More Related Content
What's hot (20)
Similar to Esitlus 7 muinasusund (7)
More from Narvatk (20)
Esitlus 7 muinasusund
- 2. Eestlaste muinasusund Eestlaste muinasusundit tuntakse halvasti. Muistsed usundeid kajastavad allikad on v辰he s辰ilinud. Usundiga seotud arheoloogilised kinnismuistendid: kalmed, hiiekohad, ohvrikivid, allikad.
- 3. V辰gi K探ik elusolendid omavad peale f端端silise keha veel erilist v辰ge v探i j探udu. V辰ge oli ka s探nades. S探nade abil v探is: loitsida, n探iduda, haigusi ravida. Inimesed, kes oskasid seda teha, olid targad v探i n探iad
- 4. Hing Hing oli inimese isikup辰ra kandja. Magamise ajal hing v探is kehast lahkuda ja asuda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast j辰辰davalt. Oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda ehted, t旦旦riistad, tarberiistad, relvad, toitu.
- 5. Hingede aeg Hiliss端gisel, mihkli- (29.09) ja mardip辰eva (10.11) vahel oli aeg, mil surnute hinged liikusid ringi ja v探isid tulla kodu k端lastama ning neid tuli kostitada. See pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud l辰rmitseda, sest see v探is pahandada hingi. 2.(teisel) novembril eesti rahvakalendri j辰rgi on hingedep辰ev.
- 6. Suhtumine loodusesse Loodust austati ja peeti omataoliseks. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejateks.
- 7. Vaimud, haldjad, jumalad Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja isegi inimeste kodu v探i selle 端mbrust. Konkreetsetest jumalatest Henriku Liivimaa kroonikas on nimetatud ainult Tarapitha v探i Taara. Hilisemal ajal austati veel Ukut
- 8. Ohvripaigad Vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikkust p端端ti saavutada andide toomisega ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad. Ohverdamiseks k探ige sobivamaks n辰dalap辰evaks oli neljap辰ev eestlaste p端ha p辰ev.
- 9. Ennustamine, n探idumine ja maagia P端端ti ennustada eelseisva s探jaretke v探i m探ne muu ettev探tmise tulemust. Seda tulemust p端端ti m探jutada ohvritoomise v探i n探idumise abil. Maagia p端端dis m探jutadaseoseid asjade ja n辰htuste vahel. T辰htsal kohal oli ravimaagia.
- 10. Ristiusu m探jud Eestlastele polnud ristiusk tundmatu (ristiusulised naabermaad Rootsi, Taani, Venemaa). Ristiusulisi m探jutusi on n辰ha eestlaste kommete muutumises (laibamatmise komme) Ristiusku ei suhtutud algul vaenulikult. V探itlus ristiusu vastu oli v探itlus oma vabaduse eest.
- 11. K端simused kordamseks 1. Kuidas me saame teada muistsete eestlaste usundist? 2. Mida omasid peale f端端silise keha k探ik olendid muistsete eestlaste arvates? 3. Mis oli inimese isikup辰ra kandja? 4. Kas muistsed eestlased uskusid hauatagusesse ellu? 5. Millal peeti hingede aega?
- 12. K端simused kordamseks 6. Kuidas muistsed eestlased suhtusid loodusesse? 7. Mida asustasid vaimud ja haldjad? 8. Nimetage muistsete eestlaste jumalaid? 9. Kuidas muistsed eestlasid kummardasid oma jumalaid? 10. Missugused kolm tegevust m辰ngisid suurt osa muistsete eestlaste usundis?
- 13. K端simused kordamseks 11. Kas eestlased tundsid ristiusku? 12. Kuidas alguses muistsed eestlased suhtusid ristiusku? 13. Kuidas hiljem muutus eestlaste suhtumine ristiusku?
- 14. pikud 1.Mati Laur, Ain M辰esalu, T探nu Tannberg, Ursula Vent, Ago Pajur. 仂亳 亅仂仆亳亳 (从仂仆仗亠从 亟仍 亞亳仄仆舒亰亳亳, AVITA Tallinn 2005 - 2006) lk 14 - 15 2. Mati Laur, Ain M辰esalu, T探nu Tannberg, Ursula Vent. Eesti ajalugu I. Muinasajast 19.sajandi l探puni. (探pik 乙端馨稼温温壊庄顎馨庄鉛艶 AVITA Tallinn 2006) lk 36 - 41 3. Aivar Kriiska, Ain M辰esalu, Anti Selart, Inna P探ltsam J端rjo, P辰rtel Piirim辰e. Eesti ajaloo 探pik 乙端馨稼温温壊庄顎馨庄鉛艶 I osa. Eestiajast Rootsi aja alguseni. (AVITA Tallinn 2014) lk 44 - 47