2. Loe, mida on kirjutatud! linnupesakonnatiigiveeparkimisplats peepiilusoomestulnudaame kolmustahvindiastõidatleid
3. Arenenud kõne paneb aluse nii lugemisoskusele kui edukusele üldse, kuid ALGAB TAJUDEST ! Nägemistaju arengust sõltub tähtede äratundmine, tähe õige suuna märkamine, sarnaste tähekujude vahel vahetegemine (nt.d-b), tähtede järjekorra tajumine, sõnade äratundmine, rea hoidmine lugemisel jne. Kuulmistaju seoses rütmitaju ga aitab kõnes häälikuid ära tunda, eristada kõlalt sarnaseid häälikuid, määrata sõnas häälikute järjekorda, määrata rõhkusid ja välteid. Liigutustaju aitab hääldada ning samal ajal tunnetada liigutust, olles aluseks häälikanalüüsile.
4. Mälu aitab meeles pidada eelnevalt loetud tähti-sõnu-lauseid (näiteks inimesel peavad meeles olema sõna algustähed, kuni sõna lõpuni jõutakse), samuti aitab meenutada elukogemusi, mis on vajalik loetud teksti mõistmiseks. Mõtlemisoskus on vajalik loetu analüüsimiseks -mõistmiseks, loetust järelduste tegemisel, ja kirjutamise eesmärgistamiseks ( keegi ei kirjuta ju enne, kui ta ei mõtle, mida, kellele, kuhu ja kuidas kirjutada). Tähelepanu on vajalik igasugusel õpitegevusel ja töölgi. Samuti peab tähelepanu olema piisavalt täpne, et märgata kõiki detaile, mida tarvis. Ka tähtede vahelejätmine lugemisel-kirjutamisel on üks tähelepanu täpsuse häire.
5. AJU TEEB MEESKONNATÖÖD Otsmikusagar vastutab tegevuse planeerimise ja kõige eest, kuidas inimene tegutseb, kuidas end liigutab, kuidas räägib. Kuulmisinfo vastuvõtt ja analüüs oimusagaras . Primaarsesse välja jõuab info heli tugevuse, tooni jne. kohta- inimene kuuleb heli. Nendega külgnevates ehk sekundaarsetes väljades antakse helidele mõiste - siin tekivad inimesele tähendusega sõnad Häälikute, sõnade ja lausete moodustamine. Rääkimine. Liigutusmälu Tegeleb visuaalse informatsiooni analüüsimise ja hindamisega Vasakus poolkeras paiknevad kõnega seotud olulisimad keskused, millega seostatakse ühtlasi ka matemaatilist mõtlemist. Seevastu ruumilist kujutlusvõimet, muusikalist kuulmist ja nägemismälu mõjutab rohkem parem poolkera Lugemine, kõnelemine, sõnade äratundmine Faktiteadmine, õpitu kasutamine
6. Loe teksti! Kastet un net eMi isu tmei ek ass iTa lons el jas ves ihal lka suk aslum ival geve strin nae esja va lge dsok idjal asKun agip o len äht udet needo lek sidtalpi sut kimäärd unu dVa helpe abMii suü lepo rise õ uem inem aEt teva atli kultjal gukõrge letõ ste sjava hetev ahel kordüh teko rdtei stkäp parapu tad este ebtas eda Ag aku itaku ival ejõua bsii sont sok iden disel tva lge dnag upo lek stap orin äin ud kiSee onla u saime. (Plado, Sunts “Sõnad mängivad peitust”)
7. Lugemisoskuse eeldused Optiline taju (millised tähed on peidus?) nt Foneemiline kuulmine Kuula sõna, näita õiget pilti! Saal –saar –saan –saag –saak Kuur –kuul –kuub –kuup -kuut
8. Kinesteetiline taju Kuula ja korda VARBLASED RABARBERIL ATS, VISKA MUST MÜTS KASTI KAKS KITSE KALPSAS KUUSIKUS LALA-LAALA- LALLA SOLANE – SOOLASID - SOOLANE
9. Rütmitaju ja –mälu Kuula ja koputa samamoodi: (...//), (/...//), (././.../) Kui laps koputab õigesti, siis järgneb korraldus: Koputa veel samamoodi kaks korda! Kui valesti, siis: Kuula veel! Koputa samamoodi!
10. Operatiivmälu Kuula, pea meeles, korda! VANKER SIBUL PÕDER KATUS PÕÕSAS PALL KOER VANN HIIR MÜTS PILT R M L V S A U Ö Õ Ä
11. TÄHESTIK Tähed võivad olla samuti läbisegi või erivärvilised, et arendada erinevaid tajusid
13. Koolivalmiduse vaimsesse aspekti kuuluvad - vaatlusoskus (oskus kuulata, uurida, koondada tähelepanu ka igavamale tegevusele); tajude diferentseeritus ja mõtestatus (oskus eristada olulisi tunnuseid ebaolulistest); kujutlused ruumist (all, üleval, peal, kohal, ees, taga, kõrval, vahel) ja ajast (eile, täna, homme, nädalapäevade nimetused, aastaaegade tunnused);
14. oskus järjestada esemeid suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi, s.o jada seaduspärasuste tunnetamine, võrdlemine ettepoole (paremale) ja samaaegselt tahapoole (vasakule), selleta on lapsel raske lahti mõtestada (mõista) häälikute järjekorda sõna kokkulugemisel ja naturaalarvude rea seaduspärasust; oskus anda esemetele, nende tunnustele ühine nimetus (üldnimede osakaal sõnavaras), jutustada oma lemmiktegevusest või sündmusest, pildi ja/või saripildi järgi.
15. Laps on valmis lugema, kui ta Tunneb mõtlemata ära kõik tähed Tajub sõnasse kuuluvaid häälikuid õiges järjekorras Suudab kokku öelda 4-5 tähest koosneva sõna Nt: VÄIKE MARI ELAB MAAL. SUVEL ON ÕUES HEA OLLA. MURI ON MEMME KOER. MURIL ON MUST NINA.
16. Laps on valmis kirjutama, kui ta suudab ühtlast joont peene pliiatsiga teha ja kujundit värvida käsi ja silm teevad koostööd tähed püsivad enam-vähem reas tähtede kuju sarnaneb trükikirjale sõnade vahel on suurem vahe
17. KOOLIKÜPSUSE SELGITAMINE 1.Vahendatud mälu : Ütlen sulle 8 sõna.Joonista iga sõna kohta väike pilt, mis aitaks hiljem sõna meelde tuletada. kodu haigus sõber pidu tüli ema töö 2.Mõtlemine : Näitan sulle 4 pilti. 3 neist sobivad omavahel kokku, üks erineb teistest. Võta see ära. 4.liigne: põhjendus üldnimi nimeta veel...
18. 3.Foneemitaju : a)Jäta minu öeldud sõnas ära esimene häälik (täht/algus). Mis sõna saad? valgus väike b)Muuda sõna esimest häälikut nii, et saad uue sõna. vala kool kiil c) Leia sõna, mis algab erineva häälikuga. madrus, muna, vedur, mõte kelder, saabas,kana,koolis d) Ütlen kaks sõna. Milline häälik esimeses on, aga teises puudub? luba - uba varsti - arsti
19. e)Leia sõna, mis algab minu öeldud sõnast erineva häälikuga. kartul, korsten, varsti , koorem, kaalikas; saabas, sügis, kuri , sool, seened f)Leia sõna, mis lõpeb minu öeldud sõnast erineva häälikuga. uks, laps, kast , riis, katus, tool, noor , sadul, pool, katel g)Leia sõna, mis lõpeb sama häälikuga kui minu öeldud sõna. seen-seep, söök,söön, tool - loom, pinal ,toop
20. Parim eeskuju ja õpetaja oma huvi ja suhtumisega haridusse on lapsele tema kodused . Laps, keda on haritud ainult koolis, on harimatu laps.
21. Düsleksia on spetsiifiline lugemishäire, mille puhul inimese lugemisoskus on vaatamata sobivale õpetusele ja normaalsele intellektile oluliselt nõrgem, kui peaks olema.
22. Düsleksia põhjused: Geneetiline põhjus, tihti levib meesliini pidi. Loote areng- rasedusaegne suitsetamine, alkoholi tarbimine, keskkonna mürgid. Sünnituse kulg- enneaegsus, hapnikupuudus, alakaalulisus. Varase lapsepõlve haigused. Pikaajalised kroonilised haigused. Halvad tinigimused- näiteks puudub toetav keskkond.
23. Mõned soovitused, kuidas düsleksikut aidata: Tuleks panna laps lugema seda, mis teda huvitab, nii tekib lapses lugemise vastu huvi. Tuleb arvestada lapse õpistiili. Tuleks arvestada ka ööpäeva rütmi, millal jääb lapsele paremini meelde. Olulised on koht ja keskkond, lapsel peab olema mugav. Oluline on valgustus. Võimalusel tuleks kirjutada number numbriga. Hea on kasutada mõistekaarte ja skeeme. Tuleks kasutada lühikesi lauseid pikkade asemel ja iga lause võiks alata uuelt realt. Ei ole hea kasutada kaudseid väljendeid, sest düsleksik ei pruugi neid mõista. Eelistada tuleks aktiivseid vorme-nt. me teeme, mitte tehakse.
24. Õpetaja: "Niisiis, lapsed, taas algab kool. Soovin, et te palju loeksite, õpiksite ja areneksite." Õpilased kooris: "Teile samad soovid!" Aitäh! Lõpetuseks:
