest s探ltumatu objekti, mis vastaks nende tunnetele. Selletaoliste teooriate t探ttu pole ime, et just sellest keskkonnast p辰rineb esimene maal, mis teadlikult ja j辰rjekindlalt h端lgas igasuguse sideme n辰htava loodusega (Kandinsky t旦旦 aastast 1910). TUNNUSJOONED JA KUNSTNIKUD Kandinsky ja tema r端hmakaaslaste t旦旦d m探juvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. V辰rvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi m探istusep辰rane s端steem, vaid irratsionaalne tundek端llus. N探nda v探ib 旦elda, et Sinine ratsanik pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Kandinsky looming koosneb v辰ikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest 探limaalidest l探uendil. Voolav, kerge ja l辰bipaistev akvarell v探imaldas 端htlustada sisemist aega (loov emotsioon) v辰limisega (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi. Tema l端端riliselt abstraktsete teoste sisuks on emotsionaalne j探ud, mis kanti maalile kunstniku sisemise vajaduse sunnil. Kompositsiooni 端ldist liikumist liigendavad rutakad ja kindlasuunalised mustad jooned, mis t探usevad, laskuvad v探i on ringjalt 端hendatud. Kunstnik armastas k探ige enam kujutada k探verjooni, katkevaid jooni esineb v辰ga harva. Kandinsky jaoks on maal harmooniale rajatud kompositsioon..., mille v辰rv m探jub tervele inimese kehale. Erksad toonid kuhjuvad, vormid kaovad v辰rvis, mis v辰ljub kujutatud abstraktsete objektide piiridest. Kandinsky on lahti m探testanud oma v辰rvide olemuse: Sinine vaigistab ja s端gavamaks muutudes rahustab. Mustale l辰henedes saab ta kurbuse varjundi... Kui sinine heledamaks muutub..., n辰ib ta kauge ja 端ksk探iksena. Absoluutse rohelise peamine omadus on passiivsus. Ka heledamaks v探i tumedamaks muutudes ei kaota roheline kunagi oma esmast
- 3. 端ksk探iksust ja liikumatust. Piirideta ja sotsiaalne soe punane m探jub sisemiselt kui tulisest ja p端simatust elust pulbitsev v辰rv. Lilla on f端端silises ja ps端端hilises m探ttes jahedam punane. Must on kui v探imalusteta eimiski, p辰rast p辰ikese kustumist kustunud eimiski, igavene vaikus, tuleviku ja lootuseta.... (Vaimsusest kunstis). Kandinsky jaoks on v辰rvi ja vormi 端htsus oluline: Teravate v辰rvide omadused tulevad paremini esile teravas vormis (n辰iteks kollane kolmnurgas). V辰rvid, mida v探ib pidada s端gavateks, leiavad r探hutamist, toimivad intensiivsemalt 端marates vormides (n辰iteks sinises ringis). Seega 端hendab Kandinsky emotsioonide v辰ljendamiseks vabaks lastud v辰rvi ja vormi. Teoseid: Kompositsioon musta kaarega (1912), V辰ike maal kollasega (1914). Klee, Macke ja Marc ei maalinud siiski ainult abstraktselt nagu Kandinsky p辰rast 1910. aastat. AUGUST MACKE (1887-1914) maalis salap辰raseid ja pingestatud pargivaateid. loodus ja inimesed on neis 端hte liidetud kubistide kombel lammutatud vormide ja intensiivsete v辰rvide abil. Teoseid: Naine pargis (1914), T端rgi kohvik (1914). FRANZ MARC (1880-1916) on kuulus oma v辰rvik端llaste loomapiltidega, milles valitseb m端stiline ja panteistlik meeleolu. Marc ja Mace langesid I maailmas探jas. Teoseid: Loomade saatus (1913), V探itlevad vormid (1914). PAUL KLEE (1879-1940) hilisemad abstraktsed teosed v探ivad tunduda esmapilgul ornamenditaolistena, kuid neis puudub ornamendile omane reeglip辰rasus. Hoopis vastupidi, iga端hes neist on kordumatut joonte ja kujundite m辰ngu, millest 探hkub muinasjutulist salap辰ra ning p探nevust, m探nikord ka abstraktset huumorit. Teoseid: Senecio (1922), Peatee ja k探rvalteed (1926).
- 4. KIRJANDUST Loe N. Lyntoni Moodsa kunsti lugu lk. 73-85 E. Gombrich Kunsti lugu lk. 570-571, 578-580 Juske, Kangilaski, Varblane 20. sajandi kunst lk. 48-55 Ruhrberg, Schenkenburger...Art of the 20th Century lk. 100-117 Doeser L. The life and works of Klee Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artcyclopedia.com/