M辰rkmed Rootsi ajast Eesti alal 乙端馨稼温温壊庄顎馨ile, linnad, k辰sit旦旦, kaubandus, t旦旦ndus, vaimuelu. Puudub materjal valitsemiskorraldusest ning talupoegade 探iguslikust seisundist.
M辰rkmed Rootsi ajast Eesti alal 乙端馨稼温温壊庄顎馨ile, linnad, k辰sit旦旦, kaubandus, t旦旦ndus, vaimuelu. Puudub materjal valitsemiskorraldusest ning talupoegade 探iguslikust seisundist.
2. Vana Liivimaa poliitiline 端lesehitus
P辰rast aastat 1346 Vana Liivimaa koosnes (5)
viiest iseseisvast v辰ikeriigist:
1. Saksa ordu (1236) Liivimaa haru
2. Riia peapiiskopkond
3. Tartu piiskopkond
4. Saare L辰辰ne piiskopkond
5. Kuramaa piiskopkond
3. Maaisandad ja l辰辰nimehed
Maa jagunes kaheks osaks:
1) maaisandate (parunite) valdused (doomen)
2) vasallite (r端端tlite ja junkrute) l辰辰nivaldused
4. Maaisandad ja l辰辰nimehed
Maaisandate valdused andsid tulusid, millest
maaisandad katsid riigivalitsuse kulud ja oma
isiklikud kulud
Vasallite l辰辰nivaldused: maad, mis olid jagatud
maaisandate poolt r端端tlitele ja junkrutele
s探jateenistuse eest
Maad harisid talupojad
5. Maaisandate omavahelised suhted
K辰is v探imuv探itlus Saksa ordu ja piiskoppide
vahel
V探imuv探itluses kasutati intriige ja j探uti
kodus探dadeni v辰lja
6. Maaisandate omavahelised suhted
T端li l探petamiseks kutsuti aastal 1397 kokku
Danzigi kongress, millel j探uti kompromissini:
1) tunnustati Riia piiskopkonna sidusust Saksa
orduga
2) ordumeister loobus oma 探igustest n探uda
piiskoppide vasallite osalemist ordu
s探jak辰ikudel ja maa kaitsei, mis n探rgendas
Liivimaa s探jalist j探udu
7. Seisuste esilekerkimine ja maap辰evad
15. sajandil Liivimaa elus suurt rolli m辰ngisid:
1) maaisandad
2) l辰辰nimehed
3) linnad
* Oma huvide kaitseks 端hinesid vasallid
territoriaalseteks r端端telkondadeks
8. Seisuste esilekerkimine ja maap辰evad
(aastatel 1420)
Maap辰evad on regulaarsed Liivimaa isandate
ja seisuste kokkusaamised.
Maap辰evadel olid esindatud:
1) vaimulikud koos Riia piiskopiga
2) ordumeister koos k辰sknikega
3) vasallkonnad ja linnad
9. V辰lissuhted
Saksa ordu suhted Leedu ja Poolaga
(pealetung l辰辰nde)
Saksa ordu suhted Moskva Venemaaga
10. Pealetung l辰辰nde
Saksa ordu eesm辰rgiks oli p端ha s探da
paganatega
Saksa ordu sooritas s探jaretke Leedu vastu
Leedu v探ttis vastu ristiusu ja s探lmis Poolaga
Krevo unioonoi (1385)
Taani, Rootsi ja Norra kogunesid Kalmari
uniooniks (1397)
11. Gr端nwaldi lahing (1410)
Preisimaa orduharu sai aastal 1410 Gr端nwaldi
lahingus Poola Leedu 端hendv辰gedelt l端端a
Liivimaa orduharu side Preisi keskvalitsusega
hakkas l探dvenema
15.sajandil liivimaalastel kujunesid Leeduga
heanaaberlikud suhted
12. Suhted Moskva Venemaaga
15.sajandil Moskva v端rstid 端hendasid
Kuldhordi 端lev探imu alt vabanenud Vene
v端rstkonnad 端htseks riigiks. Liivimaa kohale
tekkis suur oht.
13. Wolter von Plettenberg
Ta oli Liivimaa meister:
1) p端端dis Liivimaa sisevastuolusid 端letada
2) p端端dis koondada k探ik j探ud venelastele
vatul旦旦gi andmiseks
15. Suhted Moskva Venemaaga
Aastel 1501 liivimaalased s探lmisid liidu
Leeduga ja astusid Venemaa vastu s探tta
Liivimaalased v探itsidvene v辰gesid Pihkvamaal
Smolina j辰rve 辰辰res (1502)
Aastal 1503 s探lmiti venelastega vaherahu,
mida korduvalt pikendati (Liivi s探ja alguseni
1558)
16. K端simused kordamiseks
1. Mitmeks riigiks jagunes Vana Liivimaa?
Nimetage need v辰ikeriigid.
2. Kellele kuulusid k探ik maavaldused?
3. Kes harisid maad?
4. Missugused olid maaisandate omavahelised
suhted?
5. Missuguse kompromissini j探uti Danzigi
kogressil (1397)?
17. K端simused kordamiseks
6. Mis on maap辰evad?
7. Missugused seisused olid esindatud maap辰evadel?
8. Missugused olid Saksa ordu suhted l辰辰ne- (Leedu,
Poola, Taani, Rootsi, Norra) ja idanaabritega (Moskva
Venemaaga)?
9. Kes oli Wolter von Plettenberg?
10. Mida ta tedi Liivimaa heaks?
11. Jutustage Vana Liivimaa suhetest Moskva
Venemaaga.
18. pikud
1.Mati Laur, Ain M辰esalu, T探nu Tannberg, Ursula Vent, Ago
Pajur.
仂亳 亅仂仆亳亳 (从仂仆仗亠从 亟仍 亞亳仄仆舒亰亳亳, AVITA Tallinn
2005 - 2006)
lk 20 - 21
2. Mati Laur, Ain M辰esalu, T探nu Tannberg, Ursula Vent.
Eesti ajalugu I. Muinasajast 19.sajandi l探puni.
(探pik 乙端馨稼温温壊庄顎馨ile AVITA Tallinn 2006) lk 58 - 63
3. Aivar Kriiska, Ain M辰esalu, Anti Selart, Inna P探ltsam J端rjo,
P辰rtel Piirim辰e.
Eesti ajaloo 探pik 乙端馨稼温温壊庄顎馨ile I osa. Eestiajast Rootsi aja
alguseni. (AVITA Tallinn 2014) lk 62- 71