IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: Sissejuhatus kursusesse
0 likes1,395 views
Loenguslaidid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursusel IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine, 1. veebruar 2015.
![adfa, p. 1, 2011.
© Springer-Verlag Berlin Heidelberg 2011
Exploring the Potential of Open Badges in Blog-Based
University Courses
Hans Põldoja and Mart Laanpere
Tallinn University, Institute of Informatics, Tallinn, Estonia
{hans.poldoja, mart.laanpere}@gmail.com
Abstract. Recent developments with personal learning environments and open
online courses have led educators to experiment with opening up their formal
higher education courses. In these courses, the online learning activities take
place in open learning environments based on various Web 2.0 tools such as
blogs. Although this type of courses have a number of pedagogical benefits,
they also raise issues related to private grading of students’ works and recogniz-
ing the learning of informal participants. This paper presents our exploratory
study on addressing these issues by introducing open badges to master’s level
course that takes place in a blog-based learning environment. Students’ perspec-
tives on using open badges were evaluated through focus group interviews. The
results of the study indicate, that badges could have a potential in formal higher
education, if they are used more widely and provide an explicit choice of per-
sonal learning paths for learners.
Keywords: open badges, assessment, blog-based courses.
1 Introduction
One of the recent trends in education is the blending of formal and informal learning.
This is supported by introducing social media, personal learning environments and
various open educational practices to formal higher education [1, 2]. Students can
enrich their learning experience by using open educational resources from other uni-
versities and taking part in Massive Open Online Courses.
In many cases, such developments have led university lecturers and professors to
increase the degree of openness in their courses. One approach is to move online
learning activities to open learning environments that are based on social media and
Web 2.0 tools such as blogs. The use of blogs in online courses provides a number of
pedagogical benefits such as motivating learners, enhancing the development and
expression of ideas, fostering interaction, collaboration and group work, inviting
feedback from other learners, and enriching the learning environment [3]. The use of
blog-based learning environments also allows educators to open up their course for
informal participants or members of professional communities who are not officially
enrolled to the course.
Põldoja, H., & Laanpere, M. (2014). Exploring the Potential of
Open Badges in Blog-Based University Courses. In Y. Cao, T.
Väljataga, J. K. T. Tang, H. Leung, & M. Laanpere (Eds.), New
Horizons in Web Based Learning: ICWL 2014 International
Workshops, SPeL, PRASAE, IWMPL, OBIE, and KMEL, FET,
Tallinn, Estonia, August 14-17, 2014, Revised Selected
Papers (Vol. 8699, pp. 172–178). Cham: Springer. doi:
10.1007/978-3-319-13296-9_19](https://image.slidesharecdn.com/00sissejuhatuskursusesse2015-150201034527-conversion-gate02/85/IFI7053-Digitaalsete-oppematerjalide-koostamine-Sissejuhatus-kursusesse-48-320.jpg)
More Related Content
What's hot (20)
Similar to IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: Sissejuhatus kursusesse (20)
More from Hans Põldoja (20)
IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: Sissejuhatus kursusesse
- 1. IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: Sissejuhatus kursusesse Hans Põldoja
- 2. Hans Põldoja Haridustehnoloogia lektor Tallinna Ülikool, Informaatika Instituut Doktorant Aalto University, School of Arts, Design and Architecture hans.poldoja@tlu.ee http://www.hanspoldoja.net
- 3. Tutvumisring
- 7. Kursuse ülesehitus • Kursuse maht 3 EAP (78 tundi) • 4 kontaktpäeva (16 tundi) • DzüԻ (32 tundi) • Rühmatöö (10 tundi) • Kirjanduse analüüs (20 tundi)
- 8. Kontaktpäevad • 01.02 – Sissejuhatus • 15.03 – Õ辱Dzپ, repositooriumid, autorvahendid, testid • 12.04 – Uued tehnoloogiad, e-õpikud, autoriõigus • 10.05 – Esitlused
- 9. Soovituslik töö maht Nädal Teema Kontakttunnid Blogimis- ülesanded Õppematerjali koostamine Kirjanduse analüüs Kokku 26.01.2015 Sissejuhatus 4 1 5 02.02.2015 Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid 4 4 09.02.2015 Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid 1 1 16.02.2015 Õppematerjalide koostamise vahendid 4 2 6 23.02.2015 Õppematerjalide koostamise vahendid 1 2 3 02.03.2015 Arvutipõhine testimine 4 2 6 09.03.2015 Arvutipõhine testimine 4 1 2 7 16.03.2015 Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks 4 2 6 23.03.2015 Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks 1 2 2 5 30.03.2015 Õppematerjalide autoriõigus 4 2 2 8 06.04.2015 Õppematerjalide autoriõigus 4 1 2 7 13.04.2015 Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet 4 2 6 20.04.2015 Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet 1 2 2 5 27.04.2015 Kirjanduse analüüsi ja rühmatöö lõpetamine 2 2 4 04.05.2015 Kirjanduse analüüsi ja rühmatöö esitlemine 4 4 11.05.2015 Tagasiside ja kokkuvõtted 1 1 16 32 10 20 78
- 10. Õpikeskkond • Ajaveeb: http://oppematerjalid.wordpress.com • Õppijate ajaveebid • Märksõna: oppematerjalid (Twitteris #oppematerjalid) • Veeb 2.0 keskkonnad: EduFeedr, Twitter, ݺߣShare, Mendeley, … • Moodle
- 14. Privaatsus avatud õpikeskkonnas • Oma nime all ajaveebi pidamine • Hinded
- 15. Avatud kursus • Kursuse e-õppe osaga võib liituda iga huviline • Vabatahtlikud osalejad valivad ise, kui palju nad teevad. Samas ei saa nad TLÜ tõendit ega ainepunkte • Liitumine avatud kuni 08.02
- 16. Kursuse teemad
- 17. Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid • Digitaalsete õppematerjalide ajalugu • Õ辱Dzپ, sisupaketid, ... • Repositooriumid • Metaandmed • ...
- 18. Õppematerjalide koostamise vahendid • Standardid • Sisupakettide koostamise tarkvara • Veebipõhised keskkonnad õppematerjalide koostamiseks • ...
- 19. Arvutipõhine testimine • Standardid • Veebipõhised testimiskeskkonnad • Enesekontrollitestide koostamise vahendid • ...
- 20. Uued tehnoloogiad õppematerjalidekoostamiseks • E-õpikud • Interaktiivsed tahvlid • ...
- 21. Õppematerjalide autoriõigus • Autoriõiguse seadus • Avatud sisulitsentsid • Avatud õppematerjalid • ...
- 22. Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet • Õppematerjalide koostamise protsess • Õppematerjalide kvaliteedi hindamine • ...
- 23. Mida teie tahaksite nende teemade kohta õppida?
- 24. DzüԻ
- 25. DzüԻ • Blogipostitus teoreetilise ja/või praktilise ülesande põhjal • Postituse tähtaeg: teema esimese nädala pühapäev • Kommentaariaruteludes osalemine • Ajaline maht 4+1 tundi
- 27. Õppematerjali koostamise rühmatöö • Sisupaketi, testi või e-õpiku koostamine rühmatööna • Ajaline maht 10 tundi rühma liikme kohta • Rühma suurus kuni 3 üliõpilast • Teema valimise tähtaeg 15.02 • Esitamise tähtaeg 03.05
- 29. Kirjanduse analüüs • Teadusartiklitel põhinev kirjanduse analüüs • Üksinda 6 lk, kahekesi 10 lk • Arvustused ja parandamine • Ajaline maht 20 tundi • Teema valimise tähtaeg 01.03 • Esitamise tähtaeg 12.04 / 03.05
- 30. Tagasi lükatud Vajalikud olulised muudatused Vajalikud väikesed muudatused Vastu võetud 1 2 3 4 Sisu Vastavus kursuse teemadele Puudub seos kursuse teemadega. Nõrk seos kursuse teemadega. Kirjanduse analüüs on seotud kursuse teemadega, kuid seose saaks analüüsis selgemini välja tuua. Tugev seos kursuse teemadega. Analüüsi tase Allikmaterjale on ebapiisavalt analüüsitud ning tekst on üks- ühele ülevõetud või tõlgitud. Analüüs ei vasta teemale. Erinevate allikate analüüs ei ole omavahel piisavalt seostatud ega moodusta hästiloetavat tervikut. Allikmaterjalidest on koostatud hästi loetav ülevaade, mis põhiosas vastab kirjanduse analüüsi teemale. Allikmaterjalidest on koostatud hästi loetav ja mõistetav analüütiline ülevaade, mis vastab kirjanduse analüüsi teemale. Allikate kvaliteet Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud ainult õppejõu poolt soovitatud teaduslikke allikaid. Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud 3 teaduslikku allikat. Mitteteaduslike allikaid on kasutatud ka olukordades, kus nende kasutamine ei ole põhjendatud. Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud 4–5 teaduslikku allikat. Mitteteaduslikke allikaid on kasutatud olukordades, kus nende kasutamine on põhjendatud. Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud vähemalt 6 teaduslikku allikat. Mitteteaduslikke allikaid (ajakirjandus, õppematerjalid, ajaveebid, koduleheküljed) on kasutatud olukordades, kus teaduspublikatsioonid veel puuduvad. Teksti ülesehitus Tekst ei ole loogiliselt liigendatud ning erinevate osade vahel puuduvad sobivad üleminekud. Puudub selge probleemipüstitus ja üldistav kokkuvõte. Teksti ülesehituses esineb olulisi puuduseid. Teksti ülesehituses esineb väiksemaid puuduseid. Tekst on sobivalt liigendatud alapeatükkideks või osadeks. Alapeatükkide ja erinevate allikate analüüside vahel on sobivad üleminekud. Kirjanduse analüüsi alguses on selgelt välja toodud probleem/eesmärk. Kirjanduse analüüs lõppeb üldistava kokkuvõttega. Vormistus Õigekiri Tekstis esineb 11 või enam õigekirjaviga. Tekstis esineb 6–10 õigekirjaviga. Tekstis esineb 3–5 õigekirjaviga. Tekstis esineb kuni 2 õigekirjaviga. Viitamine Allikmaterjalidele viitamine on puudulik ja/või ebakorrektne. Allikmaterjalidele on läbivalt viidatud, kuid viidete vormistuses esineb märkimisväärseid puuduseid. Viidete vormistuses esineb üksikuid vigu. Tekstisisesed viited ja kasutatud kirjanduse loetelu on vormistatud korrektselt järgides APA viitamissüsteemi. Maht Kirjanduse analüüs on liiga lühike või liiga pikk. Erinevus optimaalsest mahust üle 50%. Kirjanduse analüüs on optimaalsest mahust oluliselt pikem või lühem. Erinevus optimaalsest kuni 50%. Kirjanduse analüüs on optimaalsest mahust mõnevõrra pikem või lühem. Erinevus optimaalsest mahust kuni 25%. Kirjanduse analüüsi maht on optimaalne: 6 lk trükiteksti / 13500 tähemärki koos tühikutega. Erinevus optimaalsest mahust kuni 15%.
- 31. ä徱ٱ
- 32. Interaktiivse tahvli õppematerjalid • Maher, D. A., Phelps, R. B., Urane, N. C., & Lee, M. D. (2012). Primary school teachers’ use of digital resources with interactive whiteboards: The Australian context. Australasian Journal of Educational Technology, 28(1), 138–158. • Türel, Y. K., & Demirli, C. (2010). Instructional Interactive Whiteboard Materials: Designer’s perspectives. In Procedia – Social and Behavioral Sciences (Vol. 9, pp. 1437–1442). doi:10.1016/j.sbspro.2010.12.346 • Hennessy, S. (2011). The role of digital artefacts on the interactive whiteboard in supporting classroom dialogue. Journal of Computer Assisted Learning, 27(6), 463–489. doi:10.1111/j.1365-2729.2011.00416.x
- 33. VOSK-lähenemine ja õppematerjalid • Waard, I. I. de. (2014). Using BYOD, Mobile Social Media, Apps, and Sensors for Meaningful Mobile Learning. In M. Ally & A. Tsinakos (Eds.), Increasing Access through Mobile Learning (pp. 113–124). Vancouver: Commonwealth of Learning and Athabasca University. • Song, Y. (2014). “Bring Your Own Device (BYOD)” for seamless science inquiry in a primary school. Computers & Education, 74, 50–60. doi:10.1016/ j.compedu.2014.01.005 • Ackerman, A. S., & Krupp, M. L. (2012). Five Components to Consider of BYOT/BYOD. In IADIS International Conference on Cognition and Exploratory Learning in Digital Age (CELDA 2012) (pp. 35–41). IADIS.
- 34. Õppematerjalid avatud massikursustel • Kernohan, D. (2013). Content that talks back: what does the MOOC explosion mean for content management? Insights, 26(2), 198–203. doi: 10.1629/2048-7754.82 • Guo, P. J., Kim, J., & Rubin, R. (2014). How Video Production Affects Student Engagement: An Empirical Study of MOOC Videos. In Proceedings of the first ACM conference on Learning @ scale conference (pp. 41–50). New York, NY: ACM. doi:10.1145/2556325.2566239 • Giannakos, M. N., Jaccheri, L., & Krogstie, J. (2014). Looking at MOOCs Rapid Growth Through the Lens of Video-Based Learning Research. International Journal of Emerging Technologies in Learning, 9(1), 35–38.
- 35. Vidinate tehnoloogial põhinevad hariduslikud rakendused • Wilson, S., Sharples, P., & Griffiths, D. (2008). Distributing education services to personal and institutional systems using Widgets. In F. Wild, M. Kalz, & M. Palmér (Eds.), First International Workshop on Mashup Personal Learning Environments (pp. 25–32). Aachen: CEUR-WS. • Govaerts, S., Verbert, K., Dahrendorf, D., Ullrich, C., Schmidt, M., Werkle, M., … Law, E. L. (2011). Towards Responsive Open Learning Environments: The ROLE Interoperability Framework. In C. Delgado Kloos, D. Gillet, R. M. Crespo Garcia, F. Wild, & M. Wolpers (Eds.), Towards Ubiquitous Learning (pp. 125–138). Berlin / Heidelberg: Springer. doi: 10.1007/978-3-642-23985-4_11 • Griffiths, D., Johnson, M. W., Popat, K., Sharples, P., & Wilson, S. (2012). The Educational Affordances of Widgets and Application Stores. Journal of Universal Computer Science, 18(16), 2252–2273.
- 36. Õppematerjalide kvaliteedi tagamise viisid repositooriumides • Nesbit, J., Belfer, K., & Vargo, J. (2002). A Convergent Participation Model for Evaluation of Learning Objects. Canadian Journal of Learning and Technology, 28(3). • Currier, S., Barton, J., O’Beirne, R., & Ryan, B. (2004). Quality assurance for digital learning object repositories: issues for the metadata creation process. Alt-J, 12(1), 5–20. doi:10.1080/0968776042000211494 • Li, J. Z. (2010). Quality, Evaluation and Recommendation for Learning Object. In 2010 International Conference on Educational and Information Technology (ICEIT) (Vol. 2, pp. 533–537). IEEE. doi:10.1109/ICEIT.2010.5607654
- 37. Õ辱ä
- 40. Kuidas õpimärgid töötavad? (Open Badges, 2014)
- 41. Inimene või organisatsioon annab välja õpimärgi
- 42. Õppija võtab märgi vastu oma seljakotti (Backpack)
- 43. Õppija näitab õpimärke oma kodulehel ja sotsiaalvõrgustikes
- 44. (Mozilla, 2013)
- 45. Kirjeldada õpiobjektide lähenemise eeliseid ja puuduseid Otsida repositooriumitest metaandmete ja litsentsitingimuste järgi õpiobjekte Koostada lihtsamaid sisupakette, teste ja e-õpikuid ning kirjeldada neid metaandmetega Järgida õppematerjalide koostamisel autoriõiguse põhimõtteid Hinnata hindamismudeli põhjal õppematerjali kvaliteeti Koostada põhjalikuma õppematerjali ühe autorvahendi abil Analüüsida ühe digitaalsete õppematerjalidega seotud teema aktuaalseid probleeme, uurimusi ja tulevikusuundi Põhiteadmised õpiobjektidest ja repositooriumidest Põhiteadmised õppematerjalide autorvahenditest Põhiteadmised arvutipõhisest testimisest Põhiteadmised õppematerjalide uutest tehnoloogiatest Põhiteadmised õppematerjalide autoriõigustest Põhiteadmised õppematerjalide kvaliteedist Sisupaketi koostaja Testiküsimuste koostaja e-Õpiku koostaja Süvendatud teadmised õpiobjektidest ja repositooriumidest Süvendatud teadmised õppematerjalide autorvahenditest Süvendatud teadmised arvutipõhisest testimisest Süvendatud teadmised õppematerjalide uutest tehnoloogiatest Süvendatud teadmised õppematerjalide autoriõigustest Süvendatud teadmised õppematerjalide kvaliteedist Blogimisülesanne 1 Blogimisülesanne 2 Blogimisülesanne 3 Blogimisülesanne 4 Blogimisülesanne 5 Õppematerjali koostamise rühmatöö Blogimisülesanne 6 Kirjanduse analüüs Õpimärkide seosed ülesannete ja õpiväljunditega
- 46. Arvutipõhine testimine Sisupaketi koostaja Uued tehnoloogiad Õ辱Dzپ Autorvahendid Testiküsimuste koostaja e-Õpiku koostaja Autoriõigus Kvaliteet Õ辱Dzپ Autorvahendid Arvutipõhine testimine Uued tehnoloogiad Autoriõigus Kvaliteet
- 47. Õpimärkide omistamine • Aktsepteeritud • Aktsepteeritud parandustega • Tagasi lükatud • Kuldõpimärk (50% rohkem punkte)
- 48. adfa, p. 1, 2011. © Springer-Verlag Berlin Heidelberg 2011 Exploring the Potential of Open Badges in Blog-Based University Courses Hans Põldoja and Mart Laanpere Tallinn University, Institute of Informatics, Tallinn, Estonia {hans.poldoja, mart.laanpere}@gmail.com Abstract. Recent developments with personal learning environments and open online courses have led educators to experiment with opening up their formal higher education courses. In these courses, the online learning activities take place in open learning environments based on various Web 2.0 tools such as blogs. Although this type of courses have a number of pedagogical benefits, they also raise issues related to private grading of students’ works and recogniz- ing the learning of informal participants. This paper presents our exploratory study on addressing these issues by introducing open badges to master’s level course that takes place in a blog-based learning environment. Students’ perspec- tives on using open badges were evaluated through focus group interviews. The results of the study indicate, that badges could have a potential in formal higher education, if they are used more widely and provide an explicit choice of per- sonal learning paths for learners. Keywords: open badges, assessment, blog-based courses. 1 Introduction One of the recent trends in education is the blending of formal and informal learning. This is supported by introducing social media, personal learning environments and various open educational practices to formal higher education [1, 2]. Students can enrich their learning experience by using open educational resources from other uni- versities and taking part in Massive Open Online Courses. In many cases, such developments have led university lecturers and professors to increase the degree of openness in their courses. One approach is to move online learning activities to open learning environments that are based on social media and Web 2.0 tools such as blogs. The use of blogs in online courses provides a number of pedagogical benefits such as motivating learners, enhancing the development and expression of ideas, fostering interaction, collaboration and group work, inviting feedback from other learners, and enriching the learning environment [3]. The use of blog-based learning environments also allows educators to open up their course for informal participants or members of professional communities who are not officially enrolled to the course. Põldoja, H., & Laanpere, M. (2014). Exploring the Potential of Open Badges in Blog-Based University Courses. In Y. Cao, T. Väljataga, J. K. T. Tang, H. Leung, & M. Laanpere (Eds.), New Horizons in Web Based Learning: ICWL 2014 International Workshops, SPeL, PRASAE, IWMPL, OBIE, and KMEL, FET, Tallinn, Estonia, August 14-17, 2014, Revised Selected Papers (Vol. 8699, pp. 172–178). Cham: Springer. doi: 10.1007/978-3-319-13296-9_19
- 49. Õppijate vaatenurk • Tunnustus ja kinnitus ülesannete aktsepteerimise kohta • Õ辱ä oleksid väärtuslikumad, kui neid kasutataks mitmetel kursustel • Varasema kogemuse ja tööde tunnustamine õpimärkidega
- 50. Soovitused õpimärkide edasiseks kasutamiseks • Pakkuda vähemalt 2 taset õpimärke ülesande kohta • Pakkuda suuremat valikut erinevaid õpiteid • Õpimärkide graafiline disain on õppijate jaoks oluline
- 51. Hindamine • Õpimärkide kaalud: 10 p, 20 p • A – põhiteadmiste, õppematerjali ja kirjanduse analüüsi õpimärgid (60+20+20 p) • B – 80 punkti õpimärke • C – 70 punkti õpimärke • D – 60 punkti õpimärke • E – 50 punkti õpimärke
- 55. Esimesed tegevused • Ajaveebi ülesseadmine • Enesetutvustus (või About leht) • Õpileping • (Toggl?)
- 56. 3 palvet seoses ajaveebidega • Palun ülesande vastuses linkida ülesande postitusele kursuse ajaveebis • Palun postitada oma ülesanne siis, kui see valmis on • Palun lubada kommentaaride kohene avaldamine
- 57. Õpileping • Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond? • Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima? • Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras? • Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen? • Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?
- 59. Viited • Class Hack (n.d.). Open Badges Anatomy. http://classhack.com/post/ 45364649211/open-badge-anatomy-updated • Mozilla (2013). Badges/Onboarding-Issuer. https://wiki.mozilla.org/Badges/ Onboarding-Issuer • Open Badges (2014). About. http://openbadges.org/about/
- 60. Kasutatud fotod • Johan Larsson, http://www.flickr.com/photos/johanl/6966883093/ • https://openclipart.org
- 61. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee Digitaalsete õppematerjalide koostamine http://oppematerjalid.wordpress.com Tallinna Ülikool Informaatika Instituut