Kädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
0 likes589 views
Ettekanne Mustamäe Gümnaasiumile 17. detsembril 2012
Kädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
- 1. Keskpankade koostöö Euroopas Ettekanne Mustamäe Gümnaasiumile 17. detsember 2012 Kädli Moor* Rahvusvaheliste ja avalike suhete osakond *Ettekanne sisaldab autori isiklikke seisukohti ja hinnanguid ning pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega Autor – Esitluse nimetus
- 2. Rahvusvaheline suhtlus on oluline Väikese ja avatud majandusega Eestis toimuv on enamasti tihedalt seotud Eesti-väliste protsessidega Suhtlemine erinevate Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonidega ning osalemine töökohtumistel moodustavad suurima osa Eesti Panga välissuhtlusest Seetõttu on rahvusvaheline suhtlus Eesti Panga töös väga olulisel kohal. Rahvusvahelise koostööga on seotud kõik Eesti Panga tegevusvaldkonnad
- 3. EP organisatsioon Töötajate arv 2010. aasta aastaaruannete põhjal: Eest Pank 246 Läti Pank 570 Leedu Pank 796 Soome Pank 441 Rootsi Pank 340 Luksemburgi Pank 248,75 Saksamaa 9 743,4 Rahvusvaheliste suhete allosakond
- 4. Rahvusvaheliste suhete allosakond (RSA) RSA valmistab ette juhatuse kohtumisi erinevates institutsioonides ning esinemisi konverentsidel ja seminaridel nii välismaal kui ka Eestis: Regulaarne suhtlus EKP ja EL institutsioonidega Regulaarne suhtlus Rahvusvaheline Valuutafondi (IMF), Rahvusvahelise Arvelduste Panga (BIS) ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) EP juhiste ja seisukohtade koordineerimine ning koostamine, esinemiste ja taustamaterjalide ettevalmistamine Väliskeskkonna monitooring ja analüüs
- 5. EKPS ja Eurosüsteem Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) moodustavad EKP ja kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad vaatamata sellele, kas nad on euro kasutusele võtnud või mitte Eurosüsteemi kuuluvad EKP ja nende riikide keskpangad, kes on euro kasutusele võtnud. Eurosüsteem ja EKPS eksisteerivad samaaegselt seni, kuni on ELi liikmesriike, kes asuvad väljaspool euroala. Euroala moodustavad ELi liikmesriigid, kes on kasutusele võtnud euro (hetkel 17 riiki)
- 6. Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) ja Eurosüsteemis Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPSi) täieõiguslik liige. EL keskpangad on EKP omanikud. Ka EP on teinud oma sissemakse EKP kapitali. o Eesti Pank on EKPSi (kõik EL 27 liikmesriiki) liige alates 1. mai 2004 (ehk EL liitumisest saadik) o Eesti on euroala ja Eesti Pank Eurosüsteemi liige alates 1. jaanuar 2011 (ehk eurole üleminekust saadik) EP president on EKP nõukogu ja üldnõukogu liige: o EP president võtab osa EKP nõukogu istungist, osaledes seega kogu euroala rahapoliitika määramises. o EKP üldnõukogus arutatakse neli korda aastas EL majandus- ja rahapoliitika arengut, sealhulgas liikmesriikide valmisolekut euro kasutuselevõtuks.
- 7. Euroopa Keskpank (EKP) EKP loodi 1. juunist 1998. Euroopa Keskpank otsustusorganid on EKP nõukogu, üldnõukogu ja juhatus. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja seeläbi hinnastabiilsus euroalal. Lissaboni lepinguga sai EKPst Euroopa Liidu institutsioon (artikkel 13). Lepingus on EKP tegevus selgelt määratletud: keskpank täidab euroga seotud ülesandeid (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 127–133 ja 282–283). EKP asub Maini-äärses Frankfurdis Saksamaal ning tegutseb kolmes hoones, mis asuvad Frankfurdi kesklinnas. Frankfurdi idaossa ehitatakse praegu EKP uut hoonekompleksi. EKPs töötab ligikaudu 1607 inimest (2010. aasta andmed), kes on pärit kõigist 27 Euroopa Liidu (EL) riigist.
- 8. EKP president ja EP president Mario Draghi Ardo Hansson Sünd. 3. septembril 1947, Sünd.15. juulil 1958, Chicagos Roomas Massachusetts Institute of Harvardi Ülikool - doktorikraad Technology (MIT) - majandusteaduses doktorikraad majandusteaduses Töötanud: Itaalia keskpank, Töötanud: Maailmapank, EP nõukogu Itaalia rahandus-ministeerium, liige (1993-1998), EV peaministri Investeerimispank “Goldman majandusnõunik (1997), ÜRO ülikool, Sachs”, Maailmapank, Firenze Briti Kolumbia Ülikool ja Harvardi ülikool ülikool
- 9. EKP üldnõukogu vs nõukogu istungid EKP üldnõukogu EKP nõukogu 4 istungit aastas 23 istungit aastas Telefonikonverentsid (1-2 Telefonikonverentsid (… aastas) aastas) Regulaarsed seminarid Regulaarsed seminarid Mitteametlikud Mitteametlikud kohtumised kohtumised Ca 300 lk materjale Ca 1000 lk materjale
- 10. EKP nõukogu istung Istungi laua taga istutakse perekonna nime järgi tähestikulises järjekorras ehk Ardo Hanssoni “pinginaabrid” on Patrick Honohan (IE) ja Josef Makuch (SK)
- 11. Eurosüsteemi osakaalud EKP kapitalis (%) Hispaania; 8,3 Belgia; 2,4 Sloveenia; 0,3 Austria; 1,9 Slovakkia; 0,7 Küpros; 0,1 Portugal; 1,8 Eesti; 0,179 Holland; 4,0 Soome; 1,3 Malta; 0,1 Luksemburg; 0,2 Prantsusmaa; 14,2 Itaalia; 12,5 Iirimaa; 1,1 Saksamaa; 18,9 Kreeka; 2,0 Belgia Austria Küpros Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Iirimaa Itaalia Luksemburg Malta Holland Portugal Slovakkia Sloveenia Hispaania
- 12. Hääletamine EKP nõukogus Igal EKP nõukogu liikmel on üks hääl EKP nõukogus teostatakse hääletusõigust isiklikult, st president hääletab Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib 2/3 hääletusõiguslikest liikmetest. Kui kvoorumit ei ole, võib eesistuja kokku kutsuda erakorralise istungi, kus võib otsuseid vastu võtta kvoorumist olenemata
- 13. Eesti Pank viib ellu eurosüsteemi ülesandeid – kuidas? Euroopa Keskpanga nõukogu • Kõrgeim otsustusorgan • EP president osaleb • EP president langetab euroala puudutavaid otsuseid Komiteed (17) • Nõukogu otsuseid viivad ellu komiteed • Aitavad kaasa riikidevahelisele koostööle • Igas komitees on EP töötaja Töögrupid ja rakkerühmad • Tegutsevad komiteede all ja keskenduvad spetsiifilistele küsimustele • Toetavad oma tegevusega komiteede ülesannete täitmist • Töögruppides tavaliselt EP esindaja Keskpangad • Viivad otsuseid ja tegevusi ellu
- 14. Kommunikatsiooni reeglid eurosüsteemis Purdah-periood ehk vaikimisnädal – üks nädal enne rahapoliitilisi otsuseid langetavast GovC kohtumist algab vaikimisnädal, mille jooksul pole GovC liikmel soovitatav anda ühtegi kommentaari rahapoliitika või majandusarengu kohta Ühehäälsus – kommentaaride andmisel järgitakse ühtset tooni. GovC otsuse sissejuhatav avaldus pannakse kokku GovC liikmete poolt koosolekul ning see sõnastus annab suuniseid järgnevateks kommentaarideks Esimene kommenteerija on EKP president – riiklike keskpankade juhid kommenteerivad järgmisest päevast pärast EKP pressikonverentsi o Eesti ajakirjanikele anname off-the-record taustaselgitusi pärast EKP intressiotsuse pressikonverentsi lõppu EKP nõukogu liikme Ardo Hanssoni sõnavõtud on rahvusvahelise tähtsusega iga kord.