More Related Content
Similar to Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid (20)
More from Eesti Pank (20)
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid
- 1. Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid 22. november 2023
- 2. 2 Finantsstabiilsuse ülevaate peamised teemad • Kuidas pered ja ettevõtted majanduslanguse ja kõrgemate intresside keskkonnas laenumaksetega hakkama saavad? • Kuidas mõjutab intressimäärade tõus pankade tulusid ja kulusid? • Kas pangad saavad vajaduse korral hakkama ka võimalike kasvavate laenukahjumitega?
- 3. 3 Ettevõtete müügitulu ja kasum on viimastel perioodidel kahanema hakanud Allikas: statistikaamet. -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 2019 2020 2021 2022 2023 -5% 2023 II kv MÜÜGITULU MUUTUS KASUMI MUUTUS -8% 2023 II kv
- 4. 4 Ettevõtetel on aidanud laenumaksetega toime tulla müügitulu ja kasumi varasem kiire kasv 2018 2019 2020 2021 2022 2023* Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused. * Viimase 4 kvartali libisev näitaja. 0% 30% 60% 90% 0 3 6 9 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023* mld eurodes +3,5 MLD € + 1,2 MLD € INTRESSIMAKSED ÄRIKASUM Intressi- maksed 23% ärikasumist
- 5. 5 Majapidamised on laenumaksetega toime tulnud tänu madalana püsinud tööpuudusele ja kiirele palgakasvule 2018 I kv 2019 I kv 2020 I kv 2021 I kv 2022 I kv 2023 I kv 7,3% 2023 III KV Allikas: statistikaamet. 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% +12,4% 2023 II KV TÖÖPUUDUS PALGAKASV 2018 I KV 2019 I KV 2020 I KV 2021 I KV 2022 I KV 2023 I KV
- 6. 6 Pankade laenukvaliteet on vaatamata majanduslangusele endiselt hea 0,0% 0,5% 1,0% 1,5% 2,0% 2018 2019 2020 2021 2022 2023 1,4% 01/2018 2018 2019 2020 2021 2022 2023 0,1% 09/2023 0,4% 01/2018 ÜLE 60 PÄEVA MAKSETÄHTAEGA ÜLETAVAD LAENUD* ettevõtted 0,3% 09/2023 eluasemelaenud Allikas: Eesti Pank. * Osakaaluna vastavas laenuportfellis.
- 7. 7 Laenukasv on aeglustunud, kuid siiski endiselt palju kiirem kui euroalal -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 2019 2020 2021 2022 2023 Eesti euroala ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE LAENUJÄÄGI AASTAKASV +6,3% -0,3% Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank.
- 8. 8 Eluasemelaenuturu aktiivsus on taandunud pandeemiaeelsele tasemele KORTERITEHINGUTE ARV ELUASEMELAENUDE ARV 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 2016 I KV 2017 I KV 2018 I KV 2019 I KV 2020 I KV 2021 I KV 2022 I KV 2023 I KV Allikad: Eesti Pank, maa-amet. 4321 LAENU 2023 III KV 5426 TEHINGUT 2023 III KV
- 9. 9 Kinnisvarahindade kasvu aeglustudes on eluasemeturu ülehinnatus vähenenud Allikad: Eesti Pank, statistikaamet. -0,4 -0,3 -0,2 -0,1 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 2005 2010 2015 2020 95%line usaldusvahemik alahinnatus TEGELIKU KINNISVARAHINNA JA SEDA PIKAAJALISELT MÕJUTAVATE TEGURITE KAUDU HINNATUD VÄÄRTUSE ERINEVUS* * Väärtus 0,1 tähistab 10%list ülehinnatust. ülehinnatus
- 10. 10 Pankade poolt kinnisvaraettevõtetele antud laenudega seotud riskid püsivad KINNISVARA- JA EHITUSETTEVÕTETE LAENUD (aastakasv ja osakaal pankade laenuportfellis) EUROALA KESKMINE: 32% laenu- portfellist 5,9% 09/2023 Allikas: Eesti Pank. 0% 10% 20% 30% 40% 50% 2019 2020 2021 2022 2023 19,5% 01/2023 3,6% 01/2019 41% ettevõtete laenuportfellist 09/2023 34% ettevõtete laenuportfellist
- 11. 11 Rahapoliitiliste intressimäärade tõustes on lisaks laenuintressimääradele kerkinud ka tähtajaliste hoiuste intressimäärad -1% 0% 1% 2% 3% 4% 2022 2023 3,52% 09/2023 3,66% ECB ÜLEÖÖ-HOIUSEINTRESS PANKADELE ETTEVÕTTED MAJAPIDAMISED Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank. 0,50% 0,29% 01/2022
- 12. 12 Eesti pankade poolt eraisikutele makstavad tähtajaliste hoiuste intressimäärad on euroala keskmisest kõrgemad -1% 0% 1% 2% 3% 4% 2022 2023 MAJAPIDAMISED 2022 2023 ETTEVÕTTED Eesti euroala Eesti euroala 3,66% 09/2023 3,08% 3,52% 09/2023 3,58% Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank. -0,30% 0,24% 0,29% 01/2022 0,50% 01/2022
- 13. 13 Kallima hinnaga rahastuse osakaal pankades on suurenenud ja rahastamiskulu tõstnud 0% 50% 100% dets. 2021 sept.23 PANKADE KOHUSTUSTE STRUKTUUR NÕUDMISENI JA ÜLEÖÖHOIUSED (43%) TÄHTAJALISED HOIUSED (18%) MITTERESIDENTIDE HOIUSED (12%) LAENUD TEISTELT PANKADELT (8%) VÕLAKIRJAD (10%) MUUD KOHUSTUSED (1%) Allikas: Eesti Pank.
- 14. 14 Intressimäärade tõusu mõjul on pankade tulu hoogsalt kasvanud, kuid ka intressikulu on hakanud kerkima 2023 I kv Allikas: Eesti Pank. 022 I kv 2023 I kv 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 2022 2023 % koguvaradest INTRESSIKULU puhas- intressitulu 3,45% (koguvarade suhtes) INTRESSITULU
- 15. 15 Intressitõusust võidavad nõudmiseni hoiuste osakaalu tõttu rohkem suuremad, süsteemselt olulised pangad INTRESSITULU INTRESSIKULU Allikas: Eesti Pank. 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% süsteemselt olulised pangad teised pangad süsteemselt olulised pangad teised pangad % koguvaradest 2022 II KV 2023 III KV 2022 II KV 2023 III KV 2022 II KV PUHASINTRESSI- TULU: SÜST. OL. PANGAD + 2,2 PP; TEISED +0,8 PP 2023 III KV 2022 II KV 2023 III KV
- 17. 17 Majanduslangus ja aeglane taastumine ohustavad ettevõtete ja majapidamiste laenuteenindamise võimet • Kaubanduspartnerite kesise majandusolukorra, Eesti ettevõtete vähenenud konkurentsivõime ja endiselt suure ebakindluse tõttu ei ole majanduse kiiret kasvule pöördumist oodata. • Ettevõtete maksevõimele on suurimaks ohuks müügitulu langus pikema perioodi jooksul. Majapidamiste maksevõime puhul on määrav, kuidas areneb tööpuudus. • Intressikulude kasv teeb laenuteenindamist keerulisemaks, kuid eraldiseisvalt suuri laenumakseprobleeme kaasa ei too.
- 18. 18 Intressitõusude koormus ettevõtetele ja inimestele on väiksem kui kiire hinnatõusu jätkumisega kaasnev kahju 0 5 10 15 20 25 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023* MLD € MAJAPIDAMISTE INTRESSIMAKSED JA KASUTATAV TULU INTRESSIMAKSED KASUTATAV TULU * Viimase 4 kvartali libisev näitaja. Allikad: Eesti Pank, statistikaamet. Kui 2021. aastal moodustasid intressimaksed 1,8% majapidamiste kasutatavast tulust, siis 2023. aasta II kvartali seisuga 3,5%.
- 19. 19 Hoiuseintressimäärade tõus suurendab pankade intressikulu • Seni on intressimäärade tõusu mõjul suurenenud peamiselt pankade intressitulu, ettevaates aga hakkab suurenema pigem intressikulu. • Eesti pangandussektori intressikulu on olnud madal tänu nõudmiseni hoiuste suurele osakaalule. Tähtajaliste hoiuste intressimäärade tõus on aga suurendanud tähtajaliste hoiuste osa nõudmiseni hoiuste arvelt. • Hoiuste kasvu aeglustudes on pangad pidanud suurendama välismaistelt emapankadelt võetud laenude ja võlakirjade emiteerimise teel saadud rahastuse osa.
- 20. 20 Pankade kapitaliseeritus on praegu piisav, kuid olnud viimastel aastatel dividendide maksmist soosiva maksustamise tõttu langustrendil 24% 2023 II KV 18% 2023 II KV Allikas: finantsinspektsioon. 0% 10% 20% 30% 40% 2018 2019 2020 2021 2022 2023 ÜLEJÄÄNUD PANGAD NELI SUUREMAT, SÜSTEEMSELT OLULIST PANKA 33% 2018 I KV 23% 2018 I KV
- 21. 21 Pankade plaanitavad täiendavad dividendide väljamaksed vähendaksid kapitalinõudeid ületavat kapitalivaru poole võrra PANKADE KAPITALISEERITUS (2023 II KV) miinimumnõue makro- ja mikrojärelevalvelised nõuded vabatahtlik puhver Allikas: finantsinspektsioon. 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% kõik pangad süsteemselt olulised pangad teised pangad 18% 24% ‒ 3 PP 20% 23%
- 22. 22 Eesti Panga kapitalinõuded pankadele on endiselt vajalikud, et tagada piisav kapitalivaru riskide katteks Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude määr jääb 1,5%-le, kuna varasema kiire laenukasvu tõttu on pankade laenuportfell täna riskantsem. -5% 0% 5% 10% 15% 20% 2013 2015 2017 2019 2021 2023 VÕLA KASV SKP 8 AASTA KESKMINE KASV SKP KASV 10,2% 2023 II KV 6,7% 2023 II KV Allikas: Eesti Pank, statistikaamet.
- 23. 23 Kokkuvõtteks • Probleemlaenude osakaal tõenäoliselt suureneb, kuid tänu varem kogutud puhvritele ei kaasne sellega suuri tagasilööke finantsstabiilsusele ja majandusele. • Intressimäärade tõus suurendab lisaks intressitulule ka pankade rahastamiskulu ja pankade kasumlikkus mõnevõrra väheneb. • Pankade kogutud kapitalipuhvrid on praegu piisavad, et katta nõrga majanduskeskkonna tingimustes tekkida võivaid kahjumeid. • Eesti Panga poolt pankadele kehtestatud kapitalipuhvrite nõuded on endiselt õigustatud ja vajalikud, et tagada piisav kapitalivaru riskide katteks.