DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis - sissejuhatus kursusesseHans PõldojaLoenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 3. september 2021.
Esitluste koostamine ja avalik esinemineHans PõldojaLoenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 3. detsember 2021.
Õppimist toetavad digivahendidHans PõldojaLoenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 21. november 2020.
Esitluste koostamine ja avalik esinemineHans PõldojaLoenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 4. detsember 2020.
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis: sissejuhatus kursusesseHans PõldojaLoenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 4. september 2020.
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis: sissejuhatus kursusesseHans PõldojaLoenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 7. september 2018
Õpiobjektid ja repositooriumidHans PõldojaLoenguslaidid Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži kursusel HKI5049 Digitaalsete õppematerjalide koostamine, 26. september 2014, Haapsalu
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis: sissejuhatus kursusesseHans PõldojaLoenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 6. september 2019
Kasutajaliidese prototüüpimine I: low-fi prototüübidHans PõldojaLoenguslaidid kursusel Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel IFI6207.DT Interaktsioonidisain, 16. oktoober 2017.
IFI7207.DT Digitaalne õppevaraHans PõldojaLoenguslaidid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursusel IFI7207.DT Digitaalne õppevara. 5. veebruar 2017.
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis: sissejuhatus kursusesseHans PõldojaLoenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 7. september 2018
Õpiobjektid ja repositooriumidHans PõldojaLoenguslaidid Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži kursusel HKI5049 Digitaalsete õppematerjalide koostamine, 26. september 2014, Haapsalu
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis: sissejuhatus kursusesseHans PõldojaLoenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 6. september 2019
Kasutajaliidese prototüüpimine I: low-fi prototüübidHans PõldojaLoenguslaidid kursusel Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel IFI6207.DT Interaktsioonidisain, 16. oktoober 2017.
IFI7207.DT Digitaalne õppevaraHans PõldojaLoenguslaidid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursusel IFI7207.DT Digitaalne õppevara. 5. veebruar 2017.
Digil6he.pptKersti VarblaneVäike kokkuvõte sügisel 2009 Reaalkoolis toimunud õpetajate konverentsist, teemaks digilõhe ületamise võimalused õpetajate ja õpilaste vahel.
IKT tulevikukooli projekti eesmärgid ja tulemusedHans PõldojaIKT tulevikukooli projekti eesmärgid ja tulemused Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis. Esitlus Tiigriõppe päeval 11. detsember 2008.
Koostööprojektid eTwinningu näitel (mai 2015) |Tuleviku Õpetaja koolituspr...Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammTuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV mooduli 1. kontaktpäeva teema "Identiteedihaldus" esitlus.
Tutvu Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV mooduliga aadressil http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-iv/
Tutvu Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammiga aadressil http://www.tulevikuopetaja.ee/
Koolitusprogramm "Tuleviku õpetaja" IV moodul "Digitaalne kodanik"Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammKoolitusprogramm "Tuleviku õpetaja" IV moodul "Digitaalne kodanik"
1. Varje Tipp & Ingrid Maadvere eTwinningu eksperdid 06.05.2010 Tallinn
2. Väljavõte Eesti eTwinningu blogist Reede, 15. detsembril 2006 http:// sopruskoolid.blogspot.com/2006/12/vahekokkuvte-spruskoolide-programmist.html Õpetajate sõnul aitavad rahvusvahelised koostööprojektid tekitada õpilastes huvi õppimise vastu , innustavad õppima võõrkeeli ning arendavad koostöö- ja suhtlemisoskust . Projektitöösse suhtuvad õpilased suure pühendumuse ja huviga.
3. Projektitöö käigus on Eesti koolide ja nende partnerkoolide koostööst sündinud ühised veebiajakirjad, veebipäevikud ja videofilmid , õpilased on vahetanud arvutijoonistusi , koostanud sõnaraamatuid jne. Omavaheliseks suhtlemiseks ja koostöö tegemiseks kasutavad Eesti õpilased mitmesuguseid võimalusi alates e-postist lõpetades videokonverentsiga.
4. 21. septembril-22. septembril 2007 kohtusid Pärnus õpetajad , kel kõigil eTwinningu projektitöö kogemus olemas ja kes heal meelel olid valmis tutvustama ja nõustama sõpruskoolide programmi ka oma kolleegidele. Viide: http:// sopruskoolid.blogspot.com/2007/09/mentorite-koolitus-prnus.html
5. Siret tutvustas huvitavaid töövahendeid Programm koomiksite tegemiseks www.comeeko.com Vahend failide ülespanemieks Box.net Videode ülespanek video.google.com Mitmesuguseid vahendeid leiab Sireti ja Tuuli veebipäevikus itublogi.blogspot.com Veel leiab töövahendeid ingliskeelsest blogist generatorblog.blogspot.com Ingridi blogi http:// vahendidkoostoo.blogspot.com
9. eTwinningu meetod Õppijalt – õppijale õppimine õppijale keskendunud teadmiste ülesehitamine protsessile orienteeritud õppijate poolt loodud sisu diskussioonid, arutelud võrgustik, kogukond koostöö projekt, uurimis- ja probleemõppele orienteeritud
10. Web 2.0 vahendid on toonud põhjaliku pöörde sotsiaalse suhtluse veebis ja õppeprotsessi rikastavate vahenditega Suunatud kasutajale Koostööle Aktiivne osalemine 2-suunaline kommunikatsioon Loomine ja jagamine Teadmiste ülesehitamine ...
16. ThinkDraw Kujunditega joonistamine veebis Pencil Allalaetav tasuta joonistamise ja animeerimise programm Open Office Draw Arvutisse installeeritav joonistusprogramm TuxPaint joonistusprogramm lastele
17. Quibblo Testide ja küsitluste loomise keskkond Power League Hääletuste korraldamise keskkond Zoho Creator Paljude võimalustega küsitluste loomise vahend Doodle Sündmuste planeerimine ja pollid
18. Kui paljud õpetajad neid rakendavad õppetöösse? Kui oskuslikult neid rakendatakse? Kas me oskame valikuid teha? Kas me üldse seda kõike vajame? Kas õpilastele meeldivad loengud või koostöös õppimine?
19. Emakeeleoskus Võõrkeelteoskus Matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest Infotehnoloogiline pädevus Õppimisoskus Sotsiaalne ja kodanikupädevus Algatusvõime ja ettevõtlikkus Kultuuriteadlikkus
20. ... seisneb suutlikkuses kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infoühiskonna tehnoloogiat nii töö, meelelahutuse kui suhtlemise eesmärgil . See põhineb peamistel IKT-alastel oskustel: arvutite kasutamine info saamiseks, hindamiseks, salvestamiseks, loomiseks, esitamiseks, vahetamiseks ning koostöövõrkudes osalemine Interneti teel.
21. ... on järjepidev teadmiste omandamise oskus . Pädevus eeldab teadlikkust oma õpiprotsessist, vajadustest ja võimalustest ning oskust kõrvaldada takistused eduka õppimise teelt. See pädevus hõlmab uute teadmiste ja oskuste omandamist, töötlemist ja seostamist eelnevaga , samuti sobivate juhendajate leidmist ja nende abi kasutamist.
23. Uus riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13273133 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13272925 http://www.oppekava.ee
25. Klassiruumis on internetiühendusega arvuti ja esitlustehnika. Kasutatakse IKT-l põhinevad õppematerjale ja –vahendeid. Õpet võib korraldada virtuaalses õpikeskkonnas. Ainetunde peetakse vajadusel arvutiklassis. Läbiv teema “Tehnoloogia ja innovatsioon”
26. I kooliaste : IKT kasutamise põhivõtted , loovtööd, mängulised programmid, foto, video , mudelid, maketid; II kooliaste : praktilised ülesanded, tehnoloogia rakendamine ainetundides ; III kooliaste : IKT rakendamisel põhinevad meetodid ja töövõtted, IKT kodutöödes ja õuesõppes; gümnaasium : rühmatöös uurimis –ja arendusprojektid, firmade ja teabekeskuste kaasamine, tagada valmisolek IKT kasutamiseks igapäevaelus , õpingutes ja töös.
27.
28. IKT kui õpik (põhikool) keel ja kirjandus : sõna-ja käsiraamatud, blogid, keelealased veebiallikad; vene keel ja kirjandus : blogid, internetiallikad, online sõnastikud; võõrkeeled : ajaveeb, elektroonilised sõnaraamatud, teatmeteosed; matemaatika : õpiprogrammid; loodusained : elektroonilised allikad, veebipõhised õppematerjalid, multimeediamaterjalid, mudelid, simulatsioonid, mõistekaart; sotsiaalained : elektroonilised andmebaasid; kunstiained : foto, video; tehnoloogia : IKT materjalid; kehaline kasvatus : spordisündmuste jälgimine, võõrkeelsed teabeallikad.
29. IKT kui õpik (gümnaasium) keel ja kirjandus : online väljaanded, keeleinfo allikaid, kirjanike veebipäevikud, küberkirjandus, elektroonilised sõnaraamatud; vene keel ja kirjandus : elektroonilised väljaanded; võõrkeeled : elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid; matemaatika : õpitarkvara; loodusained : mudelid, simulatsioonid, veebipõhised õppematerjalid, andmebaasid, arvutiprogrammid; sotsiaalained : andmebaasid; kunstiained : virtuaalnäitused, fotokunst, videokunst, interaktiivne meediakunst, netikunst, graafiline disain; kehaline kasvatus : infokanalite jälgimine, materjalide lugemine.
30. IKT kui vihik (põhikool) keel ja kirjandus : esitlus, ettekanne, tekstitöötlus, blogid; vene keel ja kirjandus : tarbekirjad, blogid; võõrkeeled : ajaveeb, lühiettekanded, referaat, uurimistöö, retsensioon, arvustus; matemaatika : õpiprogrammid, uurimistööd, andmetöötlus, pilditöötlus, tekstitöötlus; loodusained : mudelid, simulatsioonid, uurimistöö; sotsiaalained : graafikud, tabelid, diagrammid, esitlemine, dokumentide vormistamine, referaat, ettekanne, uurimistöö; kunstiained : pildistamine, fotoseeria, animatsioon, video, digitaalgraafika, referaat, uurimistöö; tehnoloogia : esitlemine, disainimine.
31. IKT kui vihik (gümnaasium) keel ja kirjandus : blogi, podcast, uurimistöö, kirjalik keeleoskus arvutis; vene keel ja kirjandus : blogi, veebitekst, teksti loomine Internetis, uurimistöö, ametliku teksti vormistamine; võõrkeeled : rahvusvahelised projektid, tarbekirjad, veebilehe koostamine, uurimistöö, referaat; matemaatika : õpitarkvara, andmetöötlusprojekt; loodusained : mudelid, simulatsioonid, andmete analüüs, uurimistöö; sotsiaalained : andmete esitlemine, graafikud, tabelid, diagrammid, dokumendi vormistamine, referaat, ettekanne, uurimistöö; kunstiained : pildistamine, filmimine, noodistusprogramm, MIDI salvestusprogramm, referaat, uurimistöö, arvustus, õpimapp; kehaline kasvatus : SPORTident elektrooniline kontrollkaart (orienteerumine SI pulgad), uurimistöö.
32.
33. Võimalikud hindamismeetodid enesehindamine – peegeldus vastastikune hindamine intervjuu esitlemine ... Hindamiskriteeriumid Aktiivne osalus õppeprotsessis loovad lahendused ülesannete täitmisel ...
#20: Võtmepädevusi peetakse võrdselt olulisteks, kuna nad kõik saavad aidata kaasa eduka elu kujunemisele teadmisteühiskonnas. Infotehnoloogiline pädevus seisne suutlikkuses kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infoühiskonna tehnoloogiat nii töö,meelelahutuse kui suhtlemise eesmärgil. See põhineb peamistel IKT-alastel oskustel: arvutite kasutamine info saamiseks, hindamiseks, salvestamiseks, loomiseks, esitamiseks ja vahetamiseks ning koostöövõrkudes osalemine Interneti teel. Õppimisoskus on järjepidev teadmiste omandamise oskus. Pädevus eeldab teadlikkust oma õpiprotsessist, vajadustest ja võimalustest ning oskust kõrvaldada takistused eduka õppimise teelt. See pädevus hõlmab uute teadmiste ja oskuste omandamist, töötlemist ja seostamist eelnevaga, samuti sobivate juhendajate leidmist ja nende abi kasutamist.
#28: Ei näe koostööd, õppima õpetamine, suhtlemine tagaplaanil