Aare Järvan,peaministri nõunik: Järvamaa muutuvas maailmas JarvamaavanemVisioonikonverents "Järvamaa aastal 2025" 11. novembril 2010 Türi Kultuurimajas. Aare Järvan,peaministri nõunik: Järvamaa muutuvas maailmas
Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust EestileEesti PankEesti Panga president Ardo Hansson esines ettekandega euroala majanduse olukorrast ning selle mõjust Eestile Tartu õpetajate sügisfoorumil Vanemuise kontserdimajas. 27.08.2013
Eelarvepositsiooni mõõtmineEesti PankEesti Panga ökonomist Mari Pärnamäe selgitas ajakirjanikele mõeldud infotunnis nominaalse ja struktuurse eelarvetasakaalu erinevust. 2. aprill 2014
Timo Kosenko. Euroopa pangandusliidu loomineEesti PankEesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialisti Timo Kosenko ettekanne konverentsil “Euroopa ja Eesti tulevik” 22.03.2013
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2020Eesti Pank04.11.2020 pressikonverents, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs kommenteerivad Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut.
Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?Eesti PankEesti Panga asepresidendi Madis Mülleri ettekanne „Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?“. Äripäeva korraldatud Gaselli Kongressil, 20.02.2013
Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2020Eesti Pank5. Mail 2020 toimub pressikonverents, kus Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Maive Rute tutvustavad Eesti finantssektori arenguid ja vastupanuvõimet koroonakriisi majandusmõjudele.
Veebiseminar "Elust pärast karantiini"Eesti PankEesti Panga ökonomist Kaspar Oja tegi 11. juunil ettekande teemal "Elu pärast karantiini“ ehk mida näitab keskpanga prognoos edasise majandusarengu kohta ja mida ütleb varasemate kriiside kogemus kriisi pikaajalise mõju kohta.
Eesti Panga majandusprognoos 2021–2023Eesti Pank16. juunil toimus Eesti Panga pressikonverents, kus keskpanga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid värsket majandusprognoosi.
Muutustest Euroopa pangandusreeglites:mida ja miks on tehtud? Eesti PankMadis Müller, Eesti Pank
Eesti Panga infotunnis rääkisid Euroopa panganduse muutunud reeglitest Eesti Panga asepresident Madis Müller, rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross ja finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. 24.11.2014
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2018Eesti Pank31.oktoobri Eesti Panga muuseumi pressiruumis (Estonia pst 11) pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Pressikonverentsil anname ülevaate:
• kuidas suudavad Eestis tegutsevad pangad vastu panna võimalikele riskidele;
• kuidas mõjutab meie finantssektorit see, et pankade sõltuvus Põhjamaadest on vähenenud;
• kuidas mõjutavad Eesti finantsstabiilsust rahapesuskandaal.
Maailma finantskriis ja selle mõju Eestile Erkki RaasukeJCIArifoorumErkki loeng keskendub järgmistele teemadele:
- ajalooline taust kestvale majanduskriisile;
- Euroopa valikud;
- Kriisi kulg ja mõjud Eestile;
- Eesti väljavaated.
Ardo Hansson. Euroopa ja Eesti majanduse peamised sõlmküsimused lähiaastatelEesti PankArdo Hansson, Eesti Pank
Ettekanne Eesti Majandusteaduse Seltsi 9. aastakonverentsil, 31.01.2014 Pärnus
Timo Kosenko. Euroopa pangandusliidu loomineEesti PankEesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialisti Timo Kosenko ettekanne konverentsil “Euroopa ja Eesti tulevik” 22.03.2013
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2020Eesti Pank04.11.2020 pressikonverents, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs kommenteerivad Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut.
Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?Eesti PankEesti Panga asepresidendi Madis Mülleri ettekanne „Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?“. Äripäeva korraldatud Gaselli Kongressil, 20.02.2013
Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2020Eesti Pank5. Mail 2020 toimub pressikonverents, kus Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Maive Rute tutvustavad Eesti finantssektori arenguid ja vastupanuvõimet koroonakriisi majandusmõjudele.
Veebiseminar "Elust pärast karantiini"Eesti PankEesti Panga ökonomist Kaspar Oja tegi 11. juunil ettekande teemal "Elu pärast karantiini“ ehk mida näitab keskpanga prognoos edasise majandusarengu kohta ja mida ütleb varasemate kriiside kogemus kriisi pikaajalise mõju kohta.
Eesti Panga majandusprognoos 2021–2023Eesti Pank16. juunil toimus Eesti Panga pressikonverents, kus keskpanga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik tutvustasid värsket majandusprognoosi.
Muutustest Euroopa pangandusreeglites:mida ja miks on tehtud? Eesti PankMadis Müller, Eesti Pank
Eesti Panga infotunnis rääkisid Euroopa panganduse muutunud reeglitest Eesti Panga asepresident Madis Müller, rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross ja finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. 24.11.2014
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2018Eesti Pank31.oktoobri Eesti Panga muuseumi pressiruumis (Estonia pst 11) pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerivad keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Pressikonverentsil anname ülevaate:
• kuidas suudavad Eestis tegutsevad pangad vastu panna võimalikele riskidele;
• kuidas mõjutab meie finantssektorit see, et pankade sõltuvus Põhjamaadest on vähenenud;
• kuidas mõjutavad Eesti finantsstabiilsust rahapesuskandaal.
Maailma finantskriis ja selle mõju Eestile Erkki RaasukeJCIArifoorumErkki loeng keskendub järgmistele teemadele:
- ajalooline taust kestvale majanduskriisile;
- Euroopa valikud;
- Kriisi kulg ja mõjud Eestile;
- Eesti väljavaated.
Ardo Hansson. Euroopa ja Eesti majanduse peamised sõlmküsimused lähiaastatelEesti PankArdo Hansson, Eesti Pank
Ettekanne Eesti Majandusteaduse Seltsi 9. aastakonverentsil, 31.01.2014 Pärnus
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1Eesti PankEesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?Eesti PankThe document examines the issue of 'zombie firms' – companies that survive despite poor economic performance – within European countries, arguing that their prevalence may be cyclical rather than a long-term trend. It presents a dynamic model to differentiate true zombies from temporarily struggling firms and highlights the cyclical nature of zombification driven by firm entry and exit. The findings suggest that while zombies can congest the economy by competing for resources, many 'zombie' firms are actually growing, indicating a more complex relationship between firm health and economic policy.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Tööturu Ülevaade 1/2023Eesti Pank12. aprillil tutvustasid Eesti Panga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Katri Urke kõigile majandushuvilistele keskpanga vast valminud Tööturu Ülevaadet.
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti PankThe thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti PankThe document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
Adjusting to Economic SanctionsEesti PankThe document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikesEesti PankMerike Kukk ja Natalia Levenko
Eesti Panga avatud seminar
24. november 2022
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025Eesti PankThe document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika rollEesti PankEesti Panga seminar „Kiire hinnatõus – miks ja kui kauaks?“ 25. november 2022
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti PankThe document analyzes the rising costs and frequency of climate-related disasters from 2000 to 2019, exploring their impact on economic indicators like unemployment and output. It examines the responsiveness of fiscal policies to such disasters, questioning whether proactive measures can mitigate recession effects and highlights the role of budget constraints and insurance in disaster recovery. The research indicates significant variability in state responses to disaster shocks, influenced by fiscal frameworks and energy consumption patterns.
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti PankThe IMF's Regional Economic Outlook for Europe, published on October 31, 2022, highlights the impact of the ongoing Ukraine war, declining global growth, and synchronized monetary tightening on the region's economic prospects. It anticipates weaker growth and more persistent inflation into 2023, outlining uncertainties related to energy security and geopolitical risks, particularly regarding Russian gas supplies. Additionally, while inflation pressures persist, the potential for a wage-price feedback loop could necessitate aggressive monetary policy responses.
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2Eesti PankPressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
1. Euroopa võlakriis ja kriisimeetmed
Andres Sutt
ESM
Eesti Panga avatud seminar
Tallinn, 8. november, 2012
2. Arenenud riikide riigirahandus vajab põhjalikku korrastamist
Euroala eelarvetasakaal Valitsuse koguvõlg
(% SKPst) (% SKPst)
120
2
110
1
0 100
-1 90
-2 80
-3 70 Euro area
-4 60
-5 50
US
-6 forecas 40 UK
-7
Allikas: European Commission – Spring Forecast
2012, IMF World Economic Outlook April 2012
2
3. Kriis ja majanduspoliitika
1. Reformid ja kohandumine liikmesriigi tasndil
2. Ümberkorraldused euroala majanduspoliitikas
3. Kriisihaldusmehhanismid
4. Visioon Euroopast
3
4. Fakt: euroala strateegia toimib
Eelarve tasakaal, Euroala vs Eelarve tasakaal, euroala liikmesriigid
USA, Suurbritannia ja Jaapan (% SKPst)
(% SKPst)
*
* Iirimaa defitsiit 2010: 31.2%
Source: European Commission, European Economic Forecast – Spring 2012,
Eurostat news release 22/10/2012
4
4
5. Fakt: “ääreala“ konkurentsivõime paraneb
■ Rahaliidu sisesed erinevused vähenevad
■ Konkurentsivõime paraneb kõikides „ääreala“ riikides
Jooksevkonto tasakaal (% SKPst) Nominaalsed tööjõu ühikukulud (kogu
majandus, 2000=100)
Saksamaa Iirimaa Kreeka
Portugal Hispaania Itaalia
5
Source: Eurostat, EC European Economic Forecast Spring 2012, OECD
6. Fakt: pankade kapitaliseeritus oluliselt parem
Ettevõtete laenuintress
▪ Bilansside puhastamine ( uued laenud < €1 miljon)
ja rekapitaliseerimine
– € 200 mld kapitalisüst 7
suurematesse pankadesse 6
(III kv 2011 - II kv 2012)
5
▪ Laenuportfellide 4
vähenemine kardetust 3
palju väiksem 2
Euro area
Germany
1 Italy
▪ Aga ... Spain
0
– Pangandusturg endiselt Jan-03 Jan-05 Jan-07 Jan-09 Jan-11
killustunud Source: ECB, Haver
Note: latest observation, Aug 2012
6
7. Euroala majanduspoliitika korraldus – põhjalik uuenduskuur
■ Tugevdatud stabiilsus- ja kasvupakt
■Automaatsed sanktsioonid, enam tähelepanu võlakriteeriumile
■ Fiskaallepe (uus)
■Aastase struktuurse eelarvedefitsiidi piir 0.5% SKPst
■Eelarvetasakaalu nõue seaduse tasandil
■Tugevdatud seiretegevus ja majanduspoliitika koordinatsioon
■ Makrotasakaalustamatuste protseduur (uus)
■Kokkulepitud mõõdikute kogum, kohustuslik reformikava
■ Euroopa semester (uus)
■Iga-aastane eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsioon
■Riigipõhised soovitused, fookuses ka majanduspoliitika mõju teistele riikkidele
■ Kriisihaldusmehhanismid (uus)
■EFSF (2010) and ESM (oktoober 2012)
■ EKP erakorralised meetmed (uus)
■sh OMT (outright monetray transactions)
■ Finantssektori täiendatud regulatsioon ja uued institustioonid
7
8. Kriisihalduse ajatelg
7. juuni Euroopa Finantsstabiilsuse Fond EFSF asutatud
2010
28. november Iirimaa abiprogramm (€85 mld)
17. mai Portugali abiprogramm (€78 mld)
2011
20. juuni EFSFi laenumahu suurendamine ja tegevusmandaadi laiendamine; kokkulepe
ESMi asutamise tingimustes
21. juuli Kreeka abipaketi täiendamine ja EFSF/ESM tegevusulatuse laiendamine
9. detsember EL tippkohtumine – ESMi asutamistähtaeg varasemaks, EFSFjätkab tegevust kuni juulini 2013
2. veebruar ESMi leping allkirjastatud
2012
14. märts Teise Kreeka programmi heakskiit
30. märts Eurogrupi otsus EFSF/ESM tegutsevad paralleelselt
20. juuli Hispaania pankade rekapitaliseerimise programm
8. oktoober Euroopa Stabiilsusmehhanism ESM asutatud
8
9. EFSF ja ESM: missioon ja abiinstrumendid
Missioon: Kindlustame Euroopa finantsstabiilsust
andes vajadusel euroala riikidele finantsabi
Instrumendid
Operatsioonid Operatsioonid Laenud riikidele pankade
Laenud Julgestuslaenud
esmasturul järelturul rekapitaliseerimiseks*
Abi saamise eeldus on reformikava kokkuleppimine ja täitmine (MoU)
EFSF jaESM rahastavad end turult emiteerides võlakirju
* Including in non-programme countries
9
10. EFSF & ESM: erinevused
Valitsustevahelise lepinguga asutatud
Juriidiline staatus Luxembourgi seaduse alusel asutatud äriühing
rahvusvaheline organisatsioon
Eluiga Ajutine (Juuni 2010- Juuni 2013) Alaline institutsioon
Kogukapital €700 miljardit
Kohustused tagatud euroala
Kapital Sissemakstud kapital €80 miljardit
liikmesriikide garantiidega
Nõudmisel sissemakstav €620 miljardit
Abiprogrammi sõlminud riik ei garanteeri enam
Garantiid Puudub
EFSFi uusi võlakohustusi
Maksimaalne
€440 miljardit €500 miljardit
laenuvõime
Eeliskreeditori staatus Pari passu Eeliskreeditor*
* Hispaania pankade rekapitaliseerimise programmi osas ei ole ESM-il eeliskreeditori staatust
10
11. EFSF-ist ESM-i
Okt. 2012 Jaan. 2013 Juuli 2013 Jaan. 2014
EFSF ei sõlmi uusi
EFSF laenulepinguid
EFSF laenud €192 mld Iirimaa, Portugal, Kreeka; Hispaania kuni €110 mld pankade rekapitaliseerimiseks
ESM alustab Kapital Kapital Kapital
ESM tegevust 1. ja 2. osamakse 3. ja 4. osamakse 5. osamakse
8.okt.2012. €32bn 2012 II pa €32bn 2013 €16bn 2014 algus
Maksimaalne €148bn €500bn*
laenuvõime
*EFSF võib kuni 2013.a. juulini sõlmida uusi laenulepinguid, et tagada €500 mld laenuvõime
11
12. ESMi aktsiakapitali jaotus
Member Credit rating ESM Capital Paid-in capital
States (S&P/Moodys/Fi contribution subscription
tch)
key (%) (€bn)
(€bn)
Austria (AA+/Aaa/AAA) 2.7834 19. 48 2.22
Belgium (AA/Aa3/AA) 3.4771 24. 34 2.77
Cyprus (BB/Ba3/BB+) 0.1962 1.37 0.16
Estonia (AA-/A1/A+) 0.1860 1.30 0.15
Finland (AAA/Aaa/AAA) 1.7974 12. 580 1.43
France (AA+/Aaa/AAA) 20.3859 142.70 16.27
Germany (AAA/Aaa/AAA 27.1464 190.02 21.66
Greece (CCC/C/CCC) 2.8167 19.71 2.25
Ireland (BBB+/Ba1/BBB 1.5922 11.14 1.27
+)
Italy (BBB+/Baa2/A-) 17.9137 125.39 14.29
Luxembour (AAA/Aaa/AAA) 0.2504 1.75 0.20
g
Malta (A-/A3/A+) 0.0731 0.51 0.06
Netherlands (AAA/Aaa/AAA) 5.7170 40.02 4.56
Portugal (BB/Ba3/BB+) 2.5092 17.56 2.00
Slovakia (A/A2/A+) 0.8240 5.77 0.66
Slovenia (A/Baa2/A-) 0.4276 2.99 0.34
Spain (BBB+/Baa3/BB 11.9037 83.32 9.50
B)
Total 100% 700.00 80.00
12
13. Kapitali sissemaksmise graafik
Algse 5 aasta asemel sissemaksed kiirendatud korras, esimesed kaks osamakset
sisse makstud
€16bn €16bn
€16bn €16bn €16bn
13
14. ESM: laenuandmise protsess
Euroalaliikmesriik esitab
ametliku abitaotluse
ESMi kuberneride
nõukoge esimehele
Hinnang
Euroopa Komisjon ja EKP hindavad :
• Kas eksisteerib risk euroala finantsstabiilsusele,
• Riigivõla jätkusuutlikkust (võimalusel kaasates IMFi)
• Riigi tegelikku või potentsiaalset rahastamisvajakut
Ettepanek
ESMI tegevdirektor teeb eelnimetatud hinnagule tuginedes kuberneride
nõukogule ettepaneku abi andmiseks
Abitingimuste heakskiit
MoU* kokku leppimine ja heakskiit kuberneride nõukogus
ESM valmista ette finantsabi lepingu (FFA), mis sätestab abi finantstingimused
MoUs sätestatud majanduspoliitiliste kohustuste täitmisel.
Kubernerid nõukogu kinnitab FFA
Finantsabi andmine
Lepingutingimuste täitmisel teeb ESM
abisaajale esimese väljamakse
3 - 4 nädalat
* Memorandum of Understanding 14
15. EFSFi ja ESMi laenutegevus
■ EFSF rahastab kolme täiemahulist abiprogrammi
■ Portugal
Lepinguline maht:
■ Kreeka €192 mld
■ Iirimaa
■ Pankade rekapitaliseerimislaen Hispaaniale kuni €100mld ( kuni10% SKPst)
■ Abitaotlus Küproselt
■ EKP ja EFSFi koordineeritud interventsioonid võlakirjaturul
■ Eeldus: abitaotlus ja kokkulepe reformikavas (MoU)
■ EKP sekkub järel-, EFSF/ESM esmasturul
■ Laenutingimused
■ minimalne keskmine tähtaeg 15 aastat; pangandussektori laen 12.5 aastat
■ kulu: EFSF rahastamise hind + 50bps igalt väljamakselt
■ tunnustatud emitent : 10.a. järelturg veidi üle 2%; negatiivne tootlus lühiajalistel paberitel
15
16. Visioon Euroopast
President Van Rompuy nelja liidu plaan:
– Pangandusliit
Euroala pankade ühtne järelevalve – Single Supervisory Mechanism (SSM)
Pankade restruktureerimisfond
Ühtne hoiuste tagamise fond
– Eelarveliit
Otsustamise ja riskide jagamine
– Tugevam majandusliit
Majanduspoliitika koordineerimine ja turgude edasine lõimumine
– Tugevam poliitiline liit
Legitiimsus ja aruandekohustus
16