More Related Content
What's hot (20)
Similar to Esitlus 6 eestlased muinasaja lopul (17)
More from Narvatk (20)
Esitlus 6 eestlased muinasaja lopul
- 2. Elatusalad Maaharimine/ Maaviljelus/ P探llumajandus (nisu, kaer, hernes, uba, 11. sajandist talirukis) Loomapidamine/ Loomakasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) K端ttimine/ Jaht Kalap端端k/ Kalastamine Metsamesindus * Sel ajal Eesti alal elas v辰hemalt 150 000 inimest.
- 3. K辰sit旦旦 areng Igas peres valmistati: - t旦旦riistaid - tarberiistaid - ehitisi - r探ivaid - liiklusvahendeid
- 4. K辰sit旦旦 areng Oma ala meistrid tegid metallit旦id: - relvi - t旦旦riistu - pronks- ja h探beehteid
- 5. Kaubandus Tegeldi vahetuskaubandusega: - kaup vahetati kauba vastu - kaup osteti edasim端端giks Maksevahendiks oli h探be.
- 6. Kaubandus Linnu Eestis veel ei olnud. Kaubitsemiskohad kujunesid t辰htsamate teede ristumiskohtades ( suuremad linnused, asulad Tallinn, Tartu) Eestit l辰bisid kaubateed, mis 端hendasid L辰辰nemere l辰辰ne- ja l探unarannikut Venemaa linnadega (Pihkva, Novgorod)
- 7. Kaubandus Eestisse toodi: h探bedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu. Eestist veeti v辰lja: karusnahku, vaha. * Eestlased m端端sid r旦旦vretkedel saadud vara ja vange orjadeks.
- 8. Talud ja k端lad Eesti elanikud elasid taludes. Eestlaste elamu oli suitsutuba s.o. v辰ike palkidest hoone, mida k旦eti korstnata kerisahjuga. Vilja kuivatati samas ruumis.
- 9. Talud ja k端lad Talud paiknesid l辰hestikku ja moodustasid k端la. L辰辰ne-, Kesk- ja P探hja- Eestis olid sumbk端lad. Ida-Eestis ridak端lad. L探una- Eestis hajak端lad.
- 10. Kihelkonnad ja maakonnad Muinasaja l探pus Eestis t辰htsaim haldus端ksus oli kihelkond Kihelkonna moodustasid l辰hedased piirkonna k端lad 13. sajandi algul Eestis oli umbes 45 kihelkonda
- 11. Kihelkonnad ja maakonnad Kihelkonnad moodustasid suuremaid maakondi Maakond = mitu kihelkonda Eestis oli kokku 8 maakonda: Virumaa, R辰vala, J辰rvamaa, Harjumaa, L辰辰nemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala
- 12. Rahvas ja 端likud Kaks versiooni: 1. V探rdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja 探iguslikult seisundilt enam- v辰hem v探rdsed 2. Ebav探rdsus varanduslik ebav探rdsus oli suur ja 端hiskond tugevasti diferentseeritud.
- 13. S探jaline tase 11. sajandi keskpaiku rajati ringvall linnused Relvastus: - odad, s探jakirved, kilbid, kiivrid P探hiline v辰e端ksus oli malev ( moodustati igast maakonnast) Malev = ratsamehed + jalamehed
- 14. Suhted naabritega Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased suhted olid v辰ga head. L探unanaabrid: latgalid, leedulased aeg-ajalt tekkisid t端lid. Idaslaavlased oht ei olnud eriti suur, sest Vana Vene riik oli osadeks lagunenud. Rootsi ja Taani riik: rootslased ja taanlased katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta.
- 15. K端simused kordamiseks 1. Missugused olid inimeste elatusalad muinasaja l探pul? 2. Mida valmistati igas peres? 3. Mida valmistasid oma ala meistrid? 4. Mida toodi Eesti alale m端端giks? 5. Missuguseid kaupu veeti Eesti alalt v辰lja? 6. Missugustes asulates elasid eestlased muinasaja l探pul?
- 16. K端simused kordamiseks 7. Mis on kihelkond? Mitu kihelkonda oli Eestis muinasaja l探pul? 8. Mis on maakond? Mitu maakonda oli Eestis muinasaja l探pul? 9. Missugune oli muistsete eestlaste relvastus? Mis on malev? 10. Missugused olid muistsete eestlaste suhted naaberrahvastega (sugulasrahvastega, l探unanaabritega, idaslaavlastega, Rootsi ja Taani kuningriigiga)?
- 17. pikud 1.Mati Laur, Ain M辰esalu, T探nu Tannberg, Ursula Vent, Ago Pajur. 仂亳 亅仂仆亳亳 (从仂仆仗亠从 亟仍 亞亳仄仆舒亰亳亳, AVITA Tallinn 2005 - 2006) lk 12 - 13 2. Mati Laur, Ain M辰esalu, T探nu Tannberg, Ursula Vent. Eesti ajalugu I. Muinasajast 19.sajandi l探puni. (探pik 乙端馨稼温温壊庄顎馨ile AVITA Tallinn 2006) lk 30 - 35 3. Aivar Kriiska, Ain M辰esalu, Anti Selart, Inna P探ltsam J端rjo, P辰rtel Piirim辰e. Eesti ajaloo 探pik 乙端馨稼温温壊庄顎馨ile I osa. Eestiajast Rootsi aja alguseni. (AVITA Tallinn 2014) lk 38 - 43