ݺߣ

ݺߣShare a Scribd company logo
Eesti köök
Sissejuhatus
0 Alati on olnud oluline, et toit pakuks meile ka midagi
muud lisaks kõhutäitele. Soov saavutada
komponentide vahel kõigi maitsete ja nüansside
harmoonia on olnud suureks väljakutseks meie
kokkadele. Ainult õigete komponentide segamisel ja
õige tehnoloogia abil on sündinud väike ime – uue
Eesti köögi kordumatute maitsete harmoonia.
0 Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud,
nende valmistamine ja tarvitamine.
0 Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19.sajandi
keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja
peoroogasid.
0 Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste
Põhja-Euroopa maadega.
0 Selle määrasid ära kohalik kliima,
maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted.
0 Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks
toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud –
puder, rokk, kört, leem jt.
0 Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume
rukkileib.
0 Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi
sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase
staatus.
0 Musta leiba hinnatakse Eestis tänini.
0 Eestile omane teraviljatoit on ka kama – keedetud, kuivatatud ja
jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi
hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga).
0 Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid
pühapäevaroad.
0 Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja
kohupiima.
0 Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.
0 Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi
tapeti sügisel.
0 kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja
suitsutatult.
0 Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga – sülti, mis
sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja
mida eestlased tänini söövad.
0 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos
omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka
toitumistavad.
0 Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued
toiduained ja -valmistamisviisid.
0 Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate
kaudu Saksamaalt ja Venemaalt.
0 Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna,
riis, suhkur, kohv ja vürtsid.
0 Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis
hoidistamine.
0 1920.–30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi
teine kihistus.
0 Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi
kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat,
marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet,
kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht,
plaadikoogid jms.
0 Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad
ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja
restoranidesse jõudsid borš, seljanka, rassolnik,
hartšoo, pelmeenid jms.
0 Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete
piiratud valik.
0 1980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök
tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes
peredes eriti pühade ja pidude ajal veel
traditsioonilisi toite.
Kokkuvõte
0 Asukoht Põhjala lõunaosas ja neli aastaaega tagavad
Eesti köögis piisava inspiratsiooni kõigile, kes
soovivad valmistada toitu värsketest ja Põhjala
puutumatust loodusest pärit andidest.
Kasutatud materjal
0 http://www.toidutare.ee/termin.php?id=605
0 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%B6%C3%B6k
0 http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/eesti-kook-on-
nagu-pardi-muusika-ja-tatte-laulud.d?id=33327805
0 http://kulinaaria.ee/eesti-kook
0 http://www.vabaeestisona.com/beta/index.php?option=c
om_content&view=article&id=753:eesti-koeoek-ja-
kuelaline-los-angelese-eesti-majas-&catid=9:kohalikud-
uudised&Itemid=11
0 http://eope.ehte.ee/toitlustus/?12._Eestlaste_toidukultuur
_ja_rahvustoidud:Kaasaegne_Eesti_k%F6%F6k
0 TÄNAN TÄHELEPANU EEST

More Related Content

What's hot (20)

6kl mets
6kl mets6kl mets
6kl mets
Lauri Koort
Kolmnurk
KolmnurkKolmnurk
Kolmnurk
Geomeetrilised Joonised
ผังมโนทัศน์ สังคม ป.4-6+494+dltvsocp6+T2 p4 6-soc_mindmap
ผังมโนทัศน์ สังคม ป.4-6+494+dltvsocp6+T2 p4 6-soc_mindmapผังมโนทัศน์ สังคม ป.4-6+494+dltvsocp6+T2 p4 6-soc_mindmap
ผังมโนทัศน์ สังคม ป.4-6+494+dltvsocp6+T2 p4 6-soc_mindmap
Prachoom Rangkasikorn
Kaudne mõõtmine
Kaudne mõõtmineKaudne mõõtmine
Kaudne mõõtmine
Raimond Gussarov
โครงงานการทดลองน้ำอัดลม B
โครงงานการทดลองน้ำอัดลม  Bโครงงานการทดลองน้ำอัดลม  B
โครงงานการทดลองน้ำอัดลม B
KM117
II Maailmasõda
II MaailmasõdaII Maailmasõda
II Maailmasõda
leydy12
Õmblemine - kanaliga kott
Õmblemine - kanaliga kottÕmblemine - kanaliga kott
Õmblemine - kanaliga kott
KristiinS
Inimese proportsioonid
Inimese proportsioonidInimese proportsioonid
Inimese proportsioonid
Kristel Tereping
Nurgapoolitaja
NurgapoolitajaNurgapoolitaja
Nurgapoolitaja
Geomeetrilised Joonised
Toitained
ToitainedToitained
Toitained
Riina Timberg
Liht ja liitlause
Liht  ja liitlauseLiht  ja liitlause
Liht ja liitlause
Майа Луст
Veetaimed Ja Loomad
Veetaimed Ja LoomadVeetaimed Ja Loomad
Veetaimed Ja Loomad
AigiLaine

More from Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10B (10)

Türgi köök
Türgi köökTürgi köök
Türgi köök
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10B
Hiina köök
Hiina köökHiina köök
Hiina köök
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10B
Prantsuse köök
Prantsuse köökPrantsuse köök
Prantsuse köök
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10B
Maitseained
MaitseainedMaitseained
Maitseained
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10B
Itaalia köök
Itaalia köökItaalia köök
Itaalia köök
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10B
Iiri Inglise köök
Iiri Inglise köökIiri Inglise köök
Iiri Inglise köök
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10B
Jaapani köök
Jaapani köökJaapani köök
Jaapani köök
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10B
India köök
India köökIndia köök
India köök
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10B
Töötervishoid, tööohutus ja olmetingimused
Töötervishoid, tööohutus ja olmetingimusedTöötervishoid, tööohutus ja olmetingimused
Töötervishoid, tööohutus ja olmetingimused
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10B
Mereannid
MereannidMereannid
Mereannid
Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10B

Eesti köök

  • 2. Sissejuhatus 0 Alati on olnud oluline, et toit pakuks meile ka midagi muud lisaks kõhutäitele. Soov saavutada komponentide vahel kõigi maitsete ja nüansside harmoonia on olnud suureks väljakutseks meie kokkadele. Ainult õigete komponentide segamisel ja õige tehnoloogia abil on sündinud väike ime – uue Eesti köögi kordumatute maitsete harmoonia.
  • 3. 0 Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. 0 Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19.sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. 0 Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. 0 Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted.
  • 4. 0 Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud – puder, rokk, kört, leem jt. 0 Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. 0 Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. 0 Musta leiba hinnatakse Eestis tänini.
  • 5. 0 Eestile omane teraviljatoit on ka kama – keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga). 0 Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. 0 Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. 0 Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.
  • 6. 0 Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel. 0 kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. 0 Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga – sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad.
  • 7. 0 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. 0 Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. 0 Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. 0 Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. 0 Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine.
  • 8. 0 1920.–30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. 0 Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms.
  • 9. 0 Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid borš, seljanka, rassolnik, hartšoo, pelmeenid jms. 0 Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik.
  • 10. 0 1980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite.
  • 11. Kokkuvõte 0 Asukoht Põhjala lõunaosas ja neli aastaaega tagavad Eesti köögis piisava inspiratsiooni kõigile, kes soovivad valmistada toitu värsketest ja Põhjala puutumatust loodusest pärit andidest.
  • 12. Kasutatud materjal 0 http://www.toidutare.ee/termin.php?id=605 0 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%B6%C3%B6k 0 http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/eesti-kook-on- nagu-pardi-muusika-ja-tatte-laulud.d?id=33327805 0 http://kulinaaria.ee/eesti-kook 0 http://www.vabaeestisona.com/beta/index.php?option=c om_content&view=article&id=753:eesti-koeoek-ja- kuelaline-los-angelese-eesti-majas-&catid=9:kohalikud- uudised&Itemid=11 0 http://eope.ehte.ee/toitlustus/?12._Eestlaste_toidukultuur _ja_rahvustoidud:Kaasaegne_Eesti_k%F6%F6k