3 4a. Eesti muinasjuturaamat
- 1. LUMEEIT Austria muinasjutt Eesti 1
- 2. hel lesknaisel oli kaks t端tart. ks oli ilus ja virk, teine aga inetu ja laisk. Ema armastas inetut ja laiska t端tart rohkem ja sellep辰rast tuli teisel majas k探ik t旦旦d 辰ra teha. Virk t端druk pidi iga p辰ev suure maantee 辰辰res kaevu juurde istuma ja ketrama nii palju, et s探rmed vermes. Kord sai koguni v辰rten veriseks. T端drukuke kummardus 端le kaevurakke, et v辰rtnat puhtaks pesta. V辰rten aga veeres tal k辰est ja kukkus vette. T端druk puhkes nutma ja jooksis emale jutustama, mis oli juhtunud. Ema t探reles ja oli nii halastamatu, et 端tles: Lasid v辰rtna kaevu kukkuda, siis too ta ka v辰lja! Eesti T端druk l辰ks kaevu juurde tagasi ega teadnud, mis peale hakata. Hirmuga h端ppas ta kaevu ja kaotas meelem辰rkuse. Kui ta j辰lle toibus, leidis ta enese ilusalt p辰ikesepaisteliselt aasalt, kus 探itses tuhandeid lilli. T端druk l辰ks aasa m旦旦da edasi ja j探udis ahju juurde, mis oli leibu t辰is. Leivap辰tsid h端端dsid: V探ta meid v辰lja, v探ta meid v辰lja, muidu k探rbeme, oleme juba ammu k端psed! T端druk v探ttis leivalabidaga k探ik leivad 端ksteise j辰rel v辰lja. Seej辰rel l辰ks ta edasi ning j探udis 探unapuu juurde, mis oli 探unu t辰is. Puu h端端dis:Raputa mind, raputa mind, 探unad on k探ik juba k端psed! T端druk raputas puud. unu langes kui rahet. 2
- 3. Ta raputas seni, kuni puu otsas polnud enam 端htegi ubinat. Siis korjas ta 探unad hunnikusse ja l辰ks edasi. Eesti L探puks j探udis t端druk v辰ikese maja juurde. Majast vaatas v辰lja vana naine, kellel olid nii suured hambad, et t端druk kartma l探i ja 辰ra joosta tahtis. Eideke aga h端端dis talle: Miks sa kardad , armas laps? J辰辰 minu juurde. Kui sa majas k探ik t旦旦d 辰ra teed, l辰heb sul h辰sti. Vaata ainult, et sa mu aset h辰sti kohendad ja hoolsalt patju klopid, nii et suled lendavad. Siis sajab maa peal lund: olen lumeeit. Et eideke temaga nii s探bralikult r辰辰kis, v探ttis t端druk s端dame rindu ning n探ustus tema teenistusse j辰辰ma. T端druk tegi ka k探ik eidekese meele j辰rele ja kloppis patju alati hoolega, nii et suled nagu lumer辰itsakad ringi lendlesid. Selle eest oli t端drukul hea p探li :ei 端htki halba s探na ja iga p辰ev paremad palad laual. Nii oli hea t端kk aega lumeeide juures m旦旦da l辰inud, siis aga j辰i t端druk kurvameelseks. Algul ei teadnud ta isegi, mis tal viga on. Viimaks taipas, et see on koduigatsus. Kuigi tal siin tuhat korda parem oli, kippus meel-m探te siiski kodukanti. L探puks 端tles ta lumeeidele: Mind vaevab koduigatsus. Kuigi mu k辰si siin h辰sti k辰ib, ei suuda ma siia kauemaks j辰辰da. Tahan 端les omaste juurde tagasi Lumeeit vastas See meeldib mulle, et sa j辰lle koju tahad minna. Sa oled mind truult teeninud, ma viin su ise 端les. 3
- 4. Ta v探ttis t端drukul k辰est kinni ja viis ta suure v辰rava ette. V辰rav avanes, ja kui t端druk parajasti v辰rava all seisis, hakkas j辰medat kullavihma sadama. Kogu kuld j辰i t端drukule k端lge, nii et ta oli 端leni karraga kaetud. See on sulle selle eest, et sa virk olid, 端tles lumeeit ja andis talle ka kaevu kukkunud v辰rtna tagasi. Siis sulgus v辰rav ja t端druk oligi maa peal 端sna kodu l辰hedal. Kui ta 探ue j探udis, istus kukk parajasti kaevurakkel ja h端端dis: Kukeleegu! Meie kuldne kullerkupp j辰lle kodus! T端druk l辰ks tuppa ema juurde. Kuna ta oli 端leni kullaga kaetud, v探tsid ema ja 探de teda h辰sti vastu. T端druk jutustas k探igest, mis temaga oli juhtunud. Kui ema kuulis, kuidas ta oma suure varanduse sai, tahtis ta, et inetu ja laisk t端tar sama 探nne osaliseks saab. Laisk t端druk pidi kaevu 辰辰rde istuma ja ketrama. Et v辰rten veriseks saaks, pistis ta k辰e kibuvitsap探探sasse ja torkas endale s探rme. Siis viskas ta v辰rtna kaevu ja h端ppas ise j辰rele. Ka tema j探udis ilusale aasale ja sama l辰ks sama rada m旦旦da edasi, mis 探degi. Kui ta ahju juurde j探udis, h端端dsid leivap辰tsid :V探ta meid v辰lja, v探ta meid v辰lja, muidu k探rbeme, oleme juba ammu k端psed! Laisk aga vastas: Mis ma sest saan, kui enda 辰ra m辰辰rin ja l辰ks edasi. Peagi j探udis ta 探unapuu juurde. See h端端dis: Raputa mind, raputa mind, 探unad on juba k端psed! T端druk aga vastas: Leidsite ka oma arust paraja! Nii v探ib m探ni 探un mulle veel p辰he kukkuda ja l辰ks edasi. Kui ta lumeeide maja juurde j探udis, ei kartnud ta eidekest sugugi, sest ta oli tema suurtest hammastest juba kuulnud. T端druk astus kohe lumeeide teenistusse. Esimesel p辰eval p端端dis ta ennast kokku v探tta-oli virk ja tegi k探ik, nagu k辰sti, sest ta m探tles kulla hulgale, mida kingiks lootis saada. Teisel p辰eval j辰i ta juba laisemaks ja kolmandal veel rohkem. Hommikuti ei tahtnud ta kuidagi 端les t探usta. Ka lumeeide aset ei teinud ta nii nagu tarvis ega kloppinud patju, et suled lendaksid. Lumeeit t端dines t端drukust peagi ja 端tles talle teenistuse 端les. Laisk oli sellega v辰ga rahul ja arvas, et n端端d tuleb kullavihm. Lumeeit viis ka tema v辰rava juurde. Kui t端druk v辰rava all seisis, valati talle kulla asemel suur katlat辰is pigi kaela. See on tasu sinu teenistuse eest, 端tles lumeeit ja sulges v辰rava. leni pigiga koos, j探udis laisk t端druk koju. Kui kukk kaevurakkel t端drukut n辰gi, h端端dis ta: Kukeleegu! Meie pigine piiga j辰lle kodus! Pigi aga j辰i t端drukule kogu eluks k探vasti k端lge. 4
- 5. MAGUS MESILANE Belgia muinasjutt Belgia 5
- 6. Elas kord perekond, kus kasvasid 24 last. Ema ja isa andsid endast parima, et lapsed saaksid iga p辰ev s旦旦nud. Elu oli raske. hel p辰eval t旦旦tas isa Floris aias. Korraga kostis karjatus Oo eiii! K探ik olid seda h端端atust kuulnud ning kiirustasid aeda. Isa seisis keset aeda, kapsas k辰es. Kapsast vaatas aga vastu v辰ike t端druk. Veel 端ks, s探nas ema ja 端lej辰辰nud 24 last j探llitasid suu lahti oma uut v辰ikest 探de. Jumal andestagu mulle, h端端atas isa: Me ei saa seda t端drukut endale j辰tta. Meil j辰tkub vaevalt toitu olemasoleva 24 lapse toitmiseks. Niisiis ... nad l辰ksid k探ik koos metsa ning asetasid beebi lillede vahele maha. T端hja k探huga ning raske s端端tundega hinges p旦旦rdusid nad tagasi koju. V辰ikesel t端drukul polnud aimugi, mis oli juhtunud ning ta naeratas armsalt valgetele pilvedele taevas. Ta kobas oma v辰ikeste k辰ekestega rohelisi rohuk探rsi ning lillede 探ielehed k探ditasid tema nina. T端druk lamas seal tunde ning mitte keegi ei tulnud tema juurde. V辰ike mesilane, kes tundis lillede mesimagusat l探hna, ehmus, m辰rgates v辰ikest t端drukut. Ta m探istis kohe, et tegu on h端ljatud inimlapsega ning kiirustas tagasi oma pesapuusse. Ma pean otsekohe Mesilasemaga r辰辰kima, hingeldas ta. Siis viidi ta koheselt trooni ette, kus mesilane sooritas keerulise mesilastantsu. Ta selgitas Mesilasemale, kelle ta oli leidnud ja kust nad beebi leiavad. Mesilasema, kes oli emaks tuhandetele mesilastele, valmistus otsekohe vaese lapse eest hoolt kandma. V探tke pool meie meest ning viige see v辰ikesele beebile, s探nas ta: Meie kohus on tema eest hoolitseda! Sellest hetkest alates t旦旦tasid mesilased topeltkoormusel. Mesilasema munes topeltkoguse mune kui tavaliselt. Mesilass端lem pidi suuremaks kasvama, et nad suudaksid kasvavat last toita. Belgia 6
- 7. Lapse esimesele s端nnip辰evale saabus Mesilasema isiklikult ning andis talle erilise kingituse. Ta kinkis lapsele nime. Sellest hetkest alates kutsusid k探ik teda MAGUS MESILANE ning k探ik mesilased h端端dsid: Elagu magus Mesilane! Aastate m旦旦dudes kasvas t端drukust imekaunis neiu. Kui ta oli saanud 18-aastaseks, saabus aeg enda eest ise hoolt kanda. hel kenal p辰eva, kui neiu tukkus puu varjus, m旦旦dus temast prints. Talle oli saatjaks v探lur. Nad h端ppasin oma hobuste sadulatest maha ning p探lvitasid t端druku juurde. See on just see, mida ma olen otsinud! s探nas prints: Maailma k探ige kauneim naine ja mina leidsin tema! Ta suudles t端drukut 探rnalt huultele ning neiu 辰rkas. Kes sa oled? k端sis ta murelikult. Ma olen prints ja soovin sinuga abielluda, kuna sa oled nii ilus ning armas nagu kirss. Magus Mesilane, kes polnus oma elus n辰inud 端htegi poissi, tundis midagi, mida ta polnud kunagi varem tundnud. Prints naeratas ning suudles teda veelkord ning Magusale Mesilasele see meeldis. V探lur m探istis, et tema abi siin ei vajata ning j辰ttis printsi ning Magusa Mesilase omapead. Ta l辰ks mujale oma v探lukunsti harjutama. Magus Mesilane ning prints j辰tkasid suudlemist. Kui nad l探petasid suudlemise vaatas Magus Mesilane printsi ning karjatas: Prints, mis sinu suuga juhtus?! Prints vaatas peeglisse ning n辰gi, et k探ik tema hambad olid lagunenud ja katki. Ta h端端atas: Oo ei, k探ik sinu suudlused on nii magusad, et mu hambad hakkasid lagunema! Prints kutsus oma v探luri ning s探nas: Anna mulle tagasi minu hambad ning olgu nad valged nagu lumi! Prints sai oma hambad tagasi ning naases s辰rava naeratusega oma armsama juurde. Ta suudles teda uuesti, kuid palju pikemalt. Selle v辰ga magusa suudlemise j辰rel vajas prints midagi kibedat ning v端rtsikat. Niisiis n辰kitses ta terve p辰eva k端端slauku. N端端d haises tema hinge探hk kohutavalt ning Magus Mesilane p旦旦ras talle selja. Teist korda p旦旦rdus prints oma v探luri poole. Mida ma saan teie heaks teha? k端sis v探lur. Tee mulle v探lujook, et ma saaksin oma t端drukut armastada ilma teda suudlemata! V探lur valmistas v探lujoogi ning valas selle pudelisse. V探ta seda v探lujooki vaid 端ks lusikat辰is, s探nas v探lur. Kuid prints ei kuulanud teda ning j探i kogu pudeli t端hjaks. Ta hakkas 探hetama, tema otsaesiselt tilkus higi, k探rvadest vilises auru ning tema hambad plagisesid. Oo kaunis naine, ma igatsesin sind. s探nas ta ning embas t端drukut. V探lur m探istis, et tema teeneid rohkem ei vajata ning j辰ttis printsi ning Magusa Mesilase omaette. Kuid Magus Mesilane oli nii magus, et ta hakkas oma armsama k辰te vahel sulama nagu lumi. Kui v探lur naases, n辰gi ta lohutamatult nutvat printsi p探lvili, ainult veidi siirupit k辰tel. K探ik olid kurvad. Ta k端sis printsilt: Mis siin juhtus? Prints jutustas talle, mis oli juhtunud ning palus v探lurilt abi. V探lur s探nas, et prints saab neiu ellu 辰ratada vaid 端hel tingimusel. Prints peab leidma 7 last. Need 7 last peavad 端tlema s探nad Ma armastan sind 7 erinevas keeles. Nii alustas prints suurt 7
- 8. otsir辰nnakut. Peale pikki otsinguid leidis ta 7 last kes saavad teda aidata ning t探i nad v探luri juurde. Belgia Esimene laps 端tles s探nad saksa keeles: Ich liebe dich ! Teine laps 端tles s探nad inglise keeles: I love you ! Kolmas laps 端tles s探nad ungari keeles: Tzeretlek ! Neljas laps 端tles s探nad eesti keeles: Ma armastan sind ! Viies laps 端tles s探nad leedu keeles: As myliu tave! Kuues laps 端tles s探nad t邸ehhi keeles: J叩 te tak辿 miluji ! Viimane laps 端tles s探nad hollandi keeles: Ik hou van jou ! Peale seitsmenda lapse viimasid s探nu 辰rkas Magus Mesilane taas ellu! K探ik olid 探nnelikud! Prints kutsus k探ik oma lossi t辰histama seda m辰lestusv辰辰rset s端ndmust. 8
- 9. JNES JA KLMATAAT Eesti muinasjutt Leedu 9
- 10. Suured ja v辰ikesed metsloomad k端kitasid k探rge kuuse all, l探disesid k端lma p辰rast. Karu 端tles: Oh-oh-oh, surm tuleb! Jah, ega see enam kuigi kaugel ole, tuul puhub l辰bi luu ja liha, ohkas hunt. Mis vaene maailm ilma meieta peaks k端ll peale hakkama ilma minuta ja ilma sinuta ja ilma muudegi loomadeta, lausus rebane ega saanud hambaid silmapilkugi koos hoida. Arutati n探nda ja arutati, p探lastati n探nda ja p探lastati, kuni ilves viimaks arvas: Pole siin muud midagi, armsad naabrid, tuleb minna Metsaisa jutule, vahest annab ehk paksemad kasukad. Mehe s探na, see on mehe s探na! kiitis karu. Eesti ige jah, l辰ki pealegi, noogutasid hunt ja rebane. Tehti kohe n探nda: asuti 端ksteise taha ritta, mindi Metsaisa talu juurde. Mindi Metsaisa talu juurde, koputati k探vasti vastu ust ja aknaid, istuti lumme ja oodati. Metsaisa pani kapukad jalga, t探mbas viisud otsa ja tuli l辰vele. Loomad kummardasid viisakalt ja h端端dsid: Tere, tere, Metsaisa. Tere, no tere teile endilegi, vastas Metsaisa. Mis k端lameestel kah asja oleks? 10
- 11. Asja on n探nda palju, et tahtsime paluda sinult paremaid kasukaid, vastas rebane asjamehe kombel ette astudes ja saba p端sti ajades. Ohoh, kas vanad pole enam head k端llalt? p辰ris Metsaisa edasi. Vanad lasevad tuult l辰bi, 端tles rebane. Auklikuks juba kulunud, auklikuks juba kulunud, h端端dsid hunt ja karu. Ega siis midagi kui auklikuks kulunud, siis muidugi ei k探lba, 端tles Metsaisa ja hakkaski kohe uut talivarustust v辰lja jagama. Said n探ndaviisi vastsed vammused karu, hunt ja rebanegi: karul oli varem uhke helekollane kasukas, n端端d anti talle tagasihoidlik pruun, mis mitte ainult ei varja pakase eest, vaid on raskesti n辰htav ka k端ti silmale; rebasel olid varem v旦旦diline kuub ja triibulised p端ksid, n端端d sai ta nad 端hte v辰rvi ja hoopis kallima karvaga; hunt oli seni teistest metsloomadest toredam kandis t辰hnilist r端端d k探rvadest tagak辰ppadeni - , tema sai n端端d tugeva ning vastupidava t旦旦端likonna, mis ei kulu ega rikne halvemategi ilmadega. sna teiste kasukavahetajate selja taga silmas Metsaisa viimaks ka v辰ikest j辰nest, kutsus teda s探rmega, k端sis s探bralikult: Noh, vennike, kuidas siis sinuga on? Ei mul ole tarvis midagi. Mina n辰kin rammusat orast ja hammustan peale maitsvat haavakoort, mis k端lm t端hi kah minule teeb, vastas j辰nes naerdes. Tubli, tubli, sihukest mehekangust tuleb ju lausa kiita, 端tles Metsaisa. K端lm k端kitas sel ajal veidi maad eemal paakspuup探探sa taga, piilus l辰bi paljaste oksade, oli v辰ga pahas tujus. J辰nese s探nad vihastasid teda aga veelgi: v探i n探nda, v探i n探nda v探i siis too t端hipaljas ei pea tema v探imu ja v辰gevust mikski! Ja otsustas k端lm j辰nese k辰sile v探tta ning n辰idata, mida ta teha suudab. Kui j辰nes Metsaisa talu juurest minema lippas, kargas k端lm kohe ta kannule. Ei j辰辰nud tast sammugi maha, puhus sihukest pakast, et puud paukusid. J辰nes jooksis, jooksis, katsus endale sellega sooja teha ei midagi. K端kitas j辰meda m辰nni varju, t探mbas keha h辰sti k旦ssi ei aidanud seegi. Heitis siis viimaks heinasao k探rvale pikali ja oli seal nagu kera, j辰i j辰rjest kangemaks, m探tles, et n端端d on l探puke vist ikka t探esti k辰tte j探udnud. Ja kui kitsikus ju 端sna suureks kasvas, kuulis, kuidas k端lm lund krudistades ta juurde astus ja k端sis: Ega su naha all ole vist enam s辰detki sooja? Miks ei ole, miks ei ole n辰e, ei j探ua kuuma p辰rast enam k辰iagi! vastas j辰nes, v探ttis viimase j探unatukese kokku, h端ppas teisele poole saadu. 11
- 12. Eesti K端lm kohkus seda kuuldes 端sna 辰ra, v辰辰rutas pead, imestas: Tohoh hullu, tulebki v辰lja, et ma sinule vennikesele vastu ei saa. ige mis 探ige, ei sina minule vastu saa, h端端dis j辰nes. K端lm j辰ttis puhumise, k探ndis h辰bistatult minema. J辰nes aga magas sao 辰辰res v辰simuse v辰lja ei lasknud end segada ei tuulel ega tuisul. Ja elab oma vanas kasukas t辰nap辰evani. 12
- 13. Jack ja Jill P探hja-Iirimaa muinasjutt T邸ehhi Jack ja Jill l辰ksid m辰est 端les, et tuua 辰mbriga vett. Jack kukkus ja l探i pea l探hki ja Jill veeres talle j辰rele. Jack ajas end p端sti ja s旦rkis koju nii kiirelt kui jalad v探tsid. L辰ks voodisse ja sidus pea kinni 辰辰dika ja pruuni paberiga. Kui Jill j探udis koju, oh kuidas ta irvitas, n辰hes Jacki paberplaastrit. Ema vihastas ja teda piitsutas, sest Jackile ta h辰da p探hjustas. 13
- 14. MBLIK JA KRBSED Leedu muinasjutt T邸ehhi 14
- 15. Tegelased: mblik K辰rbsed Linnud Jutustaja P探hiline stseeni toimumise koht: vana 辰mblikke t辰is sein (辰mblikuv探rk?) , puust istmed k辰rbeste jaoks. Jutustaja: Kord kaua aega tagasi elas vanas majas vana 辰mblik. Ta oli nii vana, et ta ei suutnud enam aru saada, kas on p辰ev v探i 旦旦. mblik: Kui 探nnetu 辰mblik ma olen! Vaevu v探imeline p端端dma 端htki k辰rbest, nii vana, nii vana. Mu liikmed ei kuula enam mu s探na, ei suuda kinni p端端da 端htki sahinat (kuulda on k辰rbeste pirinat ). K辰rbsed, k辰rbsed, t探elised k辰rbsed! kki ma seekord suudan. mblik: (p端端ab k辰rbseid) Ma tahan, ma tahan (ma saan, ma saan).... -- oh ei, nad lendasid j辰lle 辰ra. Ma j辰in ilma l探unata. Mu jalad ei liigu. Tuleb midagi v辰lja m探elda, kuidas neid k辰rbseid ligi meelitada. M探tlen, ma pean s端gavalt m探tlema (toob kuulutuse). Ma teen kingad k探igile k辰rbestele: suurtele ja v辰ikestele, paksudele ja k探hnadele. Luban mitte puudutada 端htegi k辰rbest, haa-haa-haa! K辰rbsed kogunevad kuulutuse 端mber, pinisedes: MBLIKU KINGSEPATKODA; KINGAD IGALE MAITSELE! K辰rbsed: (k探ik koos) Mina tahan kingi, mina ka, mina, mina.... 1.k辰rbes. Mina olen esimene, kes kingad saab. 2.k辰rbes: Ei, ei , mina olen k探ige n辰gusam. 3.k辰rbes: Mina, sest mina olen k探ige vanem. 1.k辰rbes ra m探tle nii. Ma 端tlen sulle, mina olen esimene (l端kkab teised k探rvale). K辰rbsed: Mina, mina (hakkavad 端ksteist t探ukama, l旦旦ma, vaidlema). mblik tuleb kohe, kui kuuleb k辰ra. mblik: J辰tke kisa, tehke kiiresti ja tulge minu j辰rel. Mul ei ole nii palju kingi. Minu j辰rel kiirmarsiga. (K探ik k辰rbsed j辰rgnevad 辰mblikule). 15
- 16. Eesti mblik valmistab oma t旦旦toas ette n旦旦ri, k辰辰rid, joonlaua, paberi, pliiatsi kinga- m探探duv探tmiseks. mblik: ks hetk, olge valmis t探siseks t旦旦ks. Te olete teretulnud, astuge sisse, v探tke istet ja r辰辰kige mulle, milliseid kingi te soovite. 1.k辰rbes: Mina tahan punaseid lehvikesega kontsaga kingi, millega ma saan tantsida k辰rbeste peop辰eval. mblik: OK! V探tame m探探dud. Tehtud, sa saad oma tantsukingad (辰mblik v探tab k辰rbse istmelt, m探探dab tema kingi ja seob tema s辰辰rte 端mber niidi). K辰rbes: Appi, jumal k端ll! Ma ei saa oma jalgu enam liigutada. Mida sa tegid? Tee lahti, lase mind v辰lja (k辰rbes ei saa liigutada oma jalgu, kuna 辰mblik on teda petnud ja v探rku sidunud). mblik: V探ta vabalt, puhka pisut, istu, sa saad oma kingad. Haa,-haa.. Palun j辰rgmine. Milliseid kingi sina tahad? 2.k辰rbes: Ma tahan ilusa lipsuga kingi, n旦旦pide ja lilledega minu lillelise kleidi juurde. mblik: Jah, jah, ma teen kingad teile m探lemile, ainult v探tame m探探du ja seome kinni. See on k探ik (辰mblik, m探探tes kingi, seob tema jalad n旦旦riga kinni). 2.k辰rbes: Lase mind lahti, mis sa tegid? Ma ei saa lennata. (ta ei saa liigutada oma jalgu, kuna 辰mblik on teda petnud ja v探rku m辰ssinud). mblik: Istu ja puhka. (Kutsub uue k辰rbse). J辰rgmine k辰rbes. Milliseid kingi sina tahad? 3.k辰rbes: Mina tahan balletikingi, sest ma tahan saada balletitantsijaks ja tantsida meie balletitrupis. 16
- 17. mblik: OK, ma teen, aga enne ma pean m探探du v探tma ja su kinni siduma (辰mblik, m探探tes kingi, seob temagi jalad n旦旦riga kinni). 3.k辰rbes: Ma ei saa liigutada oma jalgu, j辰ta j辰rgi, lase mind lahti, ma ei taha mingeid kingi. (Ta ei saa oma jalgu liigutada, sest 辰mblik on teda petnud ja sidunud v探rku). mblik: Teie kingi tehakse, istu ja 辰ra virise, k探ik k辰rbsed on juba m探探detud (vaatab k辰rbsed 端le). Sina oled minu hommikus旦旦k, v辰ga mahlane ja v辰rske k辰rbes. See siin on minu l探unas旦旦k, nii kena ja magus. Sina, kaunitar, oled minu 探htus旦旦k, tahan soliidset s旦旦ki, suurep辰raselt serveeritud. OK! Ma olen kohe valmis (辰mblik l辰heb eesriide taha). lej辰辰nud k辰rbsed r辰辰givad omavahel. Ungari 1.k辰rbes: Miks te mind siia meelitasite? Kas te ei tea, et 辰mblik on valetaja? 2.k辰rbes: Ei, ma ei teadnud. Sina olid see, kes tahtis uusi kingi. 3.k辰rbes: J辰tke j辰rgi. Kutsume parem abi. K探ik k辰rbsed karjuvad appi! Appi! Jutustaja: Vaesed k辰rbsed! Keegi ei kuule neid. (lej辰辰nud k辰rbsed lendavad ringi. Neid ei ahvatlenud 辰mbliku kingad). 17
- 18. K辰rbsed: Vaadake, see on 辰mbliku l探ks. Ta ei tee mingeid kingi. L辰hme siit 辰ra (pinisedes lendavad k探ik vabad k辰rbsed 辰ra). K探ik k辰rbsed karjuvad: Appi! Appi! Aidake! Jutustaja: Vaesed k辰rbsed. Keegi ei kuule neid, Kas keegi tuleb appi? Linnud lendavad siin. Linnud: Sirts sirr.. Mina olen mees, t探eline h辰rra (vabastab k探ik k辰rbsed). Muusika m辰ngib ja linnud tantsivad lindude tantsu. P辰rast tantsu lasevad linnud k辰rbsed v辰lja. mblik tuleb tagasi ja n辰eb, et k探ik k辰rbsed on l辰inud. mblik: Kus on mu k辰rbsed? J辰lle ma olen ilma l探unata. Milline 探nnetu 辰mblik ma olen, keegi ei hoolitse minu eest (ohkab ja j辰辰b magama). K探ik k辰rbsed kogunevad 辰mbliku 端mber. K探ik k辰rbsed: Ta sai, mis ta oli 辰ra teeninud! Ungari 18
- 19. SIPELGAS T邸ehhi muinasjutt Eesti 19
- 20. Elas kord sipelgas. Ta j辰i haigeks. K探ik metsarahvas teadis sellest. Nad kutsusid metsarahva arsti sipelgale. Arst vaatas sipelga 端le ja kirjutas talle retsepti. Retseptis oli kirjas, et 3 korda p辰evas tuleb v探tta suhkrut端kk ja sipelgas saab terveks. Austria 20
- 21. Austria Sipelgas s探i suhkrut, aga oli ikka haige. Ta nuttis terve p辰ev. 5 sipelgat seisis tema voodi 辰辰res ja 端ks sipelgatest 端tles: ra nuta, ma hoolitsen sinu eest ja sa oled hommikuks terve! Ta hoolitseski sipelga eest ja hommikuks oli meie sipelgas terve! 21
- 22. KOLM PRSAKEST Ungari muinasjutt Austria 22
- 23. Elasid kord kolm p探rsakest: Niff-Niff, Nuff-Nuff ja Naff-Naff. hel heal p辰eval otsustasid k探ik kolm hakata maja ehitama. Vennad ei j探udnud kuidagi kokkuleppele, missugune peaks nende tulevane maja olema. Seep辰rast lepiti kokku; et iga端ks ehitab endale sellise kodu, nagu heaks arvab. Niff-Niff ei hakanud pikalt pead murdma: Ilusaid kollaseid 探lgi k探ik kohad t辰is-neist saab maja missuguse! Nuff-Nuff oli veidike kade, et ta ise nii m探nusale m探ttele ei tulnud. Aga veidi metsas ringi k探ndides n辰gi ta puude all vedelevaid kuive raage. Minu maja tuleb ikkagi puidust ruigas ta r探探msalt. Naff-Naff p端端dis vendade plaane maha laita: Tali tulekul-ei teie majad pea k端lmale vastu. Mis siis saab, kui kuri hunt juhtub siiakanti? Ei vennad ehitame parem koos korraliku kivimaja! kuid teised j辰id oma plaanide juurde. Niff-Nifi maja valmis paari p辰evaga-neli 探lekubu seinteks, viies katuseks ja valmis. Nuff-Nufil l辰ks veidi rohkem aega-puuraage oli veidi keeruline 端ksteise peale laduda. N辰dala p辰rast k辰is juba p探rsas 端mber oma osmiku. Ungari K端ll oled sina ikka kobas探rg! Naersid Niff-Niff ja Nuff-Nuff venda, kes r端gas ehitades kogu suve. Viimane katusekivi veel vaja panna, siis on maja valmis, teatas Naff-Naff, siis tulgu v探i tuhat hunti. P辰h-meie ei karda mingit hunti! naersid Niff-Niff ja Nuff-Nuff. ja tegelikult pole hunte 端ldse olemas! 23
- 24. Kuri hunt, kes oli mitu p辰eva s旦旦mata olnud ja seega veel kurjemaks muutunud, h端ppas vihaselt p探探sast v辰lja. N端端d oli k端ll kuri karjas! Niff-Niff p探genes oma 探lgedest h端tti, hunt kannul. Viimasel hetkel sai p探rsas v探savillemi nina ees ukse kinni t探mmatud. Tee uks lahti, paha p探rsas! karjus hunt ukselinki l探gistades. Muidu puhun su hurtsiku k探igi nelja tuule poole laiali. P探rsas ei saanud r旦hhigi suust. Ja kuri hunt t探mbas kopsud 探hku t辰is ning hakkas puhuma: Puhh! Metsalagendik oli korraga 探lgi t辰is. Vaevu 探nnestus Niff-Nifil hundi hambust p辰辰seda. Ta p探genes Nuff-Nufi majja. Aga juba kihutas kuri huntki p探rsa kannul puu majakese juurde. Nuff-Nuff pani ukse haaki ja t探mbas aknale kardinad ette. Avage, v探i ma puhun selle osmiku puruks! karjus hunt. Ja seda ta tegigi. Hirmsa kisaga p探genesid Niff-Niff ja Nuff-Nuff raagudest maja rusude alt. Kui nad Naff-Nafi kena uue maja juurde j探udsid, oli see just ehitamise l探petanud ja keetis uhiuuel pliidil oblikasuppi. Niff-Nifi ja Nuff-Nufi valju ruigamist kuuldes taipas Naff-Naff kohe, milles asi seisab. Ta keeras ukse lukku ja kattis rahulikult vendadele laua. Ungari Uks lahti, krunnsabad! karjus kuri hunt ukse taga. Niff_Niff ja Nuff-Nuff sulgesid hirmust silmad ja vingusid tasakesi, kuuldes hundi 辰hvardust: Kohe hakkan puhuma! 24
- 25. Kuid mis teeb hundi hinge探hk kiviseinale! Naff-Naff pani naerdes puid pliidi alla. Lase mind sisse, tahaksin su uude majja soolaleivale tulla! tegi hunt n端端d h辰辰le ilusaks. Kuid Naff-Naff ei uskunud teda. Ja 探igesti tegid: 探ige pea kuulsid p探rsakesed, kuidas v探savillem k端端nte kl探binal katusele ja sealt korstna otsa ronis. Pauhh! Kukkus hallivatimees 辰kki korstnast otse Naff- Naffi keevasse supipatta. Ui-ui-uu t辰itis p探rsakese maja k探rvetada saanud kurjategija ulgumine. Naff- Naff tegi ukse lahti-ja hunt kadus mets nagu hall kera. Enam ei tulnud kuri hunt Naff- Naffi kena kivimaja l辰hedussegi. Kolm p探rsakest elavad seal rahus ja 端ksmeeles t辰nap辰evalgi. Austria 25